Taevas
Definitsioon: Jehoova Jumala ja ustavate vaimolevuste asupaik; inimsilmale nähtamatu valdkond. Piibel kasutab termineid „taevas” ja „taevad” ka mitmes teises tähenduses, näiteks: kujutamaks Jumalat ennast, tema ustavate vaimolevuste organisatsiooni, Jumala soosingus olemist, füüsilist universumit väljaspool maad, planeet Maad ümbritsevat avarust, Saatanale alluvaid inimvalitsusi ja uut õiglast taevast valitsust, kus Jehoova on andnud valitsemisõiguse Jeesuse Kristuse ja tema kaaspärijate kätte.
Kas me kõik oleme enne inimeseks sündimist vaimumaailmas eksisteerinud?
Joh 8:23: „[Jeesus Kristus ütles:] ’Teie olete alt, mina olen ülalt; teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.’ ” (Jeesus tuli vaimumaailmast. Aga nagu Jeesus ütles, ei ole teised inimesed sealt tulnud.)
Rooml. 9:10—12: „[Rebeka] sai käima peale. ... Enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis — selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu — öeldi temale: ’Vanem orjab nooremat!’ ” (Kui kaksikud Jaakob ja Eesav oleksid enne sündi vaimumaailmas elanud, oleks nende eelnev käitumine neile kindlasti juba teatud maine loonud. Kuid enne inimeseks sündimist ei olnud neil seda mainet.)
Kas kõik head inimesed lähevad taevasse?
Ap. t. 2:34: „Taavet [, kelle kohta Piibel ütleb, et ta oli ’mees Jehoova südame järgi’,] ei ole läinud taevasse.”
Matt. 11:11: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem taevariigis on suurem temast!” (Niisiis ei läinud Johannes pärast surma taevasse.)
Laul 37:9, 11, 29: „Kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa! ... Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust! Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!”
Kui Aadam ei oleks patustanud, kas oleks ta siis lõpuks ikkagi taevasse läinud?
1. Moos. 1:26: „Jumal ütles: ’Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!’ ” (Niisiis oli Jumala eesmärgiks, et Aadam hoolitseks maa ja selle peal elavate loomade eest. Pole öeldud midagi selle kohta, et ta oleks pidanud kunagi taevasse minema.)
1. Moos. 2:16, 17: „Jehoova Jumal keelas inimest ja ütles: ’Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!’ ” (Jehoova algse eesmärgi kohaselt ei pidanud inimene kunagi surema. Siin tsiteeritud Jumala keeld näitab, et ta hoiatas sellise teguviisi eest, mis oleks surma toonud. Surm oli karistus sõnakuulmatuse eest, aga mitte uks paremasse taevasesse ellu. Sõnakuulmise eest oleks antud tasuks kestev, igavene elu paradiisis, mille Jumal oli inimesele andnud. Vaata ka Jesaja 45:18.)
Kas inimene peab taevasse minema, et tal oleks tõeliselt õnnelik tulevik?
Laul 37:11: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!”
Ilm. 21:1—4: „Ma nägin uut taevast ja uut maad ... Ja ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: ’Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!’ ” (Meie kursiiv.)
Miika 4:3, 4: „Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima! Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!”
Kas Jeesus avas tee taevasse ka neile, kes olid surnud enne, kui tema suri?
Mida tähendab 1. Peetruse 3:19, 20? „Kelles [vaimuna pärast ülestõusmist] ta [Jeesus] ka läks ära ja kuulutas vangis olevaile vaimudele, kes muiste ei kuulanud sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, kui ehitati laeva, millel mõned üksikud, see on kaheksa hinge [„hinge”, UT, KJ; „inimest”, TEV, JB; „isikut”, RS], päästeti läbi vee.” (Kas need „vangis olevad vaimud” olid nende inimeste hinged, kes enne veeuputust olid keeldunud panemast tähele Noa kuulutamist, ja kas neile oli nüüd avatud tee taevasse? Tekstide 2. Peetruse 2:4 ja Juuda 6 võrdlemine tekstiga 1. Moosese 6:2—4 näitab, et need vaimud olid Jumala ingelpojad, kes olid Noa päevil materialiseerunud ja abiellunud. Tekstis 1. Peetruse 3:19, 20 „vaimude” kohta käiv kreekakeelne sõna on pneuʹma·sin, kuid „hingede” kohta käiv sõna on psy·chaiʹ. Need „vaimud” ei olnud kehadest eraldunud hinged, vaid sõnakuulmatud inglid; siin mainitud „hinged” olid elavad inimesed, Noa ja tema pere. Niisiis on selge, et „vangis olevaile vaimudele” kuulutati kohtusõnumit.)
