Kas sa teed kõik, mida suudad?

„TEEN oma parima.” Kui sageli järgneb nendele sõnadele „aga” ja pikk loetelu vabandustest, miks ei saa ennast pingutada! Kuidas on lugu meie pühendumisega Jehoovale? Kas me täidame oma lubadust anda talle oma parim?

Pühendumine tähendab „pühendada ennast jäägitult jumaliku olendi teenimisele või kummardamisele või pühasse kasutusse”. Jeesus näitas selgesti, mida Jehoovale pühendumine endas hõlmab, kui ta ütles: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu mind.” (Matteuse 16:24) See, kes on iseennast salanud ja Jumalale pühendunud, teeb Jumala tahte täitmisest oma elu kõige tähtsama eesmärgi.

Pühendunud rahvana tuleb meil end põhjalikult läbi uurida, et näha, kas me elame oma pühendumisele vastavalt. Peetrus viitas sellele, miks me peaksime end läbi uurima, kui ta julgustas võitud kristlasi: „Püüdke seda enam [„tehke kõik, mida suudate, et”, NW] teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi.” (2. Peetruse 1:10) Jah, kui me teeme kõik, mida suudame, ei taba meid vaimne läbikukkumine.

Meie suutlikkuse piir võib tõusta

Laiemas mõttes oodatakse kõikidelt Jumala pühendunud sulastelt, et nad teeksid Jehoovale meeldimiseks kõik, mida suudavad, ehk oma parima. Kuid meie suutlikkuse piir Jumala tahte täitmisel võib tõusta. Kolmeaastase poisi jaoks võib mõne pisiasja toimetamine olla parim, mida ta oma ema aitamiseks teha suudab, aga kui ta vanemaks saab, suudab ta rohkem teha. Samamoodi on meie vaimse kasvuga — see, mis oli enne meie suutlikkuse piir, pole seda ehk enam. Me oleme ajendatud Jehoovale rohkem tegema.

Meie kasvanud hindamine Jehoova vastu annab tõuke olla valmis rohkema tegemiseks. Selle hindamine, mida ta meie heaks teinud on, muutub tema Sõna Piibli isikliku uurimise kaudu tugevamaks. Näiteks kui me uurime hoolikalt seda ja mõtiskleme selle üle, kuidas Jehoova saatis oma Poja, et see inimkonna patust vabastamiseks oma hingest loobuks, siis ajendab see meid lunastuskorralduse Algatajat teenima. (Johannese 3:16, 17; 1. Johannese 4:9—11) Mida rohkem me ’maitseme ja vaatame, et Jehoova on hea’, seda rohkem on meie süda ajendatud teda teenima. — Laul 34:9.

Täisaegne teenija, kelle nimi on Jetter, mõistis seda. Ta eraldas uurimismaterjali sügavamalt kaevumiseks oma kodus väikse toa. Ta korraldas asjad nii, et tal oleks võimalik uurimise ajal keskenduda. Tal on raamaturiiulil käeulatuses teose Watch Tower Publications Index (Vahitorni väljaannete register) köited ning ka ajakirjade Vahitorn ja Awake! (Ärgake!) köidetud väljaanded. „Kui ma leian mingit huvitavat teavet, ei suuda ma oodata, millal ma seda teistega jagada saan,” ütleb ta.

Kuid nii nagu vahetevahel ühe vägeva söömaaja söömine ei vabasta inimest vajadusest iga päev korrapäraselt süüa, ei kõrvalda ka põhjalik, kuid ühekordne Piibli uurimine vajadust iga päev vaimset toitu tarbida. Ruth mõistab seda vajadust, sest niikaua kui tema mäletab, on tema peres igal hommikul ja õhtul pärast sööki koos Piiblit loetud. Nüüd, mil ta on 81-aastane ning on üle 60 aasta täisaegses teenimises olnud, loeb ta ikka veel iga päev pärast hommikul kell 6.00 ärkamist korrapäraselt Piiblit. Niipea kui Ruth saab kätte ajakirjade Vahitorni ja Awake! uued numbrid, võtab ta nende lugemiseks aega. Ta loeb artikli enne koguduses uurimist vähemalt kolm või neli korda läbi. „Selleks, et usus tugevaks jääda, on tarvis Jumala Sõnaga toituda,” ütleb ta. See on aidanud tal ka paljude aastate jooksul misjoniteenistust jätkata.

