Kas maakera ootab ees häving?
„MAAILMA lõpp ei lähe kunagi moest, vähemalt mis puutub filmidesse.” Nõnda ütles kolumnist John Scalzi. Miks köidavad vaatajaid filmid, kus kujutatakse maailma lõppu? „Kuna need räägivad meie kartustest,” põhjendas Scalzi. Kas sa oled nõus? Kas meil on tegelikku põhjust olla hirmul, millal ja kuidas saabub maailma ja kogu siinse elu lõpp?
Peaaegu iga päev võime kuulda, kuidas loodusõnnetused teevad laastamistööd kogu maailmas. Televiisoris ja internetis näidatakse ikka ja jälle hirmsaid videoklippe sellistest purustustest. Kui meid pommitatakse piltidega sellest, kuidas reaalseid inimesi ja reaalseid kohti on tabanud häving, tekib kergesti tunne, et „maailma lõpp” on tõeline oht, mitte ainult filmiaines.
Teadlased toidavad sellist hirmu, teoretiseerides maailma lõpu tuleku üle. Mõned on isegi välja pakkunud nii-öelda maakera aegumistähtaja. 2008. aasta märtsis teatati väljaandes „Monthly Notices of the Royal Astronomical Society” kahe astronoomi ennustusest, mille kohaselt ligikaudu 7,59 miljardi aasta pärast päike neelab meie planeedi endasse ja see aurustub.
Kas maakera tõesti hävib kunagi?
Kas meie planeedil on aegumistähtaeg?
Piibel kinnitab meile: „Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti!” (Koguja 1:4). Jehoova Jumal on kindlalt rajanud „maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti” (Laul 104:5). Kas need Jumala inspireeritud sõnad kõlavad liiga hästi, et olla tõsi? Miks sa võid uskuda, et meie maale ei tule lõppu, kuigi mõned teadlased kuulutavad vastupidist?
Mõtle hetkeks kaupadele poeriiulil. Osale neist on märgitud aegumistähtaeg. Kes selle määras? Kas see oli lihtsalt poepidaja asjatundlik oletus? Loomulikult mitte! Aegumistähtaja on määranud tootja. Me usaldame seda kuupäeva, sest tootja tunneb oma kaupa paremini kui keegi teine. Kui palju enam peaksime siis usaldama meie planeedi Loojat! Tema Sõna ütleb selgelt, et ta on „kinnitanud maa” igavesti püsima. Sel pole mingit aegumistähtaega! (Laul 119:90.)
Kas on aga võimalik, et vastutustundetud inimesed põhjustavad meie planeedile pöördumatut kahju? Kindlasti mitte! Vastupidi inimestest tootjatele suudab Jehoova kõike (Iiob 42:2). Seepärast võib ta anda täieliku garantii: „Minu sõna, mis lähtub mu suust, ... saadab korda, milleks ma selle läkitasin” (Jesaja 55:11). Me võime olla kindlad, et miski ei suuda takistada meie Loojat viimast täide oma eesmärki maaga (Laul 95:6). Mis on Jumala eesmärk ja kuidas ta selle teoks teeb?
Jumala kuningriik viib täide tema eesmärgi
Lisaks garantiile, et maakera ei kao kunagi, öeldakse meile Jumala Sõnas, et ta „on valmistanud [selle], et seal elataks” (Jesaja 45:18). Kuigi meie maa on olnud asustatud juba tuhandeid aastaid, ei ole see veel iseenesest täitnud Jumala eesmärki.
Jehoova on „õnnelik Jumal”, kes „armastab õiglust” (1. Timoteosele 1:11; Laul 37:28). Tema tahe on, et kõik inimesed võiksid elada õnnelikult, ilma et peaksid kannatama ülekohut. Selleks et teha teoks oma eesmärk, on Jumal ennustanud, et ta rajab taevase kuningriigi, mis hakkab kogu maa üle valitsema (Taaniel 2:44). Maa peal olles rääkis Jeesus ühtelugu Jumala kuningriigi valitsusest. Ta õhutas oma jüngreid selle eest palvetama, kuna teadis, kui palju õnnistusi saab osaks maale selle kuningriigi valitsuse ajal (Matteuse 6:9, 10; 24:14). Millised on mõned neist?
