Lugejate küsimusi
Kus on deemonid Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal?
Piibel ei vasta sellele küsimusele otsesõnu, kuid annab meile siiski alust teha mõningaid loogilisi järeldusi, kus deemonid on Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal.
Tehes ülevaadet tuhandeaastase rahuriigi alguses ja lõpus aset leidvatest sündmustest, ütleb apostel Johannes: „Ma nägin ingli taevast maha tulevat; sellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes. Ja ta võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks ja heitis ta sügavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad. Pärast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama” (Ilmutuse 20:1–3). Neis salmides räägitakse ainult Saatana sügavikku heitmisest ja tema hilisemast lühiajalisest vabadusest. Ehkki deemoneid ei mainita, on ilmne, et kui sügaviku võtmega ingel – aussetõstetud Jeesus Kristus – võtab kinni Saatana ja heidab ta sügavikku, teeb ta sedasama ka deemonitega (Ilmutuse 9:11).
Saanud taevas 1914. aastal Kuningaks, tegi Jeesus midagi, mis mõjutas väga tugevalt nii Saatanat kui deemoneid. Ilmutuse 12:7–9 ütleb: „Sõda tõusis taevas: Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid [deemonid]. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga.” Sealtpeale on Saatana ja tema deemonite tegevusala olnud piiratud maa lähedusega. Võime loogiliselt oletada, et kui Jeesus Kristus Saatana tegevust veelgi piirab, et maad tema kurja mõju alt vabastada, teeb ta sedasama deemonitega.
Vaadelgem ka Piibli esimest prohvetiennustust. See kõlab: „Ma [Jumal] tõstan vihavaenu sinu [Saatana] ja naise [Jehoova taevase organisatsiooni] vahele, sinu [Saatana] seemne ja tema seemne [Jeesus Kristuse] vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). Mao pea purustamise alla käib ka Saatana sügavikku heitmine Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajaks. Ennustus ütleb veel, et selle vahel, kes Saatana pea purustab, ja Saatana seemne vahel tõuseb vihavaen. Selle seemne ehk organisatsiooni nähtamatu osa koosneb kurjadest inglitest ehk deemonitest. Niisiis on mõistlik järeldada, et kui Jeesus heidab Saatana sügavikku, siis ta seob ja heidab sügavikku ka deemonid. Kurjade vaimude suur hirm „sügaviku” ees osutab sellele, et nad on teadlikud eelseisvast vangistusest (Luuka 8:31, P 1997).
Kas aga on võimalik, et Ilmutuse 20:1–3 jätab deemonid sellepärast mainimata, et nad on koos Saatana seemne nähtava osaga Harmagedoonis hävitatud? Piibli järgi ei ole see tõenäoline. Saatana lõpliku tuleviku kohta öeldakse: „Kurat, kes neid eksitas, heideti tule ja väävli järve, kus on ka metsaline ja valeprohvet. Ja neid vaevatakse päevad ja ööd ajastute ajastuteni” (Ilmutuse 20:10). Metsaline ja valeprohvet kujutavad poliitilisi võime ja kuuluvad Saatana nähtavasse organisatsiooni (Ilmutuse 13:1, 2, 11–14; 16:13, 14). Nende lõpp saabub Harmagedoonis, kui Jumala Kuningriik lõhub ja hävitab kõik maailma kuningriigid (Taaniel 2:44). Piiblis räägitakse „igavesest tulest, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele” (Matteuse 25:41, meie kursiiv). Saatan koos oma deemonitega visatakse samasse „tule ja väävli järve” kuhu metsaline ja valeprohvet selles mõttes, et ka nemad hävitatakse igaveseks. Kui Harmagedoonis oleks hävitatud Saatana seemne nähtavast osast veelgi võimsam nähtamatu vaimne osa, oleks kindlasti öeldud, et deemonid on juba selles sümboolses järves koos metsalise ja valeprohvetiga. Nende mainimata jätmine kirjakohas Ilmutuse 20:10 viitab sellele, et deemonid ei ole Harmagedoonis hävitatud.
Kuna ei ole otseselt öeldud, et deemonid heidetakse sügavikku, ei räägita ka nende vabaks laskmisest. Neid ootab aga sama tulevik mis Kuraditki. Kui deemonid on ühes Kuradiga vabaks lastud ja nad on koos temaga pannud inimkonna viimasele katsele tuhande aasta lõpus, heidetakse ka deemonid tulejärve ning hävitatakse igaveseks (Ilmutuse 20:7–9).
Seega, ehkki Ilmutuse 20:1–3 räägib ainult Saatana kinnivõtmisest ja sügavikku tegevusetusse seisundisse heitmisest, võime loogiliselt järeldada, et ka tema inglid seotakse kinni ja visatakse sügavikku. Saatanal ja tema deemonite hordidel ei lasta takistada Jumala eesmärgi täitumist – maa muutmist paradiisiks ja inimkonna viimist täiusesse Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal.