„See vaim ise tunnistab koos meie vaimuga”

1., 2. Mis toimus 33. aasta nädalatepühal?

OLI pühapäeva hommik aastal 33 m.a.j. Käes oli nädalatepüha. Jeruusalemmas kogunes ühe maja ülemisse tuppa umbes 120 jüngrit. (Ap. t. 1:13–15; 2:1.) Mõni päev varem oli Jeesus andnud neile juhise jääda Jeruusalemma, et nad võiksid saada ühe erilise kingituse. (Ap. t. 1:4, 5.) Mis juhtus järgmisena?

² Piiblis öeldakse: „Äkki kostis taevast mühin, nagu oleks kõva tuul puhunud, ja see täitis terve maja, kus nad istusid. Nad nägid otsekui tulekeeli, mis jagunesid laiali, ja igaühe peale laskus üks tulekeel. Kõik said täis püha vaimu.” (Ap. t. 2:2–4.) Sellisel tähelepanuväärsel moel võidis Jehoova neid püha vaimugab. (Ap. t. 1:8.) Nad olid esimesed, kellele anti lootus valitseda koos Jeesusega taevas.

 3. Miks polnud nädalatepühal viibinutel mingit kahtlust selles, et nad võiti püha vaimuga?

³ Kui sina oleksid olnud üks neist 120 jüngrist, poleks sa seda sündmust ilmselt kunagi unustanud. Sinu pea kohale oleks ilmunud tuleleek ja sa oleks hakanud rääkima võõraid keeli. (Ap. t. 2:5–12.) Sul poleks olnud mingit kahtlust selles, et oled püha vaimuga võitud. Ent kas kõik taevase elu lootusega kristlased on võitud püha vaimuga nii vaatemängulisel viisil ja mingil kindlal ajal? Ei. Kust me seda teame?

 4. Kas esimesel sajandil võiti kristlasi püha vaimuga alati mingil kindlal ajal? Selgita.

⁴ Mõtleme kõigepealt ajalisele aspektile. Need 120 jüngrit polnud ainsad, kes sel päeval püha vaimuga võiti. Hiljem samal päeval tuli püha vaim veel umbes 3000 inimese peale. See juhtus siis, kui nad ristiti. (Ap. t. 2:37, 38, 41.) Kuid järgnevatel aastatel ei toimunud võidmine alati ristimise ajal. Näiteks samaarlased said püha vaimu millalgi pärast ristimist. (Ap. t. 8:14–17.) Ent Korneelius ja tema majarahvas võiti püha vaimuga erandkorras juba enne ristimist. (Ap. t. 10:44–48.)

 5. Kuidas võidmine toimub? (Vt 2. Kor. 1:21, 22.)

⁵ Arutame nüüd, kuidas võidmine toimub. Mõnel kristlasel võib esialgu olla raske uskuda, et Jehoova on ta välja valinud. Ta võib mõelda, miks just tema. Teised jälle ei pruugi nii tunda. Paulus selgitas, mis toimub kõigiga, kes võitakse. Ta ütles: „Kui te hakkasite uskuma, märgistati teid Kristuse kaudu pitserigac, püha vaimuga, mida teile oli tõotatud. See on meie pärandi tagatiseks.” (Efesl. 1:13, 14.) Jehoova teeb püha vaimu abil kristlasele täiesti selgeks, et ta on välja valitud. Seepärast võib öelda, et püha vaim on otsekui tagatis. See kinnitab inimesele, et ta hakkab tulevikus elama taevas, mitte maa peal. (Loe 2. Korintlastele 1:21, 22.)

 6. Mida peab võitud kristlane tegema, et oma tasu kätte saada?

⁶ Kui kristlane võitakse, siis kas see tähendab, et ta saab lõpuks kindlasti taevasesse valitsusse? Ei. Ta on kindel, et Jumal on ta taevase elu jaoks välja valinud. Kuid ta peab pidama meeles manitsust „Vennad, tehke kõik endast olenev, et jääda kutsutute ja valitutena ustavaks, sest kui teil seda kõike on, ei lange te iial”. (2. Peetr. 1:10.) Niisiis, isegi kui kristlane on saanud taevase elu kutse, saab ta oma tasu kätte vaid siis, kui ta jääb ustavaks. (Filipl. 3:12–14; Heebr. 3:1; Ilm. 2:10.)

