Kristus räägib kogudustele
„Nõnda ütleb see, kes neid seitset tähte peab oma paremas käes.” (ILMUTUSE 2:1)
1., 2. Miks me peaksime olema huvitatud sellest, mida Kristus seitsmele Väike-Aasia kogudusele ütles?
JEHOOVA ainusündinud Poeg Jeesus Kristus on kristliku koguduse Pea. Kristus hoiab võitud järelkäijate kogudust puhtana, kasutades oma juhtpositsiooni nende kiitmiseks ja korrale kutsumiseks (Efeslastele 5:21–27). Näiteid selle kohta leiame Ilmutusraamatu 2. ja 3. peatükist, kus on Jeesuse jõulised ja armastavad sõnumid seitsmele Väike-Aasia kogudusele.
2 Enne kui apostel Johannes kuulis Jeesuse sõnu seitsmele kogudusele, sai ta nägemuse „Issanda päevast” (Ilmutuse 1:10). See „päev” algas aastal 1914, mil rajati Messia Kuningriik. Seega on see, mis Kristus kogudustele ütles, eluliselt tähtis just nüüd – viimseil päevil. Tema julgustus ja nõuanded aitavad meil raskete aegadega toime tulla (2. Timoteosele 3:1–5).
3. Mida sümboliseerivad apostel Johannese nägemuses „tähed”, „inglid” ja „kuldküünlajalad”?
3 Johannes nägi aussetõstetud Jeesus Kristust, kes „seitset tähte peab oma paremas käes” ja kes „kõnnib seitsme kuldküünlajala [ehk koguduse] vahel”. Need „tähed” on „seitsme koguduse inglid” (Ilmutuse 1:20; 2:1). Mõnikord sümboliseerivad tähed inglitest vaimolendeid, kuid Kristus ei kasutaks ju inimest, et vaimolenditele sõnumeid kirja panna. Seepärast on loogiline, et need „tähed” viitavad vaimuga võitud ülevaatajatele ja nendest koosnevatele vanematekogudele. See, et neid nimetatakse „ingliteks”, osutab nende rollile sõnumitoojatena. Kuna Jumala organisatsioon on laienenud, siis on „ustav ja mõistlik majapidaja” määranud ülevaatajateks võimekaid mehi ka Jeesuse „teiste lammaste” seast (Luuka 12:42–44; Johannese 10:16).
4. Kuidas tuleb kogudusevanematele kasuks, kui nad panevad tähele seda, mida Kristus kogudustele ütleb?
4 „Tähed” on Jeesuse paremas käes – tema võimuses ning tema kontrolli, soosingu ja kaitse all. Järelikult on nad tema ees vastutavad. Kui tänapäeva kogudusevanemad panevad tähele Jeesuse sõnu neile seitsmele kogudusele, oskavad nad samasuguseid olukordi lahendada. Muidugi on kõigil kristlastel vaja kuulata Jumala Poega (Markuse 9:7). Mida me siis õpime, kui paneme tähele, mida Kristus kogudustele räägib?
Efesose inglile
5. Milline linn oli Efesos?
5 Jeesus kiitis ja noomis Efesose kogudust. (Loe Ilmutuse 2:1–7.) Selles jõukas kaubandus- ja usukeskuses Väike-Aasia läänerannikul seisis jumalanna Artemise võimas tempel. Ehkki Efesos oli täis ebamoraalsust, valeuskumusi ja maagiat, õnnistas Jumal apostel Pauluse ja teiste kristlaste teenistust selles linnas (Apostlite tegude 19. ptk).
6. Kuidas sarnanevad praegused lojaalsed kristlased muistse Efesose kristlastega?
6 Kristus kiitis Efesose kogudust, öeldes: „Ma tean su tegusid ja sinu tööd ja su kannatlikkust ja et sa ei või sallida kurje ja oled läbi katsunud need, kes endid ütlevad apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud.” Tänapäevalgi on Jeesuse tõeliste järelkäijate kogudused tuntud heade tegude, töökuse ja vastupidavuse poolest. Ei sallita valevendi, kes tahavad, et neisse suhtutaks kui apostlitesse (2. Korintlastele 11:13, 26). Nagu efeslased, nii ei või ka tänapäeva lojaalsed kristlased „sallida kurje”. Et hoida Jehoova kummardamist puhtana ja kaitsta kogudust, ei tee nad tegemist mittekahetsevate ärataganejatega (Galaatlastele 2:4, 5; 2. Johannese 8–11).