Mida tähendab 1. Peetruse 4:6? „Sest selleks on surnuile kuulutatud evangeelium, et kohus nende üle oleks mõistetud nagu inimeste üle lihas [„lihas inimeste seisukohalt”, NW] ja nad elaksid nagu Jumal vaimus [„vaimus Jumala seisukohalt”, NW].” (Kas need „surnud” olid inimesed, kes olid surnud enne, kui Kristus suri? Nagu juba näidatud, ei ole surnud „vangis olevad vaimud”. Need vaimud olid sõnakuulmatud inglid. Ja füüsiliselt surnud inimestele poleks mingit mõtet kuulutada, sest Koguja 9:5 on öeldud, et „surnud ei tea enam midagi”, ja Laul 146:4 lisab, et surmaga ’kaovad [inimese] mõtted’. Aga Efeslastele 2:1—7, 17 viitab inimestele, kes olid vaimselt surnud ja kes rõõmusõnumi (UT) vastuvõtmisega said vaimselt elavaks.)
Kas kõigil kristlastel on lootus saada „Uues Testamendis” mainitud taevane elu?
Joh. 14:2, 3: „Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen.” (Jeesus näitab siin, et tuleb aeg, mil tema ustavad apostlid, kellega ta parajasti räägib, on tema Isa „majas” taevas koos temaga. Aga siin ta ei ütle, kui palju on veel neid, kes ka taevasse lähevad.)
Joh. 1:12, 13: „Kõigile, kes teda [Jeesust] vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast.” (Pane tähele, et kaastekst, 11. salm, viitab Jeesuse „omadele”, juutidele. Kõik juudid, kes ta vastu võtsid, kui ta esimesel sajandil nende juurde tuli, said Jumala lasteks, kellel oli taevase elu väljavaade. Selles tekstis on verbid minevikuvormis, seetõttu ei käi see kirjakoht kõigi nende inimeste kohta, kes sellest ajast alates on kristlasteks saanud.)
Rooml. 8:14, 16, 17: „Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes temaga kannatame, siis meid ühes temaga ka austatakse.” (Selle kirjutamise ajal pidas paika, et kõik, keda Jumala vaim juhtis, olid Jumala lapsed, kellel oli lootus, et neid koos Kristusega austatakse. Aga see ei ole mitte kogu aeg nii olnud. Luuka 1:15 öeldakse, et Ristija Johannes oli täis püha vaimu, aga Matteuse 11:11 teeb selgeks, et ta ei saa osa taevase Kuningriigi aust. Niisiis on ka pärast seda, kui taevase Kuningriigi pärijad on kokku kogutud, selliseid inimesi, kes küll teenivad Jumalat tema Poja järelkäijatena, kuid kes siiski taevasest aust osa ei saa.)
Milliseid konkreetseid viiteid on „Uues Testamendis” selle kohta, et kristlased saavad tasuks igavese elu maa peal?
Matt. 5:5: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.”
Matt. 6:9, 10: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” (Meie kursiiv.) (Mis on Jumala tahe maa suhtes? Mida näitavad 1. Moosese 1:28 ja Jesaja 45:18?)
Matt. 25:31—33, 40, 46: „Kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele. Siis vastab Kuningas ja ütleb neile [lammastele]: ’Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!’ ’Ja need [sikud] lähevad igavesse karistusse [„igavesse äralõikamisse”, NW], aga õiged [lambad] igavesse elusse!’ ” (Pane tähele, et need „lambad” ei ole samad kui Kuninga vennad, kes on „taevase kutsumise osalised”. [Heebr. 2:10—3:1] Kuid need lambasarnased inimesed on elus sel ajal, kui Kristus on oma troonil ja kui mõned tema „vennad” veel maa peal raskusi kogevad.)
Joh. 10:16: „Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad minu häält, ja siis on üks kari ja üks karjane.” (Kes on need „teised lambad”? Need on Hea Karjase Jeesuse Kristuse järelkäijad, kuid nad ei ole „uue lepingu” lambataras ega ole neil taevase elu lootust. Sellest hoolimata on nad nendega, kes on selles lambataras, tihedalt seotud.)
2. Peetr. 3:13: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (Meie kursiiv; samuti Ilmutuse 21:1—4.)
Ilm. 7:9, 10: „Pärast seda [, kui apostel Johannes oli saanud teada „pitseriga märgitute” täieliku arvu, kes olid „ära ostetud ilmamaalt”, et olla koos Kristusega taevasel Siioni mäel; vaata Ilmutuse 7:3, 4; 14:1—3,] ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes. Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: ’Õnnistus [„pääste eest võlgneme tänu”, NW] meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!’ ”
Kui palju on neid, kellele Piibel annab taevase elu lootuse?
Luuka 12:32: „Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi!” (Meie kursiiv.)
Ilm. 14:1—3: „Ma nägin, ja vaata, Tall [Jeesus Kristus] seisis Siioni mäel [taevas; vaata Heebrealastele 12:22—24] ja ühes temaga sada nelikümmend neli tuhat, kellele oli otsaesisele kirjutatud tema Isa nimi. ... Ja nemad laulsid uut laulu ... Ja ükski ei võinud seda laulu õppida kui aga need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.” (Meie kursiiv.)