 7. Kuidas võitud kristlane teab, et ta on taevaseks eluks välja valitud?

⁷ Kuidas kristlane teab, et ta on valitud välja taevaseks eluks? Vastuse saab Pauluse sõnadest, mis ta kirjutas Roomas olevaile „kutsutud pühadele”. Ta ütles neile: „Te pole saanud mitte vaimu, mis teeb teid orjaks ja tekitab jälle kartust, vaid vaimu, mille kaudu Jumal on teid lapsendanud oma poegadeks ja mis paneb meid hüüdma: „Abba, isa!” See vaim ise tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.” (Rooml. 1:7; 8:15, 16.) Seega teeb Jumal püha vaimu kaudu kristlasele selgeks, et tal on lootus elada taevas. (1. Tess. 2:12.)

 8. Kuidas näitab tekst 1. Johannese 2:20, 27, et võitu ei vaja teistelt oma lootuse kohta kinnitust?

⁸ Võitud kristlasel pole mingit kahtlust selles, et Jehoova on ta valinud välja taevaseks eluks. (Loe 1. Johannese 2:20, 27.) Muidugi vajavad ka võitud kristlased koguduse kaudu õpetust. Kuid nad ei vaja kellegi kinnitust selle kohta, et nad on võitud. Jehoova on kasutanud kõige võimsamat jõudu universumis, püha vaimu, et anda neile nende lootuse kohta kindel veendumus.

 9. Millised muutused inimesega toimuvad, kui ta võitakse püha vaimuga? (Vt Efesl. 1:18.)

⁹ Enamikul jumalateenijatest võib olla raske mõista, mis juhtub kristlasega, kui ta võitakse. See on loomulik, sest nad ise pole võitud. Inimesi luues oli Jumala eesmärk, et nad elaksid igavesti maa peal, mitte taevas. (1. Moos. 1:28; Laul 37:29.) Ent pärastpoole on ta mõned välja valinud taevaseks eluks. Seega, kui ta võiab kellegi püha vaimuga, siis ta muudab täielikult tema tulevikulootuse ja mõtteviisi, nii et ta hakkab igatsema elu taevas. (Loe Efeslastele 1:18.)

10. Mida tähendab see, et keegi sünnib uuesti? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁰ Kui kristlane võitakse püha vaimuga, siis Piibli järgi ta sünnib uuesti ehk sünnib ülalt.d Jeesus osutas sellele, et neile, kes ei ole võitud püha vaimuga, pole võimalik täpselt selgitada, mis tunne on uuesti sündida ehk sündida vaimust. (Joh. 3:3–8, allmärkus.)

11. Miks ja kuidas muutub inimese mõtlemine, kui ta võitakse püha vaimuga?

¹¹ Kuidas muutub nende inimeste mõtlemine, kes võitakse püha vaimuga? Enne võituks saamist lootsid nad elada igavesti maa peal. Nad igatsesid aega, mil Jehoova kõrvaldab kurjuse ja taastab maa peal paradiisi. Võib-olla kujutasid nad ette, kuidas nad kohtuvad ülesäratatud pereliikmete ja sõpradega. Ent pärast püha vaimuga võidmist hakkasid nad mõtlema teistmoodi. Miks? Mitte sellepärast, et nad polnud enam rahul väljavaatega elada paradiisis maa peal. Nende mõtteviis ei muutunud ka stressi ega sisemise segaduse tõttu. Nad ei hakanud äkitselt mõtlema, et igavene elu maa peal on igav. Asi on hoopis selles, et Jehoova muutis püha vaimu kaudu nende mõtteviisi ja tulevikulootust.

12. Mida tunnevad võitud kristlased seoses oma tulevikulootusega? (Vt 1. Peetr. 1:3, 4.)

¹² Mõni kristlane, kes võitakse püha vaimuga, võib tunda, et ta pole nii erilise lootuse vääriline. Kuid ta ei kahtle hetkekski, et Jehoova on ta välja valinud. Tema süda on tulvil tänu ja rõõmu, kui ta mõtleb oma tulevikulootuse peale. (Loe 1. Peetruse 1:3, 4.)

