Õiglane maailm pole unistus!
”MAISELE inimesele teeb õiglus palju muret,” märkis Ameerika riigimees Daniel Webster. Ja Piibel teatab: ”Jehoova armastab õiglust” (Laul 37:28). Tehtuna Jumala näo järgi, sai esimene inimpaar endale jumalikud omadused, kaasa arvatud õiglustunde (1. Moosese 1:26, 27).
Pühakiri räägib ka sellest, et ”paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid”. Sellega nad ”näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest” (Roomlastele 2:14, 15). Jah, inimesi on õnnistatud südametunnistusega — sisetundega, mis õiget valest eristab. On selge, et inimese vajadus õigluse järele on kaasa sündinud.
Õiglusevajadusega on tihedalt seotud inimese püüd õnne järele, sest Laul 106:3 väidab: ”Õndsad on need, kes peavad ta kohtuseadusi ja kes teevad õigust igal ajal!” Kuid miks pole siis inimesed olnud suutelised looma õiglast maailma?
Miks on inimeste püüdlused nurjunud?
Peapõhjus, miks õiglast maailma saavutada pole suudetud, seisneb veas, mille oleme pärinud oma esivanematelt Aadamalt ja Eevalt. Piibel selgitab: ”Otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Roomlastele 5:12). See viga on patt. Olles loodud veatutena, otsustasid Aadam ja Eeva siiski Jumalale vastu hakata ning tegid end seeläbi patustajateks (1. Moosese 2:16, 17; 3:1—6). Sellest tingituna jätsid nad oma lastele pärandiks patused, valed kalduvused.
Kas pole niisugused iseloomujooned nagu ahnus ja eelarvamuslikkus just patuste kalduvuste tagajärg? Ja kas mitte need jooned ei edenda maailmas ebaõiglust? Tahtliku keskkonnasaaste ja majandusliku rõhumise juured on igal juhul ahnuses! Kahtlemata on etnilise vaenu ja rassilise ülekohtu taga eelarvamuslikkus. Samuti ajendavad niisugused omadused inimesi röövima, tüssama ja tegutsema kombel, mis teistele kahju toob.
Ent isegi parimate kavatsuste korral lähevad püüded viia ellu õiglust ja teha head sageli nurja patuste kalduvuste tõttu, mis meis on. Apostel Pauluski tunnistas: ”Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!” Edasi selgitab ta seda võitlust järgmiselt: ”Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes” (Roomlastele 7:19—23). Tõenäoliselt kogeme sama konflikti endas tänapäeval meiegi. Just sellepärast ebaõiglust nii tihti esinebki.
Maailmas on ebaõiglust edendanud ka see, et valitsejateks on inimesed. Igal maal on küll nii seadused kui ka inimesed, kes neid kehtestavad. Ja loomulikult on olemas kohtunikud ja kohtukojad. Kahtlemata on nii mõnedki põhimõtetega mehed püüdnud tagada inimõigusi ja hoolitseda selle eest, et kõigi jaoks kehtiksid võrdsed õigused. Ometi on suurem osa nende pingutustest nurjunud. Mispärast? Need paljud tegurid, mis nende püüded nurja ajavad, on kokku võetud Jeremija 10:23 sõnades: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” Jumalast võõrdunud inimesed on lihtsalt võimetud looma õiglast, ülekohtuta maailma (Õpetussõnad 14:12; Koguja 8:9).
Inimeste pingutustele rajada õiglane maailm on suureks takistuseks Kurat-Saatan. Piibel ütleb selgelt, et mässuline ingel Saatan on algne ”inimese tapja” ja ”valetaja” ning et ”kõik maailm on tigeda võimuses” (Johannese 8:44; 1. Johannese 5:19). Apostel Paulus räägib temast kui ”selle maailma jumalast” (2. Korintlastele 4:3, 4). Õigluse vihkajana teeb Saatan kõik, mis on tema võimuses, et edendada kurjust. Niikaua kui seda maailma kontrollib tema, on inimkond igat laadi ebaõigluse ja sellest tulenevate hädade orjuses.
Kas see kõik tähendab siis seda, et ebaõiglus on inimühiskonnas paratamatu? Kas õiglane maailm on ainult täitumatu unistus?
Kuidas õiglane maailm reaalsuseks saab?
Et õiglase maailma lootus reaalsuseks saaks, peab inimkond pöörduma kellegi sellise poole, kes võib kõrvaldada ülekohtu põhjused. Ent kes suudab juurida välja patu ning teha lõpu Saatanale ja ta valitsusele? On selge, et ükski inimene ega inimühendus nii raske ülesandega toime ei tuleks. Seda suudab teha üksnes Jehoova Jumal! Tema kohta ütleb Piibel: ”Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane!” (5. Moosese 32:4). Ning kuna Jehoova ”armastab õiglust”, siis tahab ta, et inimkond saaks elada õiglases maailmas (Laul 37:28).
