Olgu sul enesevalitsemist ja lisatagu seda veel
„Varustage oma usk ... enesevalitsemisega.” — 2. PEETRUSE 1:5, 6, NW.
1. Millises ebatavalises olukorras võiks kristlane tunnistust anda?
JEESUS ütles: „Teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette, neile ... tunnistuseks.” (Matteuse 10:18) Kui sind kutsutakse maavalitseja, kohtuniku või presidendi ette, millest sa siis räägiksid? Võib-olla kõigepealt sellest, mille pärast sa seal oled, milles sind süüdistatakse. Jumala vaim aitaks sul seda teha. (Luuka 12:11, 12) Aga kas sa suudad kujutleda, et räägiksid seal enesevalitsemisest? Kas sa pead seda meie kristliku sõnumi tähtsaks osaks?
2, 3. a) Kuidas kujunes selline olukord, et Paulus sai Feeliksile ja Drusillale tunnistust anda? b) Miks oli Paulusel selles olukorras kohane enesevalitsemisest rääkida?
2 Vaatle näiteks ühte tegelikust elust võetud näidet. Üks Jehoova tunnistaja võeti kinni ja toodi kohtu ette. Kui talle anti võimalus rääkida, tahtis ta selgitada oma uskumusi kristlase ja tunnistajana. Sa võid uurida seda jutustust ning sa leiad, et ta esitas kohtuliku tunnistuse „õiglusest ja enesevalitsemisest ja tulevasest kohtumõistmisest” (NW). Me peame silmas apostel Pauluse kogemust Kaisareas. Kõigepealt kuulati ta üle. „Mõne päeva pärast tuli Feeliks ühes oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja kutsus Pauluse enese ette ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.” (Apostlite teod 24:24) Ajaloost on teada, et Feeliks „harrastas igasugust julmust ja himurust ning kasutas kuningavõimu kõikide orjale omaste instinktidega”. Ta oli olnud juba kahe naisega abielus, kui ta käskis Drusillal end oma abikaasast lahutada (mis oli Jumala seaduse rikkumine) ning saada tema kolmandaks naiseks. Võib-olla tahtis just Drusilla sellest uuest religioonist — kristlusest — midagi kuulda.
3 Edasi rääkis Paulus „õiglusest ja enesevalitsemisest ja tulevasest kohtumõistmisest”. (Apostlite teod 24:25, NW) See pidi tegema ilmseks kontrasti Jumala õigluse normide ning selle julmuse ning ebaõigluse vahel, millega Feeliks ja Drusilla olid seotud. Võib-olla lootis Paulus ajendada Feeliksit käesolevas kohtuasjas õiglust ilmutama. Aga milleks rääkida „enesevalitsemisest ja tulevasest kohtumõistmisest”? See ebamoraalne abielupaar uuris, mis „usuga Kristusesse Jeesusesse” kaasas käib. Nii pidid nad teada saama, et tema järgimine nõuab oma mõtete, kõne ja tegude ohjeldamist, mida enesevalitsemine tähendabki. Kõik inimesed on Jumala ees oma mõtete, sõnade ja tegude eest vastutavad. Seega oli igast kohtuotsusest, mille Feeliks Pauluse kohtuasjas langetaks, tähtsam see Jumalalt tulev kohtuotsus, millega see maavalitseja ning tema naine silmitsi seisid. (Apostlite teod 17:30, 31; Roomlastele 14:10—12) On arusaadav, et ’Feeliks ehmus’, kui ta Pauluse sõnumit kuulis.
See on tähtis, kuid mitte kerge
4. Miks on enesevalitsemine tõelise kristluse tähtis osa?
4 Apostel Paulus tunnustas, et enesevalitsemine on kristluse eluliselt tähtis osa. Apostel Peetrus, üks Jeesuse lähedane kaaslane, kinnitas seda. Kui Peetrus kirjutas neile, kes pidid ’saama osa jumalikust loomust’ taevas, soovitas ta tungivalt neil ilmutada teatud omadusi, mis olid esmatähtsad, nagu näiteks usk, armastus ja enesevalitsemine. Niisiis hõlmas see kinnitus ka enesevalitsemist: „Kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises.” — 2. Peetruse 1:1, 4—8.
