Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Ilmutusraamatust – I
OLLES Patmose saarel vangis, saab juba aastates apostel Johannes ridamisi 16 nägemust. Neis näeb ta, mida saadavad Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus korda Issanda päeval – ajavahemikul alates Jumala Kuningriigi rajamisest aastal 1914 kuni Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpuni. Umbes 96. aastal Johannese poolt kirja pandu on meeliköitev aruanne neist nägemustest.
Käsitlegem nüüd tähelepanuväärseid kohti kirjakohtadest Ilmutuse 1:1–12:18, milles räägitakse esimesest seitsmest Johannese saadud nägemusest. Meile pakuvad need nägemused huvi seepärast, et need puudutavad praegu maailmaareenil toimuvat ja näitavad, milliseid samme astub Jehoova lähitulevikus. Need, kes neid aruandeid nägemustest usus loevad, saavad kahtlemata lohutust ja kinnitust (Heebr. 4:12).
„TALL” AVAB SEITSMEST PITSERIST KUUS
Kõigepealt näeb Johannes aussetõstetud Jeesus Kristust ja saab terve rea sõnumeid, mis tal tuleb ’kirjutada raamatusse ja läkitada neile seitsmele kogudusele’ (Ilm. 1:10, 11). Järgneb nägemus taevas asuvast troonist. Troonil istuja paremas käes on rullraamat, mis on kinni pandud seitsme pitseriga. Isik, kes on „vääriline avama seda raamatut”, on „lõukoer Juuda suguharust” ehk „Tall”, kel on „seitse sarve ja seitse silma” (Ilm. 4:2; 5:1, 2, 5, 6).
Kolmas nägemus räägib sellest, mis juhtub, kui „Tall” avab järjepanu esimesed kuus pitserit. Kui avatakse kuues pitser, sünnib suur maavärisemine ja saabub suur vihapäev (Ilm. 6:1, 12, 17). Neljandas nägemuses võib aga näha „nelja inglit seisvat maa neljal nurgal ning kinni pidavat nelja maatuult”, kuni 144 000 isiku pitseriga märgistamine on lõppenud. „Suurt hulka rahvast” – neid, keda pitseriga ei märgistata – võib näha seismas „aujärje ees ja Talle ees” (Ilm. 7:1, 9).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:4; 3:1; 4:5; 5:6 – Mida tähendab väljend „seitse vaimu”? Arv seitse tähistab täielikkust Jumala seisukohalt. Seega käib seitsmele kogudusele edastatud sõnum lõppkokkuvõttes kogu maailma Jumala rahva kohta, kes on koondunud enam kui 100 000 kogudusse (Ilm. 1:11, 20). Kuna Jehoova annab püha vaimu vastavalt sellele, mida ta tahab korda saata, märgistab väljend „seitse vaimu” püha vaimu külluslikku tegutsemist, andmaks mõistmist ja jagamaks õnnistusi neile, kes panevad tähele prohvetlikku sõna. Ilmutusraamat paistabki käsitlevat teemasid seitsmest mõistest koosnevate gruppidena. Arv seitse tähistab selles raamatus täielikkust ning tõepoolest käsitlebki Ilmutusraamat „Jumala saladuse” täideminekut ehk lõpuleviimist (Ilm. 10:7).
1:8, 17 – Kelle kohta käivad tiitlid „A ja O” ning „esimene ja viimane”? Tiitel „A ja O” käib Jehoova kohta ning rõhutab mõtet, et enne teda pole olnud ühtki kõigevägevamat Jumalat ega tule ka pärast. Tema on „algus ja ots” (Ilm. 21:6; 22:13). Kuigi kirjakohas Ilmutuse 22:13 öeldakse Jehoova kohta, et tema on „esimene ja viimane”, mis tähendab seda, et pole kedagi ei enne ega pärast teda, näitab Ilmutusraamatu 1. peatüki kontekst, et sealne tiitel „esimene ja viimane” käib Jeesus Kristuse kohta. Tema oli esimene ja ka viimane inimene, kelle äratas üles surematuks eluks vaimolendina Jehoova ise (Kol. 1:18).