7., 8. Milline suur probleem oli Efesose koguduses ja mida me võiksime sarnases olukorras ette võtta?
7 Ometi oli Efesose kristlastel üks suur probleem. Jeesus ütles: „Mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse.” Koguduseliikmed pidid uuesti sütitama oma esimese armastuse Jehoova vastu (Markuse 12:28–30; Efeslastele 2:4; 5:1, 2). Me kõik peaksime olema valvel, et me ei kaotaks oma esimest armastust Jumala vastu (3. Johannese 3). Mida aga teha, kui soov rikastuda või lõbutseda kipub meie elus kõige tähtsamaks muutuma? (1. Timoteosele 4:8; 6:9, 10.) Sel juhul peaksime tungivalt Jumala abi paluma, et võiksime selliste kalduvuste asemel tunda sügavat armastust Jehoova vastu ja olla tänulikud kõige eest, mida tema ja ta Poeg meie heaks on teinud (1. Johannese 4:10, 16).
8 Kristus innustas Efesose kogudust: „Mõtle nüüd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid.” Mis pidi juhtuma, kui nad seda ei tee? „Kui mitte,” ütles Jeesus, „siis ma tulen su juurde ja lükkan su küünlajala tema asemelt ära.” Kui kõik lambad kaotaksid oma esimese armastuse, siis „küünlajalga” ehk kogudust enam ei eksisteeriks. Olgem siis innukad kristlased ja pingutagem kõvasti, et kogudust vaimselt säravana hoida (Matteuse 5:14–16).
9. Kuidas peaks suhtuma sektantlusse?
9 On kiiduväärt, et efeslased vihkasid „nikolaiitide tegusid”. Selle sekti päritolust, õpetustest ja kommetest pole midagi rohkemat teada peale selle, mida ütleb Ilmutusraamat. Kuna aga Jeesus mõistis hukka inimeste järgimise, siis peame meiegi sektantlust vihkama, nagu vihkasid Efesose kristlased (Matteuse 23:10).
10. Mida kogevad need, kes võtavad kuulda, mis vaim ütleb?
10 „Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele,” lausus Kristus. Kui Jeesus oli maa peal, kõneles ta Jumala vaimu mõjutusel (Jesaja 61:1; Luuka 4:16–21). Seepärast peaksime panema tähele, mida Jumal püha vaimu abil Jeesuse kaudu järgmiseks ütleb. Vaimust juhituna lubas Jeesus: „Kes võidab, sellele ma annan süüa elupuust, mis on Jumala paradiisis.” Võitutele, kes võtavad kuulda, mida vaim ütleb, tähendab see surematust taevases „Jumala paradiisis” ehk otse Jehoova juures. „Suur hulk rahvast”, kes samuti kuulab, mida vaim ütleb, saab tunda rõõmu maisest paradiisist, kus ta joob „eluveejõest” ja terveneb selle kõrval kasvavate ’puude lehtedest’ (Ilmutuse 7:9; 22:1, 2; Luuka 23:43).
11. Kuidas me saame edendada armastust Jehoova vastu?
11 Efeslased kaotasid oma esimese armastuse. Mida aga teha, kui tänapäeval hakkab koguduses selline olukord tekkima? Igaüks meist peaks edendama armastust Jehoova vastu, rääkides tema armastavatest teguviisidest. Võime näiteks väljendada tänu armastuse eest, mida Jumal ilmutas, kui ta korraldas lunastuse oma kalli Poja kaudu (Johannese 3:16; Roomlastele 5:8). Koosolekute kommentaarides ja programmiosades võime sobival ajal Jumala armastusest kõnelda. Armastust Jehoova vastu saame ilmutada ka nõnda, et kiidame tema nime kristlikus teenistuses (Laul 145:10–13). Tõepoolest, meie sõnad ja teod võivad palju ära teha, et koguduse esimest armastust uuesti sütitada või tugevdada.