5. Miks peaks me enesevalitsemisest eriti huvitatud olema?
5 Kuid sa tead, et kergem on öelda, et me peaksime ilmutama enesevalitsemist, kui seda oma igapäevases elus praktiliselt teha. Üks põhjus on see, et enesevalitsemist esineb küllaltki harva. Teine Timoteosele 3:1—5 kirjeldas Paulus, millist suhtumist inimesed meie ajal, „viimseil päevil”, valdavalt ilmutavad. Üks joon, mis meie aega iseloomustab, on see, et paljud on „enesevalitsemiseta” (NW). Kas me ei või näha, et see osutub tõeks kõikjal meie ümber?
6. Kuidas võib enesevalitsemise puudumist tänapäeval selgelt näha?
6 Paljud inimesed usuvad, et üldiselt tasub „lasta oma tunnetel voolata” või „tundeid välja valada”. Nende vaateid kinnitavad avalikkuse silma ees olevad eeskujud, kes näivad eiravat igasugust enesevalitsemist ning kes lihtsalt oma impulssidele järele annavad. Toome näite: paljud, kellele meeldib elukutseline sport, on harjunud ära metsikute tundeväljendustega ja isegi vägivaldse raevuga. Kas ei meenu sulle vähemalt massiteabevahenditest näiteid, kus spordisündmustel on puhkenud metsikuid võitlusi või massilisi kaklusi? Kuid meie eesmärk ei seisne selles, et pühendada palju aega enesevalitsemise puudumise näidete vaatlemisele. Võiks loetleda paljusid valdkondi, milles meil on tarvis enesevalitsemist üles näidata — see, kuidas me sööki ja jooki tarvitame, vastassugupoolega käitume ja kui palju aega ning raha hobidele kulutame. Kuid selle asemel et paljudest sellistest valdkondadest vaid üle libiseda, uurigem ühte peamist valdkonda, kus me peame enesevalitsemist ilmutama.
Enesevalitsemine tunnete üle
7. Milline enesevalitsemise tahk väärib erilist tähelepanu?
7 Paljud meist on olnud üsna edukad oma tegude kontrollimises või ohjeldamises. Me ei varasta, ei anna järele ebamoraalsusele ega soorita mõrvu — me teame, mida Jumala seadus selliste halbade asjade kohta ütleb. Aga kui edukad me oleme oma tunnete üle valitsemises? Need, kes ei arenda enesevalitsemist tunnete üle, kaotavad sageli aja jooksul enesevalitsemise ka oma tegude üle. Seepärast keskendugem oma tunnetele.
8. Mida Jehoova meilt meie tunnete suhtes ootab?
8 Jehoova Jumal ei oota meilt, et me oleksime automaadid, nii et meil ei oleks ega avalduks mingeid tundeid. Kui Jeesus oli Laatsaruse haua juures, „ärritus ta vaimus ja võpatas”. Seejärel „Jeesus nuttis”. (Johannese 11:32—38) Ta ilmutas hoopis teistsuguseid tundeid, kui ta oma tegusid täielikult valitsedes rahavahetajad templist välja ajas. (Matteuse 21:12, 13; Johannese 2:14—17) Ka tema lojaalsed jüngrid ilmutasid sügavaid tundeid. (Luuka 10:17; 24:41; Johannese 16:20—22; Apostlite teod 11:23; 12:12—14; 20:36—38; 3. Johannese 4) Kuid nad mõistsid vajadust enesevalitsemise järele, et nende tunded neid patuni ei viiks. Selle teeb piisavalt selgeks Efeslastele 4:26: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle.”
9. Miks on oma tunnete valitsemine nii tähtis?
9 On olemas oht, et pealtnäha ilmutab kristlane enesevalitsemist, kuid samal ajal väljuvad tema tunded tegelikult kontrolli alt. Meenuta, mis juhtus siis, kui Jumal Aabeli ohvri vastu võttis: „Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha. Ja Jehoova küsis Kainilt: ’Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind!’ ” (1. Moosese 4:5—7) Kain ei valitsenud oma tundeid, mis viis selleni, et ta tappis Aabeli. Valitsemata tunded viisid valitsemata teoni.