2:7 – Mis on „Jumala paradiis”? Kuna need sõnad on öeldud võitud kristlastele, viitab siinmainitud paradiis ilmselt paradiislikule taevasele valdkonnale – Jumala enda juuresolekule. Ustavad võitud saavad tasuks loa süüa „elupuust” – nad saavad surematuse (1. Kor. 15:53).
3:7 – Millal sai Jeesus „Taaveti võtme” ja kuidas ta on seda võtit kasutanud? Kui Jeesus aastal 29 ristiti, nimetati ta Taaveti liinist põlvnevaks kuningaks. Kuid Taaveti võtme sai Jeesus alles aastal 33, kui ta ülendati taevas Jumala paremale käele. Seal sai ta kätte kõik Taaveti Kuningriigi pärandõigused. Sellest ajast saadik on Jeesus kasutanud seda võtit, et avada Kuningriigiga seotud tegutsemisvõimalusi. Aastal 1919 pani Jeesus „Taaveti koja võtme” „ustava ja mõistliku sulase” õlale, seades sulaseklassi „üle kogu oma vara” (Jes. 22:22; Matt. 24:45, 47).
3:12 – Mis on Jeesuse „uus nimi”? See nimi on seotud Jeesuse uue ameti ja privileegidega (Filipl. 2:9–11). Kuna mitte keegi ei saa seda nime teada nõnda nagu Jeesus, kirjutab tema selle oma ustavate vendade peale taevastes valdustes, tuues nad endaga lähedastesse suhetesse (Ilm. 19:12). Neile saavad osaks ka mõningad Jeesuse privileegid.
Õpetus meile:
1:3. Kuna „aeg [viia täide Jumala kohtuotsused Saatana maailmale] on ligidal”, on ilmtingimata vaja Ilmutusraamatu sõnumit mõista ja vastavalt tegutseda.
3:17, 18. Et olla vaimselt rikkad, peame ostma Jeesuselt „kulda, mis on tules puhastatud”. See tähendab, me peaksime püüdma olla rikkad heade tegude poolest (1. Tim. 6:17–19). Samuti peaksime panema selga „valged riided”, mis näitavad selgelt, et oleme Kristuse järelkäijad, ning kasutama „silmasalvi”, näiteks nõuandeid „Vahitornist”, et omada vaimset eristusvõimet (Ilm. 19:8).
7:13, 14. Kakskümmend neli vanemat kujutavad 144 000 isikut taevases auhiilguses, kus nad teenivad nii kuningate kui preestritena. Neid kujutasid ette muistse Iisraeli preestrid, kelle kuningas Taavet organiseeris 24 rühma. Üks vanematest avaldab Johannesele selle, kes on see suur hulk rahvast. Seetõttu pidi võitud kristlaste ülesäratamine algama mingil ajal enne aastat 1935. Miks nii võib öelda? Sest sel aastal sai Jumala võitud sulastele maa peal selgeks, kes on see suur rahvahulk (Luuka 22:28–30; Ilm. 4:4; 7:9).
SEITSMENDA PITSERI AVAMINE TOOB KAASA SEITSE PASUNAHÜÜDU
Tall võtab lahti seitsmenda pitseri. Seitse inglit saavad seitse pasunat. Kuus inglit puhuvad pasunat, et kuulutada kohtusõnumeid „kolmandale osale” inimkonnast – ristiusumaailmale (Ilm. 8:1, 2, 7–12; 9:15, 18). Seda näeb Johannes viiendas nägemuses. Järgnevas nägemuses osaledes sööb Johannes ära väikse rullraamatu ja mõõdab templipühamu. Pärast seitsmenda pasuna puhumist teatavad võimsad hääled: „Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks, ja tema valitseb ajastute ajastuteni” (Ilm. 10:10; 11:1, 15).
Seitsmes nägemus laiendab kirjakohas Ilmutuse 11:15, 17 öeldut. Taevas nähakse suurt imetähte. Taevane naine sünnitab poisslapse. Kurat visatakse taevast välja. Olles taevase naise peale vihane, läheb ta „sõdima nendega, kes naise soost olid üle jäänud” (Ilm. 12:1, 5, 9, 17).
