Pea pingsalt meeles Jehoova päeva
”Viimseil päevil tuleb .. pilkajaid.” (2. PEETRUSE 3:3)
1. Milline pakilisustunne oli ühel nüüdisaja kristlasel?
VEND, kes oli rohkem kui 66 aastat täisajalises teenistuses olnud, kirjutas: ”Mul on alati olnud terav pakilisuse tunne. Minu mõtetes on Harmagedoon alati ülejärgmisel päeval tulemas (Ilmutuse 16:14, 16). Olen elanud oma elu nagu mu isa ning tema isa enne teda, nii nagu apostel [Peetrus] tungivalt soovitas, ”igatsedes Jumala päeva”. Olen alati vaadanud tõotatud uuele maailmale nagu ”veendumusele selles, mida ei nähta”.” (2. Peetruse 3:11, 12; Heebrealastele 11:1; Jesaja 11:6—9; Ilmutuse 21:3, 4.)
2. Mida tähendab Jehoova päeva pingsalt meeles pidada?
2 Peetrus kasutab Jehoova päevaga seoses väljendit ”igatsedes [”pingsalt meeles pidades,” UM]”, mis tähendab seda, et me ei peaks oma mõtetes seda mitte kunagi edasi lükkama. Me ei tohiks unustada, et väga lähedal on päev, mil Jehoova hävitab praeguse asjadesüsteemi, misjärel saabub tema tõotatud uus maailm. See peaks olema meile nii reaalne, et näeme seda selgelt, otsekui oleks see vahetult meie ees. Just nii reaalne oli see Jumala vanaaja prohvetitele ning nad ütlesid sageli, et see on lähedal (Jesaja 13:6; Joel 1:15; 2:1; Obadja 15; Sefanja 1:7, 14).
3. Mis ilmselt ajendas Peetrust andma nõu seoses Jehoova päevaga?
3 Miks ergutas Peetrus meid suhtuma Jehoova päeva, otsekui saabuks see n.-ö. ”ülejärgmisel päeval”? Sest mõningad olid ilmselt hakanud pilkama mõtet Kristuse tõotatud juuresolekust, mil patustajaid karistatakse (2. Peetruse 3:3, 4). Oma teise kirja 3. peatükis, mida me nüüd uurima hakkame, vastab Peetrus nende pilkajate süüdistustele.
Südamlik üleskutse pidada meeles
4. Mida tahab Peetrus, et me meeles peaksime?
4 Peetruse kiindumus oma vendadesse nähtub sellest, et ta pöördub selle peatüki jooksul nende poole korduvalt sõnaga ”armsad”. Peetrus alustab, õhutades neid südamlikult, et nad ei unustaks seda, mis neile on õpetatud: ”Armsad, .. ma hoian oma meeldetuletamisega ärkvel teie puhast meelt, et te meenutaksite neid sõnu, mis pühad prohvetid enne on rääkinud, ja Issanda ning Õnnistegija käsku, mille on andnud teie apostlid” (2. Peetruse 3:1, 2, 8, 14, 17; Juuda 17).
5. Mida ütlesid mõningad prohvetid Jehoova päeva kohta?
5 Milliseid ”sõnu, mis pühad prohvetid enne on rääkinud,” ergutab Peetrus oma lugejaid meeles pidama? Eks ikka neid sõnu, mis nad rääkisid Kristuse juuresolekust Kuningriigi väes ning jumalatute üle kohtumõistmisest. Peetrus on juba varemalt nendele sõnadele tähelepanu juhtinud (2. Peetruse 1:16—19; 2:3—10). Juudas mainib Eenokit, esimest kirjalikult ära märgitud prohvetit, kes hoiatas ette, et Jumal langetab kurjadele ebasoodsa kohtuotsuse (Juuda 14, 15). Pärast Eenokit on elanud veel teisigi prohveteid ning Peetrus ei taha, et me unustaksime, mida nad kirjutasid (Jesaja 66:15, 16; Sefanja 1:15—18; Sakarja 14:6—9).