10. Mida sa õpid Haamani näitest?
10 Mõtle ka ühele näitele Mordokai ja Estri päevadest. Üks ametnik, kelle nimi oli Haaman, sai vihaseks, et Mordokai tema ette ei kummardunud. Hiljem mõtles Haaman ekslikult, et talle osutatakse soosingut. „Haaman läks sel päeval sealt ära rõõmsana ja heas tujus; aga kui Haaman nägi Mordokaid kuninga väravas, et too ei tõusnud üles ega värisenud tema ees, siis Haaman sai täis tulist viha Mordokai vastu. Aga Haaman talitses ennast ja läks oma kotta.” (Ester 5:9, 10) Ta muutus kergesti rõõmsaks. Aga ta sattus ka kergesti raevu, kui ta lihtsalt nägi üht inimest, kelle peale ta vimma kandis. Kas sa arvad, et kui Piibel ütleb, et Haaman „talitses ennast”, siis see tähendab, et ta oli enesevalitsemises eeskujulik? Vaevalt küll. Sel hetkel valitses Haaman oma tegusid ja vähimatki tunnete väljanäitamist, kuid ta ei valitsenud oma kadedat raevu. Tema tunded viisid teda mõrvaplaani sepitsemiseni.
11. Milline probleem oli olemas Filipi koguduses ning mis võis selleni viia?
11 Samamoodi võib see, kui tundeid ei valitseta, kristlasi ka tänapäeval suuresti kahjustada. „No koguduses sellega küll probleeme ei ole,” võib mõnele tunduda. Aga tegelikult on olnud. Kahel võitud kristlasel Filipis oli tõsine lahkheli, mida Piibel ei kirjelda. Kujutle ühe võimalusena sellist lugu: Euodia kutsus mõned vennad ja õed enda juurde sööma või meeldivale koosviibimisele. Süntühhet ei kutsutud ja ta tundis end haavatuna. Ehk ei kutsunud tema seejärel Euodiat vastutasuks mõnele sündmusele. Pärast seda hakkasid mõlemad teineteise vigu otsima ning mõne aja pärast ei rääkinudki nad peaaegu enam teineteisega. Kas oleks sellise sündmuskäigu juures peamiseks probleemiks see, et ühte õde ei kutsutud külla? Ei oleks. See oleks vaid säde. Kui need kaks võitud õde oma tundeid ei valitsenud, sai sädemest metsatulekahju. Probleem püsis ja kasvas, kuni apostel pidi vahele segama. — Filiplastele 4:2, 3.
Sinu tunded ja sinu vennad
12. Miks annab Jumal meile nõuande, mis on kirjas Koguja 7:9?
12 On tõsi, et ei ole kerge valitseda oma tundeid, kui kellelegi tundub, et teda on solvatud, haavatud või eelarvamusega koheldud. Jehoova teab seda, sest ta on jälginud inimsuhteid inimkonna algusest peale. Jumal annab meile nõu: „Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide [„rumalate”, NW] põues!” (Koguja 7:9) Pane tähele, et Jumal pöörab esmalt tähelepanu tunnetele, mitte tegudele. (Õpetussõnad 14:17; 16:32; Jakoobuse 1:19) Küsi endalt: „Kas ma peaksin oma tunnete valitsemisele rohkem tähelepanu pöörama?”
13, 14. a) Mis areneb maailmas tavaliselt välja sellest, et tundeid ei valitseta? b) Millised asjad võiksid kristlasi vimmapidamiseni viia?
13 Paljud maailma inimesed, kes oma tundeid ei valitse, hakkavad halvale samaga vastama, millest saavad alguse kibestunud ja isegi vägivaldsed tülid tegelike või kujutletavate halbade tegude pärast nende endi või mõne oma sugulase vastu. Kui tunded kord kontrolli alt väljuvad, võivad nad pika aja jooksul oma kahjustavat mõju avaldada. (Võrdle 1. Moosese 34:1—7, 25—27; 49:5—7; 2. Saamueli 2:17—23; 3:23—30; Õpetussõnad 26:24—26.) Kindlasti peaksid igasuguse rahvusliku või kultuurilise taustaga kristlased pidama sellist kibedat vaenutsemist ja vimmapidamist vääraks ja halvaks asjaks, millest tuleb hoiduda. (3. Moosese 19:17) Kas sinu arvates tähendab vimmapidamisest hoidumine ühte osa sellest, et meil tuleb tunnete üle enesevalitsemist ilmutada?