Smürna inglile
12. Mida on ajaloost teada Smürna ja sealsete religioossete kommete kohta?
12 Smürna kogudus sai kiita Kristuselt, „esimeselt ja viimselt, kes oli surnud ja on saanud elavaks” ülestõusmise kaudu. (Loe Ilmutuse 2:8–11.) Smürna linn (praegune İzmir Türgis) ehitati Väike-Aasia läänekaldale. Selle asustasid kreeklased, kuid lüüdlased hävitasid selle umbes aastal 580 e.m.a. Aleksander Suure troonipärijad ehitasid Smürna uude kohta üles. See liideti Rooma riigi Aasia provintsiga ning sellest sai jõukas kaubanduskeskus, mis oli tuntud oma suurejooneliste avalike ehitiste poolest. Kuna seal asus keiser Tiberiuse tempel, siis oli see linn ka keisrikultuse keskuseks. Keisrikummardajad pidid põletama näputäie viirukit ja ütlema: „Keiser on Issand.” Kristlased ei saanud aga nõnda toimida, sest nende Issand oli Jeesus. Seepärast kiusati neid taga (Roomlastele 10:9).
13. Mis mõttes olid Smürna kristlased rikkad, ehkki materiaalselt olid nad vaesed?
13 Lisaks tagakiusamisele kannatasid Smürna kristlased veel vaesuse tõttu. Võib-olla olid nende majanduslikud raskused põhjustatud sellest, et nad ei võtnud osa keisrikultusest. Tänapäeval kogevad Jehoova teenijad samasuguseid katsumusi (Ilmutuse 13:16, 17). Nad võivad küll materiaalselt vaesed olla nagu Smürna kristlased, kuid vaimselt on nad rikkad, ning just see on tõeliselt tähtis (Õpetussõnad 10:22; 3. Johannese 2).
14., 15. Kuidas lohutab võitud kristlasi Ilmutuse 2:10?
14 Enamik Smürna juute kuulus „saatana kogudusse”, sest nad pidasid kinni pühakirjavastastest traditsioonidest, hülgasid Jumala Poja ja pilkasid tema järelkäijaid, kes olid vaimust sündinud (Roomlastele 2:28, 29). Ent millist lohutust võivad küll võitud kristlased leida Kristuse järgmistest sõnadest! Ta ütleb: „Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Vaata, kurat tahab visata mõned teie seast vangitorni, et teid kiusataks; ja teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni!” (Ilmutuse 2:10).
15 Jeesus ei kartnud surra Jehoova suveräänsuse eest (Filiplastele 2:5–8). Ehkki Saatan peab praegu sõda võitute jäägiga, ei karda võitud kristlased olukordi, mida nad peavad kogema – tagakiusamist, vangistust või vägivaldset surma (Ilmutuse 12:17). Nad võidavad maailma ära. Selle asemel, et saada närtsiv lillepärg, mida kandsid paganlike mängude võitjad, lubab Kristus anda ülesäratatud võitutele „elukrooni”, mis tähendab, et neist saavad surematud olendid taevas. Kui hindamatu kingitus!
16. Millele peaks meie tähelepanu olema keskendunud, kui meie koguduses on sarnane olukord nagu muistse Smürna koguduses?
16 Mida me saame aga teha, kui meie kogudus on muistse Smürna koguduse sarnane, olgu meil siis taevane või maine lootus? Aidakem kaasusklikel keskenduda peamisele põhjusele, miks Jumal lubab tagakiusamist – kõikehõlmavat suveräänsust puudutavale vaidlusküsimusele. Iga laitmatuna püsiv Jehoova tunnistaja tõendab, et Saatan on valetaja, ning näitab, et isegi tagakiusatav inimene võib vankumatult toetada Jumala õigust valitseda Universumi Suveräänina (Õpetussõnad 27:11). Julgustagem kaaskristlasi tagakiusamise all kindlaks jääma ning saama selle tulemusena püsiva eesõiguse Jehoovat „kartmatult ... teenida pühaduses ja õiguses tema ees kogu meie eluaja” – lausa igavesti (Luuka 1:68, 69, 74, 75).
