Mida tähendab see ’igavene piinamine’, millele Ilmutusraamatus viidatakse?

Ilm. 14:9—11; 20:10: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja võtab tema märgi oma otsaesisele või oma käe peale, siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud tema viha karikasse; ja teda peab vaevatama [„teda piinatakse”, UT] tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende valu suits [„piinasuits”, UT; kreeka keeles basa·ni·smouʹ] tõuseb üles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ööd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu võtavad tema nime märgi.”

Mis on see ’piinamine’, millele need tekstid viitavad? On tähelepanuväärne, et Ilmutuse 11:10 (UT) mainitakse, et „kaks prohvetit piinasid neid, kes elavad ilmamaa peal”. Seda piina põhjustavad nendes sõnumites sisalduvad alandavad paljastused, mida need prohvetid kuulutavad. Ilmutuse 14:9—11 (UT) öeldakse, et sümboolse „metsalise ja tema kuju” kummardajaid „piinatakse tules ja väävlis”. See ei saa tähendada surmajärgset teadvuse juures piinamist, sest „surnud ei tea enam midagi”. (Kog. 9:5) Aga mis põhjustab neile nende eluajal sellist piina? See, et Jumala sulased kuulutavad, et „metsalise ja tema kuju” kummardajaid tabab teine surm, mida kujutab „tule ja väävliga põlev järv”. Nende tulise hävinguga seotud suits jääb tõusma igavesti, sest nende häving on igavene ja seda ei unustata iial.