14 Täpselt nagu oli Euodia ja Süntühhe puhul, võib see, kui tundeid ei valitseta, ka praegu probleemideni viia. Mõni õde tunneb end ehk solvatuna, kuna teda ei kutsutud pulmapeole. Või ehk jäeti kõrvale tema laps või nõbu. Võib-olla ostis vend kaaskristlaselt kasutatud auto ja see läks varsti rikki. Igatahes tunti end mingil põhjusel haavatuna, tundeid ei valitsetud ning asjaosalised said pahaseks. Mis edasi?
15. a) Milliseid kurbi tagajärgi on olnud sellel, et kristlased üksteise peale vimma peavad? b) Milline Piibli nõuanne puudutab kalduvust vimma pidada?
15 Kui pahane inimene ei pinguta, et oma tundeid valitseda ja oma vennaga rahu teha, võidakse hakata vimma pidama. On olnud juhtumeid, mil üks tunnistaja palub, et teda ei määrataks teatud raamatu-uurimisgruppi, sest talle „ei meeldi” mõni kristlane või perekond, kes seal käib. Kui kurb! Piibel ütleb, et kristlaste jaoks on see viga, kui nad üksteist ilmalike kohtute ette viivad, aga kas ei ole samaväärselt viga see, kui me väldime venda selle pärast, et ta meid või mõnda meie sugulast kunagi solvas? Kas näitavad meie tunded, et me seame veresuguluse ettepoole rahust oma vendade ja õdedega? Kas me ütleme, et me oleme valmis oma õe eest surema, kuid meie tunded mõjutavad meid niivõrd, et me praegu temaga peaaegu ei räägigi? (Võrdle Johannese 15:13.) Jumal ütleb meile selgelt: „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga. ... Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega. Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale.” — Roomlastele 12:17—19; 1. Korintlastele 6:7.
16. Millise hea eeskuju Aabraham tunnetega toimetulemise osas andis?
16 Ühe sammuna oma tunnete kontrolli alla saamise poole võime vaenulikkuse säilitamise asemel teha vendadega rahu või kõrvaldada kaebuse põhjuse. Meenuta olukorda, mil maa ei suutnud Aabrahami suurte karjade kõrval toita Loti karju ja seetõttu hakkasid nende sulased riidlema. Kas lasi Aabraham oma tunnetel endast võitu saada? Või ilmutas ta enesevalitsemist? On kiiduväärne, et ta soovitas seda majanduslikku konflikti rahumeelselt lahendada: olgu mõlemal eraldi maa-ala. Ja ta lasi Lotil esimesena valida. Et Aabraham polnud kibestunud ja et ta ei pidanud vimma, tõestab ka see, et hiljem läks ta Loti eest võitlusse. — 1. Moosese 13:5—12; 14:13—16.
17. Kuidas Paulus ja Barnabas ennast kord valitseda ei suutnud, kuid mis juhtus hiljem?
17 Me võime enesevalitsemise osas õppust võtta ka ühest Paulust ja Barnabast puudutavast vahejuhtumist. Pärast seda, kui nad olid mitmeid aastaid koos töötanud, tekkis neil eriarvamus selle suhtes, kas võtta Markus ühele reisile kaasa. „Sellest tekkis äge vaidlus [„vihapurse”, NW], nii et nad üksteisest lahkusid ja et Barnabas võttis enese juurde Markuse ning sõitis laevaga Küprosesse.” (Apostlite teod 15:39) See, et need küpsed mehed ei suutnud tol korral oma tundeid valitseda, peaks meile hoiatuseks olema. Kui see võis juhtuda nendega, võib see juhtuda ka meiega. Kuid nad ei lasknud kujuneda välja kestval tülil või soovil samaga vastata. Jutustus tõestab, et asjaga seotud vennad said oma tunded jälle kontrolli alla ja tegid hiljem rahus koostööd. — Koloslastele 4:10; 2. Timoteosele 4:11.