6. Millised Kristuse ja tema apostlite sõnad valgustavad meid Jehoova päeva suhtes?
6 Lisaks käsib Peetrus oma lugejail pidada meeles ”Issanda ning Õnnistegija käsku”. Jeesuse käsu hulka kuulub manitsus: ”Hoidke, et te oma südameid ei koormaks .. et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael!” ”Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes!” (Luuka 21:34—36; Markuse 13:33.) Peetrus innustab meid kuulda võtma ka apostlite sõnu. Näiteks apostel Paulus kirjutas: ”Issanda päev tuleb nagu varas öösel. Siis ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained” (1. Tessalooniklastele 5:2, 6).
Pilkajate himud
7., 8. a) Missugused inimesed on need, kes pilkavad Jumala hoiatussõnumeid? b) Mida pilkajad väidavad?
7 Nagu varem mainitud, kirjutas Peetrus oma manitsuse sel põhjusel, et mõned olid hakanud taoliste hoiatuste üle irvitama, just nagu iisraellased muiste heitsid nalja Jehoova prohvetite üle (2. Ajaraamat 36:16). Peetrus selgitab: ”Seda teadke kõigepealt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi” (2. Peetruse 3:3, meie kursiiv). Juudas ütleb, et need pilkajad käivad ”jumalakartmatute himude järgi” (UT, meie kursiiv). Ta nimetab neid ”loomalikeks inimesteks, kel pole vaimsust” (UM) (Juuda 17—19).
8 Valeõpetajad, kes Peetruse sõnul ”liha järgi elavad roppudes himudes”, kuuluvad tõenäoliselt nendesamade vaimsuseta pilkajate hulka (2. Peetruse 2:1, 10, 14). Nad küsivad ustavate kristlaste käest mõnitavalt: ”Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!” (2. Peetruse 3:4).
9. a) Miks püüavad pilkajad kahandada pakilisustunnet, mida Jumala Sõnas kõikjal tähtsustatakse? b) Kuidas Jehoova päeva pingsalt meeles pidamine kaitseb meid?
9 Milleks see pilkamine? Miks väita, et Kristuse juuresolekut ei pruugi kunagi tulla, et Jumal pole kunagi sekkunud inimeste ellu ega tee seda ka tulevikus? Asi on selles, et püüdes kahandada pakilisustunnet, mida Jumala Sõnas kõikjal tähtsustatakse, üritavad need loomalikud pilkajad suigutada teisi vaimse apaatia seisundisse, et neid siis oma isekate meelitustega kergesti saagiks võtta. Kui võimsalt küll ajendab see meid tänapäeval vaimselt ärkvel püsima! Pidagem pingsalt meeles Jehoova päeva ning ärgem kunagi unustagem, et tema silmad jälgivad meid! Selline suhtumine ajendab meid teenima Jehoovat innukalt ning säilitama moraalset puhtust (Laul 11:4; Jesaja 29:15; Hesekiel 8:12; 12:27; Sefanja 1:12).
Nad tegutsevad tahtlikult ja põlastusväärselt
10. Kuidas tõestab Peetrus, et pilkajad eksivad?
10 Pilkajad eiravad üht olulist tõsiasja. Nad eiravad seda tahtlikult ning üritavad teisigi seda unustama panna. Miks? Et teisi hõlpsamini ära meelitada. ”Sest neil, kes seda tahavad, on [see tõsiasi] teadmata,” kirjutab Peetrus. Mis tõsiasi on neile teadmata? ”Et taevad olid vanasti olemas ja maa koosnes veest ja vee läbi Jumala sõna väe tõttu ja et nende läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses” (2. Peetruse 3:5, 6, meie kursiiv). Jah, Noa päevil Jehoova tõepoolest puhastas veeuputuse kaudu maa kurjusest, see on fakt, mida rõhutas ka Jeesus (Matteuse 24:37—39; Luuka 17:26, 27; 2. Peetruse 2:5). Nii et vastupidiselt sellele, mida pilkajad väidavad, ei ole kõik jäänud ”nõnda, nagu oli loomise algusest”.