Vastused piiblilistele küsimustele:
8:1–5 – Miks tekkis taevas vaikus ja mis visati seejärel maa peale? Taevas tekkis sümboolne vaikus, et oleks kuulda maa peal viibivate „pühade palveid”. See oli aeg, mil lõppes Esimene maailmasõda. Võitud kristlased ei läinud paganate aegade lõppedes taevasse, nagu paljud olid oodanud. Sõjapäevil olid nad elanud üle raskeid aegu. Nüüd palusid nad kõigest hingest juhatust. Vastuseks nende palvetele viskas ingel maa peale sümboolse tule, mis võitud kristlased vaimses mõttes sütitas. Ehkki neid oli arvult vähe, algatasid nad üleilmse kuulutustöökampaania, mis tegi Jumala Kuningriigist põletava küsimuse, sütitades nõnda tulekahju ristiusumaailmas. Piibli hoiatused kõlasid otsekui piksemürin, välgud Pühakirja tõdedest said teatavaks ning väärusumaailma alused rappusid just nagu hooned maavärinas.
8:6–12; 9:1, 13; 11:15 – Millal valmistusid seitse inglit pasunaid puhuma ning millal ja mis kombel pasunahüüud kõlasid? Valmistumine seitsme pasuna puhumiseks tähendas juhendite andmist maa peal taaselustunud Johannese-klassi liikmetele aastatel 1919–1922. Need võitud olid sel ajal agaralt ametis avaliku kuulutustöö ümberkorraldamise ja kirjastuseks vajalike hoonete rajamisega (Ilm. 12:13, 14). Pasunate puhumine kujutab seda, kuidas Jumala rahvas koostöös inglitega kuulutab kartmatult Jehoova kohtuotsuseid Saatana maailmale. Nimelt sai see alguse 1922. aasta konvendil Ohios Cedar Pointis ning kestab suure viletsuseni välja.
8:13; 9:12; 11:14 – Mil moel on kolm viimast pasunahüüdu „hädad”? Esimesed neli pasunahüüdu on avalikud teadaanded, mis paljastavad ristiusumaailma vaimselt surnud seisundi, kuid kolm viimast on hädad selles mõttes, et need on seotud konkreetsete sündmustega. Viies pasunahüüd seondub Jumala rahva vabastamisega tegevusetuse sügavikust aastal 1919 ja nende järelejätmatu tunnistustööga, millest sai ristiusumaailmale otsekui piinav katk (Ilm. 9:1). Kuues räägib ajaloo suurimast ratsaväerünnakust ning aastal 1922 alanud üleilmsest kuulutushoogtööst. Viimane pasunahüüd puudutab Messia Kuningriigi sündi.
Õpetus meile:
9:10, 19. Autoriteetsed Piiblil põhinevad seisukohad „ustava ja mõistliku sulase” väljaannetes sisaldavad sõnumeid, mis on otsekui astlatorked (Matt. 24:45). Neid sõnumeid kujutavad rohutirtsude sabad, mil on „astlad nagu skorpionidel”, ning ratsaväe hobused, kelle „sabad on madude sarnased”. Miks? Sest need väljaanded hoiatavad Jehoova „kättemaksu päeva” eest (Jes. 61:2). Olgem neid levitades vaprad ja innukad.
9:20, 21. Paljud alandlikud inimesed, kes elavad nõndanimetatud mittekristlikes maades, on meie kuulutatava sõnumi hästi vastu võtnud. Siiski ei oota me, et ilmutuses „järelejäänud inimestena” märgitud väljaspool ristiusumaailma elavad inimesed massiliselt usule pöörduvad. Me jätkame kõigele vaatamata sihikindlat kuulutamist.
12:15, 16. „Maa” – Saatana maailmakorra elemendid ehk eri maade valitsusvõimud – on toetanud usuvabadust. Alates 1940. aastatest on need võimud ’neelanud ära [tagakiusamise] jõe, mille lohe oma suust välja ajas’. Jah, kui Jehoova seda otsustab, võib ta mõjutada valitsusvõime tegema tema tahtmist. Seepärast ütlebki Õpetussõnad 21:1 tabavalt: „Kuninga süda on Jehoova käes nagu veeojad: tema juhib seda, kuhu ta iganes tahab!” Tugevdagu see meie usku Jumalasse.