Rääkides Jumala korraldusest luua õiglane maailm, kirjutas apostel Peetrus: ”Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13). Need ”uued taevad” pole uued füüsilised taevad. Jumal lõi meie füüsilised taevad täiuslikena ja need toovad talle au (Laul 8:4; 19:2, 3). ”Uued taevad” on uus valitsus maa üle. Praegused ”taevad” koosnevad inimvalitsustest. Väga varsti, Jumala Harmagedooni sõjas, annavad need teed ”uutele taevastele” — tema taevasele Kuningriigile ehk valitsusele (Ilmutuse 16:14—16). Selle Kuningriigi kuningaks on Jeesus Kristus. Tehes inimvalitsustele jäädava lõpu, valitseb see Kuningriik igavesti (Taaniel 2:44).
Ent mis on siis ”uus maa”? See pole uus planeet, sest Jumal lõi maa inimasustuse jaoks igati sobivaks ja on tema tahe, et see püsib igavesti (Laul 104:5). ”Uus maa” viitab uuele inimühiskonnale (1. Moosese 11:1; Laul 96:1). Hävitamisele kuuluv ”maa” koosneb inimestest, kes teevad end selle kurja asjadesüsteemi osaks (2. Peetruse 3:7). Nende asemele tulev ”uus maa” koosneb Jumala tõelistest teenijatest, kes vihkavad kurjust ning armastavad õigust ja õiglust (Laul 37:10, 11). Nii tehakse Saatana maailmale lõpp.
Kuid mis ootab ees Saatanat? Apostel Johannes ennustas: ”Ta [Kristus Jeesus] võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks ja heitis ta sügavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid” (Ilmutuse 20:1—3). Aheldatud Saatanal pole inimkonnale suuremat mõju kui maa-aluses vangikoopas oleval vangil. Millist kergendust see esimene samm õiglase maailma poole küll inimkonnale toob! Ning tuhande aasta lõpus hävitatakse Saatan igaveseks (Ilmutuse 20:7—10).
Aga mis saab päritud patust? Jehoova on juba rajanud aluse patu väljajuurimiseks. ”Inimese Poeg [Jeesus Kristus] [tuli] .. oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:28.) Sõna ”luna” märgistab vangide vabaksostmiseks nõutavat hinda. Jeesuse makstud täiusliku inimelu hind oligi luna inimkonna vabastamiseks (2. Korintlastele 5:14; 1. Peetruse 1:18, 19).
Jeesuse lunastusohver võib meile juba praegu kasu tuua. Kui me sellesse usku üles näitame, võime olla Jumala ees puhtas seisundis (Apostlite teod 10:43; 1. Korintlastele 6:11). Jumala Kuningriigi valitsuse all avab lunastus inimkonnale võimaluse patust täielikult terveneda. Piibli viimases raamatus on kirjeldatud Jumala aujärjest välja voolavat piltlikku ”eluveejõge” ja selle kallastel olevaid sümboolseid viljapuid, mille lehed on ”terviseks rahvastele” (Ilmutuse 22:1, 2). See, millest Piibel siin räägib, kujutab Looja imepärast korraldust tervendada inimkond Jeesuse lunastusohvri alusel patust. Selle korralduse täielik rakendamine vabastab kuulekad inimesed patust ning surmast.
Elu õiglases maailmas
Mõtle, milline on elu Kuningriigi valitsuse all. Kuritegevus ja vägivald on jäänud minevikku (Õpetussõnad 2:21, 22). Majanduslik ebaõiglus on kadunud (Laul 37:6; 72:12, 13; Jesaja 65:21—23). Sotsiaalsest, rassilisest, hõimulisest ja etnilisest diskrimineerimisest pole jälgegi (Apostlite teod 10:34, 35). Sõdu ega sõjarelvi ei ole enam (Laul 46:10). Maailma, kus pole ebaõiglust, äratatakse ellu miljonid surnud (Apostlite teod 24:15). Kõik lausa pakatavad täiuslikust tervisest (Iiob 33:25; Ilmutuse 21:3, 4). Piibel kinnitab meile, et ”[Jeesus Kristus] levitab ustavalt õigust” (Jesaja 42:3).
Kuni selle ajani tuleb meil ehk ebaõiglusega kokku puutuda, kuid ärgem olgem kunagi vastutasuks ise ülekohtused (Miika 6:8). Isegi kui meil tuleb taluda ebaõiglust, vaadakem tulevikku alati positiivselt. Tõotatud õiglane maailm saab varsti reaalsuseks (2. Timoteosele 3:1—5; 2. Peetruse 3:11—13). Kõigeväeline Jumal on andnud oma sõna ja see läheb täide (Jesaja 55:10, 11). Praegu on aeg valmistuda eluks selles õiglases maailmas, õppides, mida Jumal meilt nõuab (Johannese 17:3; 2. Timoteosele 3:16, 17).
[Pilt lk 7]
Jumala tõotatud uues maailmas pole ebaõiglusest jälgegi