Kas need 144000 on ainult lihalikud juudid?
Ilm. 7:4—8: „Ma kuulsin nende arvu, kes olid pitseriga märgitud, sada nelikümmend neli tuhat pitseriga märgitut kõigist Iisraeli laste suguharudest: Juuda ...; Ruubeni ...; Gaadi ...; Aaseri ...; Naftali ...; Manasse ...; Siimeoni ...; Leevi ...; Issaskari ...; Sebuloni ...; Joosepi ...; Benjamini.” (Need ei saa olla lihaliku Iisraeli suguharud, sest nende hulka ei ole kunagi Joosepi suguharu kuulunud, samuti ei ole selles nimekirjas Efraimi ja Daani suguharu, ning Leevi suguharu oli eraldatud templiteenistuseks, kuid neid ei arvestatud 12 suguharu hulka. Vaata 4. Moosese 1:4—16.)
Rooml. 2:28, 29: „Ei ole ju juut see, kes seda on välispidi; ega ole ümberlõikamine see, mis sünnib välispidi lihas, vaid juut on see, kes seda on seespidi, ja südame ümberlõikamine on vaimus, mitte kirjatähes.”
Gal. 3:26—29: „Sest te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses. ... Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. Aga kui te olete Kristuse omad, siis olete ka Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.”
Kas 144000 on ainult sümboolne arv?
Vastuse annab fakt, et pärast kindla arvu — 144000 — mainimist viitab Ilmutuse 7:9 „suurele hulgale rahvale, keda ükski ei võinud ära lugeda”. Kui arv 144000 ei oleks sõnasõnaline, siis ei oleks mõtet seda „suurele hulgale rahvale” vastandada. Kui pidada seda sõnasõnaliseks arvuks, on see kooskõlas sellega, mida Jeesus Matteuse 22:14 taevaste Kuningriigi kohta ütles: „Paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!” (Meie kursiiv.)
Kas Ilmutuse 7:9, 10 mainitud ’suur rahvahulk’ läheb ka taevasse?
Ilmutusraamat ei ütle nende kohta, et nad on „ära ostetud ilmamaalt”, et olla koos Kristusega taevasel Siioni mäel, nagu ta seda ütleb 144000 kohta. — Ilm. 14:1—3.
Kui öeldakse, et nad „seisid aujärje ees ja Talle ees”, ei näita see tingimata asukohta, vaid heakskiidetud seisundit. (Võrdle Ilmutuse 6:17, SP, UT; Luuka 21:36.) Väljend „aujärje ees” (kreeka keeles e·nōʹpi·on tou throʹnou; sõnasõnaliselt „trooni vaateulatuses”) ei eelda, et nad oleksid taevas. Nende asupaik on lihtsalt Jumala „vaateulatuses”, Tema nägemisulatuses, kes ütleb meile, et taevast näeb ta inimlapsi. — Laul 11:4; võrdle Matteuse 25:31—33; Luuka 1:74, 75; Apostlite teod 10:33.
Ilmutuse 19:1, 6 viidatud ’hulk rahvast taevas’ ei ole sama, mis Ilmutuse 7:9 mainitud ’suur rahvahulk’. Siin ei öelda nende kohta, kes on taevas, et nad on „kõigist rahvahõimudest” või et nad omistavad oma pääste Tallele; need siin on inglid. Väljendit „suur rahvahulk” on Piiblis kasutatud mitmesugustes mõtteseostes. — Mark. 5:24; 6:34; 12:38; UT.
Mida need, kes taevasse lähevad, seal tegema hakkavad?
Ilm. 20:6: „Nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes temaga need tuhat aastat.” (Samuti Taaniel 7:27.)
1. Kor. 6:2: „Või kas te ei tea, et pühad mõistavad kohut maailma üle?”
Ilm. 5:10: „[Sina] oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale, ja nad valitsevad maa peal [„maa peal”, SP, KJ, Dy; „maa üle”, NW, AT, Da, Kx].” (Sama kreekakeelne sõna ja grammatiline konstruktsioon esineb Ilmutuse 11:6. Seal on kõik — EP, SP, KJ, Dy, jt. — tõlkinud selle sõnaga „üle”.)
Kes valib välja need, kes taevasse lähevad?
2. Tess. 2:13, 14: „Me peame alati tänama Jumalat teie eest, Issanda [„Jehoova”, NW] armastatud vennad, et Jumal algusest teid on valinud õndsuseks Vaimu pühitsemise ja tõeusu kaudu, milleks ta on teidki kutsunud meie evangeeliumi läbi, et te kätte saaksite meie Issanda Jeesuse Kristuse au.” (Meie kursiiv.)
Rooml. 9:6, 16: „Mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael; ... Ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.”