Teha teiste aitamisel kõik, mida suudame

Jumala Sõna põhjaliku ja korrapärase uurimise abil kasvab meie innukus Jumala teenimisel ning miski meie sees õhutab meid tegema rohkem. (Võrdle Jeremija 20:9.) Selline innukus ajendas Hirohisat oma teenimist täielikult läbi viima. (2. Timoteosele 4:5, NW) Ta elas koos nelja noorema venna ja õega üksikvanema peres. Teismelisena toetas Hirohisa oma perekonda, ärgates hommikuti kell kolm üles, et minna ajalehti jagama. Hirohisa soovis teistele Jehoovast rääkimises rohkem teha, ja nii andis ta avalduse pioneerteenistusse astumiseks, nagu Jehoova tunnistajate täisaegset teenimist kutsutakse. Kuigi ta oli noor, oli tal rõõm aidata teistel endaga ühineda, et nad koos teeksid Jehoova kiitmiseks kõik, mida suudavad.

Teiste aitamisel oma parima tegemine hõlmab ka teenimises tulemusrikkamaks saamist. Jeesus julgustas kord oma jüngreid: „Kui te seda teate, õndsad olete, kui te seda teete!” (Johannese 13:17) Naomi on Jehoova organisatsiooni poolt meie teenimise parandamiseks antud soovituste ellurakendamises hea eeskuju. Tal oli majast majja tööl võõraste inimestega rääkimisel raskusi ning kui ta ukse ees seisis, ei osanud ta tihti midagi öelda. Kogudusevanemad ergutasid teda rakendama soovitusi, mida leidub raamatu Reasoning From the Scriptures (Vestle veenvalt Pühakirja alusel) alajaotuses „Sissejuhatusi põlluteenistuses kasutamiseks”.a Ta õppis pähe alapealkirja „Perekond/lapsed” all olevad sissejuhatused ning harjutas neid mitmeid kordi. Selle tulemusena õnnestus tal arendada vestlust ühe 30-ndates aastates koduperenaisega. Veel enne kui Naomi jõudis korduskülastuse teha, tuli see naine kuningriigisaali. Korraldati piibliuurimine. Nüüd on see koduperenaine ja ta abikaasa ristitud kristlased, kes tunnevad koos oma lastega rõõmu õnnelikust perekonnaelust.

Teha isikliku huvi ülesnäitamisel kõik, mida suudame

Me võime jäljendada ka apostel Paulust, kes ütles: „Kõike ma teen hea sõnumi pärast, et saaksin seda ka teistega jagada.” — 1. Korintlastele 9:22, 23, NW.

Hatsumi peegeldab seda suhtumist. Kui Hatsumi oli kord avalikus teenimises, ütles üks naine läbi uksetelefoni viisakalt, et tal on rääkimiseks liiga vähe aega. Korterivaldaja hääl oli lahke, ja nii jätkas Hatsumi tema külastamist. Korterivaldaja vastas vaid läbi uksetelefoni ega tulnud kunagi välja, et Hatsumiga kokku saada. Nii kestis see kaks ja pool aastat.

Ühel päeval muutis Hatsumi oma külastuse tegemise aega, külastades teda hilisel pärastlõunal. Keegi ei vastanud. Aga kui ta lahkumas oli, küsis tuttav hääl tema selja tagant: „Kes te olete?” Naine oli just koju tulemas. Hatsumi nime kuuldes vastas ta varmalt: „Ahaa, siis teie oletegi see, kes mind kogu aeg külastab. Tänan, et te minu pärast alati nii palju vaeva näete.” Kuna naine oli ühes teises kohas Jehoova tunnistajatega piibliuurimise katkestanud, tundis ta Hatsumile ukse avamiseks liiga suurt piinlikkust. Piibliuurimisega hakati uuesti pihta ning korterivaldaja teeb väga häid edusamme. Kas meie kanname nende eest, keda me majast majja teenimises kohtame, sama suurt hoolt?

Tee kõik, mida sina suudad

Jehoova hindab meie pingutusi teenida teda nii palju, kui me suudame. Ta on nagu isa, kelle poeg kingitustega tema juurde tuleb. Aastate jooksul võivad kingitused poja east ja võimalustest sõltuvalt muutuda. Just nagu isa on õnnelik oma pojalt ükskõik millist südamesttulevat kinki saades, nii võtab Jehoova meelsasti vastu meie südamesttuleva teenistuse, mis on vastavuses meie vaimse kasvuga.

Loomulikult pole mõtet oma suutlikkuse piiri teiste omaga võrrelda. Nagu Paulus ütleb, on meil põhjust rõõmustada iseendas, „mitte võrreldes teise isikuga”. (Galaatlastele 6:4, NW) Jätkakem apostel Peetruse manitsuse järgimist: „Püüdke [„tehke kõik, mida suudate”, NW], et ta teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus.” — 2. Peetruse 3:14.

[Allmärkus]

[Pilt lk 29]

Kas sa teed põlluteenimise kohta antud soovituste rakendamises oma parima?