▪ Maal on rahu ja julgeolek, kuna Jumal on tõotanud lõpetada kõik sõjad (Laul 46:10).
▪ Kõigi jaoks on rikkalikult toitu (Laul 72:16).
▪ Kellelgi pole tervisega probleeme, sest „ükski elanik ei ütle: „Ma olen haige.”” (Jesaja 33:24, UM).
▪ Kurvastamiseks pole põhjust, kuna „surma ei ole enam” (Ilmutus 21:4).
▪ Jumal tõotab, et inimesed ehitavad endale maju, elavad julgelt ja on „igavesti rõõmsad” (Jesaja 65:17–24).
Kahtlemata igatsed tunda rõõmu sellistest olukordadest, nagu ülal kirjeldatud. Jehooval on tuline ind, lausa põlev soov teostada kõik see, mis ta on ette kuulutanud (Jesaja 9:5, 6). Ometi võid mõelda, et ajast, mil need Jumala tõotused Piiblisse kirja pandi, on möödunud juba tuhandeid aastaid. Miks need pole veel täitunud?
Jumala kannatlikkus toob meile pääste
Võid täiesti kindel olla, et „Jehoova ei viivita oma tõotuse täitmisega”. Piibel selgitab, et Jumal on meiega armastavalt kannatlik olnud. Seepärast innustatakse meid: „Issanda kannatlikkust pidage päästeks” (2. Peetruse 3:9, 15). Ent miks on Jumala kannatlikkus olnud päästeks tarvilik?
Kõigepealt, Jumal teab, et enne kui ta saab anda õiglastele inimestele turvalise ja õnneliku kodu, tuleb tal „hävitada need, kes hävitavad maad” (Ilmutus 11:18). Aga kuna Jehoova armastab inimesi, siis ta „ei taha, et keegi hukkuks”. Seepärast on meie taevane Isa olnud kannatlik, püüdes „manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt”. Sel eesmärgil laseb Jehoova üle maailma kuulutada sõnumit oma kuningriigist.a (Hesekiel 3:17, 18.) Kõigile, kes võtavad kuulda Jumala hoiatust ja viivad oma elu kooskõlla tema õiglaste põhimõtetega, tagatakse pääste ja nad võivad tunda rõõmu igavesest elust paradiislikul maal.
Pöördu Jumala poole ja lase end päästa
Kahtlemata on Piiblis meile „hea sõnum” (Matteuse 24:14). See sisaldab Jumala usaldusväärset sõna, et meie maakera ei hävi kunagi! Veelgi enam, vastavalt Piibli prohvetiennustustele võime uskuda, et „natuke aega, ja õelat ei ole enam”. Üsna pea ainult need, kes on Jumala silmis õiglased, „pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust” (Laul 37:9–11, 29; Matteuse 5:5; Ilmutus 21:3, 4). Kuni selle ajani kutsub Jumal kannatlikult: „Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred” (Jesaja 45:22). Kuidas sina sellele kutsele vastad?
Miks mitte teha oma kindlaks otsuseks pöörduda Jumala poole? Laul 37:34 ergutab meid: „Oota Jehoovat ja hoia tema teed, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa.” Jehoova tunnistajad aitavad heameelega sul saada rohkem teadmisi Jumala igavesest eesmärgist maaga ning sellest, kuidas sa võid ellu jääda, et näha selle eesmärgi täitumist.
[Allmärkus]
a Kuuletudes Jeesuse käsule Matteuse 28:19, 20, kasutab üle seitsme miljoni Jehoova tunnistaja 236 maal igal aastal umbes 1,5 miljardit tundi, et rääkida inimestele Jumala suurejoonelisest eesmärgist meie maaga.
[Pildi allikaviide lk 22]
NASA foto