11. Millised algkristlaste enneaegsed ootused tingisid seda, et mõningad neid pilkasid?
11 Pilkajad võisid ustavate kristlaste üle nalja heita nende tollal veel täitumata ootuste pärast. Veidi enne Jeesuse surma arvasid tema jüngrid ”Jumala riigi varsti [”otsekohe”, UT] ilmuvat”. Ka pärast tema ülestõusmist pärisid nad, kas Kuningriik rajatakse kohe. Ja kümmekond aastat enne seda, kui Peetrus kirjutas oma teise kirja, olid mõningad arvatavasti apostel Pauluselt või mõnelt tema kaaslaselt saadud ”sõna” või ”kirja” tõttu ”erutatud” (UM), ”nagu peaks Issanda [”Jehoova”, UM] päev olema käes” (Luuka 19:11; 2. Tessalooniklastele 2:2; Apostlite teod 1:6). Jeesuse jüngrite seesugused ootused polnud sugugi valed, vaid lihtsalt enneaegsed. Jehoova päeva tulek oli kindel!
Jumala Sõna on usaldusväärne
12. Kuidas on Jumala Sõna osutunud usaldusväärseks, kui mõelda ”Jehoova päeva” kohta käivatele prohvetiennustustele?
12 Nagu varem märgitud, hoiatasid eelkristlikul ajal elanud prohvetid sageli, et Jehoova kättemaksupäev on lähedal. Miniatuurne ”Jehoova päev” saabus aastal 607 e.m.a., mil Jehoova karistas oma põikpäist rahvast (Sefanja 1:14—18). Hiljem tabas samasugune ”Jehoova päev” ka teisi riike, sealhulgas Babülooniat ja Egiptust (Jesaja 13:6—9; Jeremija 46:1—10; Obadja 15). Esimesel sajandil eksisteerinud juudi ühiskonnakorralduse lõpp oli samuti ennustatud ning saabus aastal 70 m.a.j., mil Rooma armee laastas Juudamaa (Luuka 19:41—44; 1. Peetruse 4:7). Kuid Peetrus kõneleb tulevasest ”Jehoova päevast”, mis on nii võimas, et isegi ülemaailmne veeuputus kahvatab selle kõrval!
13. Milline ajalooline näide ilmestab seda, et praeguse asjadesüsteemi lõpp on täiesti kindel?
13 Peetrus ütleb saabuvat hävingut kirjeldama asudes, et see toimub ”sama sõna läbi”. Ta on äsja öelnud, et ”Jumala sõna väe tõttu” seisis maa enne veeuputust ”veest väljas ja vee keskel” (UM). See Piibli loomisloos kirjeldatud olukord tegi võimalikuks veeuputuse, mis tuli, kui veed Jumala korraldusel ehk tema sõna peale alla sadasid. Peetrus jätkab: ”Praegused taevad ja maa säilitatakse sama sõna [Jumala sõna] läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks” (2. Peetruse 3:5—7; 1. Moosese 1:6—8). Meil on Jehoova usaldusväärne sõna selle peale! Tema teeb lõpu ”taevastele ja maale” — praegusele asjadesüsteemile — tulises vihas oma suurel päeval! (Sefanja 3:8.) Kuid millal?
Elav huvi lõpu tuleku vastu
14. Miks me võime kindlad olla, et me elame ”viimseil päevil”?
14 Jeesuse jüngrid tahtsid teada, millal lõpp tuleb, seega pärisid nad temalt: ”Mis on su tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” Ilmselt pidasid nad seda küsides silmas juudi korra lõppu, ent Jeesus käsitleb oma vastuses eelkõige seda, millal praegused ”taevad ja maa” hävitatakse. Jeesus ennustas suuri sõdasid, toiduainete puudust, maavärisemisi, haigusi ja kuritegevust (Matteuse 24:3—14; Luuka 21:5—36). Alates 1914. aastast oleme näinud, kuidas on täitunud Jeesuse antud tundemärk ”maailmaajastu lõpetuse” kohta ning osutunud tõeks ka apostel Pauluse kirjeldus ”viimsetest päevadest” (2. Timoteosele 3:1—5). On tõesti külluslikult tõendeid selle kohta, et me elame selle asjadesüsteemi lõpuajal!