Pergamoni inglile
17., 18. Millise kultuse keskus oli Pergamon ning millega võis lõppeda see, kui keelduti sellises ebajumalateenistuses osalemisest?
17 Pergamoni kogudus saab nii kiita kui ka noomida. (Loe Ilmutuse 2:12–17.) Pergamon asus Smürnast umbes 80 kilomeetrit põhja pool ning oli tihedalt seotud paganausuga. Ilmselt olid sinna Babülonist põgenenud Kaldea maagid (astroloogid). Haiged inimesed suundusid hulgakaupa ühte Pergamoni kuulsasse templisse, mille jumalat Asklepiost peeti tervistus- ja arstikunstijumalaks. Pergamoni linna, kus oli keiser Augustuse kummardamisele pühendatud tempel, on nimetatud „keisrikultuse peamiseks keskuseks varase keisririigi ajajärgul”. („Encyclopædia Britannica”, 1959, köide 17, lk 507.)
18 Pergamonis oli veel Zeusile pühendatud altar. See linn oli ka Kuradist inspireeritud inimestejumaldamise keskus. Pole ime, et sealne kogudus öeldi asuvat kohas, „kus on saatana aujärg”! Jehoova suveräänsuse toetajale võis keisrikultuses osalemisest keeldumine lõppeda surmaga. Praegugi veel on maailm Kuradi võimu all ning nüüd austatakse ebajumalatena riigisümboleid (1. Johannese 5:19). Alates esimesest sajandist kuni praeguse ajani on märtrisurma surnud paljud ustavad kristlased. Kristus näiteks ütles ühe sellise mehe kohta: „Antipas, mu tunnistaja, mu ustav, tapeti teie juures.” Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus mäletavad kindlasti niisuguseid lojaalseid teenijaid (1. Johannese 5:21).
19. Mida tegi Bileam ja mille suhtes peavad kõik kristlased valvel olema?
19 Kristus rääkis ka „Bileami õpetusest”. Saamahimust püüdis see valeprohvet Iisraeli ära needa. Kui Jumal Bileami needuse õnnistuseks oli muutnud, tegi see koostööd Moabi kuninga Baalakiga ja suutis meelitada rohkesti iisraellasi ebajumalaid kummardama ja seksuaalse ebamoraalsusega tegelema. Kristlikud kogudusevanemad peavad seisma õigluse eest niisama kindlalt nagu Piinehas, kes Bileami tegevusele reageeris (4. Moosese 22:1–25:15; 2. Peetruse 2:15, 16; Juuda 11). Tegelikult peavad kõik kristlased olema valvel ebajumalakummardamise suhtes ja panema tähele, et seksuaalne ebamoraalsus ei imbuks kogudusse (Juuda 3, 4).
20. Mida peaks tegema iga kristlane, kelle meeles hakkavad mõlkuma ärataganejate seisukohad?
20 Pergamoni kogudust ähvardas suur oht, sest see lubas enda sekka neid, kes ’pidasid kinni nikolaiitide õpetusest’. Kristus ütles kogudusele: „Paranda siis meelt; aga kui mitte, siis ma tulen su juurde nobedasti ja sõdin nende vastu oma suu mõõgaga!” Lahkusulised tahavad kristlastele vaimset kahju teha. Need, kes on otsustanud edendada lõhenemist ja sekte, ei päri Jumala Kuningriiki (Roomlastele 16:17, 18; 1. Korintlastele 1:10; Galaatlastele 5:19–21). Kui mõni kristlane hakkab mõlgutama ärataganejate seisukohti ja tahab neid levitada, peaks ta võtma kuulda Kristuse hoiatust. Et päästa end hävingust, tuleb tal kahetseda ja otsida kogudusevanematelt vaimset abi (Jakoobuse 5:13–18). Tähtis on otsekohe tegutseda, sest Jeesus tuleb kiiresti kohtuotsust täide viima.
21., 22. Kes söövad „varjule pandud mannat” ja mida see sümboliseerib?