18. Mida võib küps kristlane teha, kui tema tundeid on haavatud?
18 Meile on teada, et Jumala rahva seas võib tulla ette haavatud tundeid ja isegi vimmapidamist. Seda esines heebrea aegadel ja apostlite päevil. Seda on esinenud Jehoova sulaste seas ka meie ajal, sest me kõik oleme ebatäiuslikud. (Jakoobuse 3:2) Jeesus soovitas tungivalt oma järelkäijatel kiiresti tegutseda, et sellised vendadevahelised probleemid ära lahendada. (Matteuse 5:23—25) Kuid veelgi parem oleks need üldse ära hoida, arendades oma enesevalitsemist. Kui sind solvas või haavas mõni suhteliselt väike asi sinu venna või õe kõnes või käitumises, siis miks mitte valitseda oma tundeid ja see lihtsalt unustada? Kas on tõesti vaja teise inimese juurde minna, otsekui ei jääks sa enne rahule, kui ta tunnistab, et ta tegi valesti? Kui palju sina õigupoolest oma tundeid valitsed?
See on võimalik!
19. Miks on sobiv, et meie arutelu keskendus meie tunnete üle valitsemisele?
19 Me oleme tegelnud peamiselt ühe enesevalitsemise tahuga — oma tunnete üle valitsemisega. Ja see on määrav valdkond, sest kui me oma tundeid ei valitse, võib see viia selleni, et me kaotame kontrolli oma keele, oma seksuaalsete impulsside, oma söömisharjumuste ja paljude teiste elu külgede üle, milles meil tuleb enesevalitsemist ilmutada. (1. Korintlastele 7:8, 9; Jakoobuse 3:5—10) Kuid ole julge, sest sa võid enesevalitsemise säilitamises paraneda.
20. Miks me võime olla kindlad, et ennast on võimalik parandada?
20 Jehoova soovib meid aidata. Miks me võime selles kindlad olla? On ju enesevalitsemine üks tema vaimu vili. (Galaatlastele 5:22, 23, NW) Niisiis mil määral me pingutame, et olla kõlblikud ja saada Jehoovalt püha vaimu ning ilmutada selle vilja, sel määral me võime ka loota, et suudame ennast paremini valitseda. Ära kunagi unusta Jeesuse kinnitust: „Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.” — Luuka 11:13; 1. Johannese 5:14, 15.
21. Mida oled sa otsustanud enesevalitsemise ja oma tunnete osas tulevikus kindlalt teha?
21 Ära arva, et see on lihtne. Ja see võib olla veel raskem nende jaoks, kes on kasvanud üles selliste inimeste keskel, kes andsid vaba voli oma tunnetele; nende jaoks, kellel on kergemini erutuv loomus, või nende jaoks, kes pole lihtsalt kunagi püüdnud enesevalitsemist ilmutada. Sellise kristlase jaoks võib see, et tal oleks enesevalitsemist ja seda veel lisataks, olla tõeline väljakutse. Kuid see on võimalik. (1. Korintlastele 9:24—27) Kui me praeguse asjadesüsteemi lõpule üha lähemale jõuame, muutuvad surve ja pinged suuremaks. Meil pole enesevalitsemist vaja mitte vähem, vaid rohkem, palju rohkem! Uuri ennast enesevalitsemise osas läbi. Kui sa näed valdkondi, kus sul on vaja paraneda, tee selle kallal tööd. (Laul 139:23, 24) Palu Jumalalt tema vaimu juurde. Ta kuuleb sind ja aitab sind, nii et sul on enesevalitsemist ja seda lisatakse juurde. — 2. Peetruse 1:5—8.
Punkte mõtisklemiseks
◻ Miks on nii tähtis oma tunnete üle valitseda?
◻ Mida sa õppisid Haamani näitest ning Euodia ja Süntühhe näitest?
◻ Mida sa püüad ausalt teha, kui oleks põhjust solvuda?
◻ Kuidas võib enesevalitsemine aidata sul vähimastki vimmapidamisest hoiduda?
[Pilt lk 18]
Kui Paulus oli Feeliksi ja Drusilla ees, rääkis ta õiglusest ja enesevalitsemisest