13. Kuidas suhtuvad võitud praegusesse ellu maa peal?

¹³ Kas see tähendab, et võitud kristlased ootavad surma? Paulus vastas sellele. Võrreldes inimkeha telgiga, kirjutas ta: „Meie, kes oleme selles telgis, ägame rõhutuna, kuna me ei taha seda telki endalt ära heita, kuid tahame ometi riietada end taevasesse, nii et igavene elu neelaks ära sureliku keha.” (2. Kor. 5:4.) Võitud kristlased ei ole kaotanud huvi praeguse elu vastu ega oota, et see lõppeks kiiresti. Vastupidi, nad tunnevad elust rõõmu ja tahavad kasutada iga päeva, et teenida Jehoovat koos pere ja sõpradega. Siiski on neil alati meeles oma imeline tulevikulootus, ükskõik millega nad parajasti tegelevad. (1. Kor. 15:53; 2. Peetr. 1:4; 1. Joh. 3:2, 3; Ilm. 20:6.)

14. Mis ei tõenda, et inimene on püha vaimuga võitud?

¹⁴ Võib-olla sa mõtled endamisi, kas ka sind on võitud püha vaimuga. Sel juhul võiksid kaaluda mõnda tähtsat küsimust. Kas sul on tuline soov täita Jehoova tahet? Kas tunned, et oled kuulutustöös väga innukas? Kas uurid agaralt Jumala sõna ja armastad süüvida „Jumala tarkuse sügavustesse”? (1. Kor. 2:10.) Kas sulle tundub, et Jehoova õnnistab sind kuulutustöös kuidagi eriliselt? Kas tunned sisimas suurt vastutust teisi vaimselt aidata? Kas Jehoova on sind paljudel viisidel aidanud? Kui sinu vastus kõigile nendele küsimustele on kindel jah, siis kas see näitab, et oled saanud taevase kutse? Ei, seda see ei näita. Mispärast? Sest selliseid tundeid võivad kogeda kõik jumalateenijad, olgu nad võitud või mitte. Jehoova võib püha vaimu kaudu anda samasugust jõudu kõigile oma teenijatele. Tegelikult võib öelda, et kui murrad pead selle üle, kas sa oled võitud püha vaimuga, näitab see juba iseenesest, et sa pole võitud. Need, kelle Jehoova on välja valinud, ei kahtle, kas nad on võitud või mitte. Nad on selles veendunud!

15. Kuidas me teame, et taevasesse valitsusse pole kutsutud kõiki, keda püha vaim on jõuliselt mõjutanud?

¹⁵ Pühakirjas on palju näiteid ustavatest jumalateenijatest, keda püha vaim jõuliselt mõjutas, kuid kel polnud lootust elada tulevikus taevas. Näiteks juhtis püha vaim Taavetit. (1. Saam. 16:13.) Tänu sellele mõistis ta sügavaid tõdesid Jehoova kohta ja sai osaleda Piibli kirjutamises. (Mark. 12:36.) Ometi ütles Peetrus, et Taavet „ei läinud üles taevasse”. (Ap. t. 2:34.) Ka Ristija Johannes oli „täis püha vaimu”. (Luuka 1:13–16.) Jeesus ütles, et ükski inimene pole Ristija Johannesest suurem. Samas ta lisas, et Johannes ei hakka tulevikus taevas valitsema. (Matt. 11:10, 11.) Jehoova andis püha vaimu kaudu neile meestele väe teha hämmastavaid asju, kuid ta ei võidnud neid püha vaimuga. See ei tähenda, et nad polnud sama ustavad kui need, kes on kutsutud taevasesse valitsusse. Jehoova äratab nad üles maisesse paradiisi. (Joh. 5:28, 29; Ap. t. 24:15.)

16. Milline tasu ootab enamikku praegusaja jumalateenijaid?

¹⁶ Enamikul praegusaja jumalateenijatel pole lootust elada tulevikus taevas. Nagu Aabraham, Saara, Taavet, Ristija Johannes ning paljud teised piiblitegelased ootavad nad elu maa peal Jumala kuningriigi alluvuses. (Heebr. 11:10.)

17. Mis küsimusi me järgmises artiklis arutame?

¹⁷ Kuna osa võituid on senini maa peal, võib meil tekkida mõningaid küsimusi. (Ilm. 12:17.) Näiteks, kuidas peaksid võitud kristlased suhtuma iseendasse? Kuidas peaksid teised kohtlema usukaaslast, kes hakkab mälestusõhtul leiba ja veini võtma? Ja kas me peaksime muretsema, kui mälestusõhtu sümbolitest osavõtjate arv kasvab? Järgmises artiklis arutame neid küsimusi.