21 Ustavad võitud kristlased ja nende lojaalsed kaaslased ei pea tulevast kohtumõistmist kartma. Jumal õnnistab kõiki neid, kes võtavad kuulda Jeesuse nõuandeid, mida ta annab püha vaimu juhatusel. Näiteks võituid, kes maailma ära võidavad, kutsutakse sööma „varjule pandud mannat” ning neile antakse „valge kivike”, mille peal on „uus nimi”.
22 Jumal andis iisraellastele mannat, et hoida neid elus 40 aasta pikkuse kõrberännaku ajal. Osa sellest „leivast” hoiti kuldkruusis seaduselaeka sees, mis oli varjul kogudusetelgi kõige pühamas paigas, kus Jehoova juuresolekut sümboliseeris imeline valgus (2. Moosese 16:14, 15, 23, 26, 33; 26:34; Heebrealastele 9:3, 4). Kellelgi polnud luba seda varjule pandud mannat süüa. Kui aga Jeesuse võitud järelkäijad üles äratatakse, riietuvad nad surematusega, mida sümboliseerib „varjule pandud” manna söömine (1. Korintlastele 15:53–57).
23. Mis tähendus on „valgel kivikesel” ja „uuel nimel”?
23 Rooma kohtutes tähendas must kivike süüdimõistmist, valge kivike aga õigeks tunnistamist. Kuna Jeesus annab „valge kivikese” võitud kristlastele, kes on maailma ära võitnud, siis tähendab see, et ta peab neid süütuteks ja puhasteks. Roomlased kasutasid kivikesi ka sissepääsutähistena tähtsatele sündmustele ning seetõttu võib „valge kivike” viidata sellele, et võitud kristlasele antakse koht Talle pulmas taevas (Ilmutuse 19:7–9). „Uus nimi” tähendab ilmselt eesõigust olla Jeesusega ühendatud taevase Kuningriigi kaaspärijatena. Kuidas see küll julgustab nii võituid kui ka nende kaasteenijaid, kes loodavad elada paradiislikul maal!
24. Millise hoiaku me peaksime võtma ärataganemise suhtes?
24 On tark meeles pidada, et Pergamoni kogudust ohustasid ärataganejad. Kui meie koguduse vaimset heaolu ähvardab samasugune oht, siis hoidugem täielikult ärataganemisest ja käigem edasi tões (Johannese 8:32, 44; 3. Johannese 4). Kuna valeõpetajad või inimesed, kes kalduvad ärataganemise poole, võivad rikkuda terve koguduse, siis peaksime seisma kindlalt ärataganemisele vastu ning mitte kunagi lubama õelal veenmisel takistada end tõele kuuletumast (Galaatlastele 5:7–12; 2. Johannese 8–11).
25. Millistele kogudustele suunatud Kristuse sõnumeid arutatakse järgmises artiklis?
25 Kui mõtlemapanevad on kiidusõnad ja nõuanded, mida aussetõstetud Jeesus Kristus neile kolmele Väike-Aasia kogudusele ütles! Pühast vaimust juhituna on tal aga veel palju öelda neljale ülejäänud kogudusele. Tüatiirale, Sardesele, Filadelfiale ja Laodikeale suunatud sõnumeid arutatakse järgmises artiklis.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks me peaksime panema tähele seda, mida Kristus neile Väike-Aasia kogudustele ütleb?
• Kuidas me saame aidata koguduses esimest armastust uuesti sütitada?
• Miks võib öelda, et muistse Smürna materiaalselt vaesed kristlased olid tegelikult rikkad?
• Kuidas me peaksime suhtuma ärataganejate mõtteviisi, kui mõtiskleda Pergamoni koguduse olukorra üle?
[Kaart lk 10]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
KREEKA
VÄIKE-AASIA
Efesos
Smürna
Pergamon
Tüatiira
Sardes
Filadelfia
Laodikea
[Pilt lk 12]
„Suur hulk rahvast” saab tunda rõõmu maisest paradiisist
[Pildid lk 13]
Tagakiusatud kristlased võidavad maailma ära