15. Milline kalduvus on kristlastel ilmnenud, hoolimata sellest, mida Jeesus ütles?
15 Jehoova tunnistajad on ilmutanud elavat huvi selle vastu, millal Jehoova päev saabub. Oma agaruses on nad mõnikord üritanud selle saabumise aega välja arvestada. Kuid nõnda toimides on nad nagu Jeesuse jüngridki jätnud tähelepanuta oma Isanda hoiatava märkuse, et inimesed ”ei tea, millal see aeg on käes” (Markuse 13:32, 33). Pilkajad on naernud ustavaid kristlasi nende enneaegsete ootuste pärast (2. Peetruse 3:3, 4). Kuid Peetrus kinnitab, et Jehoova päev tuleb, ja see saabub siis, kui Tema ajakava järgi jõuab kätte paras aeg.
Meil peab olema Jehoova suhtumine
16. Millist manitsust on meil tark kuulda võtta?
16 Meil tuleb suhtuda aega samamoodi nagu Jehoova, ning seepärast Peetrus meenutab meile: ”Aga see üks asi ärgu olgu teile, armsad, teadmata, et üks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev!” Kui lühike on sellega võrreldes meie 70—80 aasta pikkune eluiga! (2. Peetruse 3:8; Laul 90:4, 10.) Kui siis meile näib, et Jumala tõotuste täideminek viibib, tuleb meil kuulda võtta Jumala prohveti manitsust: ”Kui [määratud aeg] viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle mitte!” (Habakuk 2:3, meie kursiiv).
17. Milles me võime kindlad olla, kuigi viimsed päevad on kestnud kauem, kui paljud arvasid?
17 Miks on selle asjadesüsteemi viimsed päevad kestnud kauem, kui paljud arvasid? Peetruse selgituse kohaselt on selleks suurepärane põhjus: ”Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9). Jehoova võtab arvesse kogu inimkonna heaolu. Talle on tähtsad inimelud, nagu ilmneb tema kinnitusest: ”[Mul] ei ole .. hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja elaks!” (Hesekiel 33:11). Niisiis võime olla kindlad, et lõpp tuleb täpselt õigel ajal ning viib täide meie kõiketeadva ja armastava Looja eesmärgi!
Mis hukkub?
18., 19. a) Miks on Jehoova otsustanud praeguse asjadesüsteemi hävitada? b) Kuidas Peetrus kirjeldab selle asjadesüsteemi lõppu ning mis siis õieti hävitatakse?
18 Kuna Jehoova armastab väga neid, kes teda teenivad, pühib ta maa pealt minema kõik, kes tema teenijatele vaeva põhjustavad (Laul 37:9—11, 29). Nagu Paulus varem, nõnda kirjutab ka Peetrus, et nende häving tuleb ootamatult: ”Issanda [”Jehoova”, UM] päev tuleb otsekui varas öösel, mil taevad raginal hukkuvad ja maailma algained tules laostuvad ja ilmamaad ja kõiki seal tehtud töid ei leidu enam” (2. Peetruse 3:10; 1. Tessalooniklastele 5:2). Sõnasõnalised taevas ja maa ei hävinud veeuputuses ega hävi need ka Jehoova päeval. Mis siis ”hukkuvad ehk hävitatakse”?
19 Kaovad inimvalitsused, mis on olnud inimkonnale otsekui ”taevad”, ning kaob ka ”maa” ehk jumalatu inimühiskond. ”Ragin” viitab ehk kiirusele, millega need taevad hukkuvad. ”Algained”, millest koosneb praegune allakäinud ühiskond, ”laostuvad” ehk hävitatakse. Ning ”ilmamaad” ja ”seal tehtud tööd” ”avastatakse” (UM). Jehoova paljastab kõik inimeste kurjad teod samal ajal, kui ta toob kogu maailmakorraldusele igati ärateenitud lõpu.
Hoia lootust selgelt silme ees
20. Kuidas peaks eesolevate sündmuste teadmine meie elu mõjutama?
20 Kuna need dramaatilised sündmused on käeulatuses, ütleb Peetrus, et meie elu peaks olema ’püha ja jumalakartlik’ ning et meil tuleb ’oodata ja igatseda Jumala päeva tulekut’. See on täiesti kindel! Saabub aeg, mil ”taevad süüdatult laostuvad ja maailma algained kuumuses ära sulavad” (2. Peetruse 3:11, 12). Fakt, et need dramaatilised sündmused võivad alata kasvõi homme, peaks mõjutama kõiki meie tegevusi ja plaane.
21. Mis tuleb praeguste taevaste ja maa asemele?
21 Järgmiseks räägib Peetrus, mis tuleb selle vana süsteemi asemele: ”Aga meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13; Jesaja 65:17). Milline võrratu kergendus! Kristus ja tema 144000 kaasvalitsejat moodustavad uue valitsuse ehk ”uued taevad”, ”uus maa” aga koosneb inimestest, kes elavad üle selle maailma lõpu (1. Johannese 2:17; Ilmutuse 5:9; 5:10, UM; 14:1, 3).
Säilita pakilisustunne ja moraalne puhtus
22. a) Mis aitab meil olla vaimselt veatud ja laitmatud? b) Millise ohu eest Peetrus hoiatab?
22 ”Sellepärast, armsad,” jätkab Peetrus, ”seda oodates püüdke, et ta teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus; ja meie Issanda pikka meelt arvake õndsuseks.” Kui me Jehoova päeva õhinal ootame ning suhtume selle näilisse viibimisse kui Jumala kannatlikkuse väljendusse, aitab see meil püsida vaimselt veatute ja laitmatutena. Kuid on olemas ka oht! Peetrus hoiatab, et meie ”armsa venna Pauluse” kirjutistes on ”raske aru saada mõnest asjast, mida õppimatud ja kinnitamatud inimesed nagu muidki kirju väänavad iseeneste hukatuseks” (2. Peetruse 3:14—16).
23. Milline on Peetruse lõpumanitsus?
23 Valeõpetajad ilmselt väänasid oma lodeva elu ettekäändeks kirju, milles Paulus kirjutas Jumala ärateenimata headusest. Võib-olla seda just Peetrus silmas peabki, kui ta kirjutab oma lõpumanitsuses: ”Et teie nüüd, armsad, seda ette ära teate, siis hoiduge sellest, et üleannetute eksitused teid ei kisuks ühtlasi kaasa eksitusse ning te ei langeks ära oma kindlalt aluselt.” Seejärel lõpetab ta oma kirja üleskutsega: ”Kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses” (2. Peetruse 3:17, 18).
24. Millise suhtumise peaksid kõik Jehoova sulased omaks võtma?
24 On selge, et Peetrus tahab oma vendi kinnitada. Ta soovib, et kõigil oleks samasugune suhtumine, nagu oli 82-aastasel ustaval Jehoova tunnistajal, keda artikli alguses tsiteeriti: ”Olen elanud oma elu .., nii nagu apostel tungivalt soovitas, ”igatsedes Jumala päeva”. Olen alati vaadanud tõotatud uuele maailmale nagu ”veendumusele selles, mida ei nähta”.” Elagem meiegi kõik nii.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida tähendab ’pidada pingsalt meeles’ Jehoova päeva?
◻ Mida pilkajad tahtlikult eiravad ja miks?
◻ Mispärast on pilkajad ustavate kristlaste üle naernud?
◻ Millist suhtumist me peame säilitama?
[Pilt lk 23]
Pea pingsalt meeles Jehoova päeva . . .
[Pilt lk 24]
. . . ja uut maailma, mille see kaasa toob