Kust leida vastuseid?

KAS tunned end olevat mõnikord veidi segaduses kogu selle raugematu väitluse pärast evolutsiooni ja loomise vastuolude teemadel? Sa pole ainuke, kes nõnda tunneb.

On ju selles vaidlusküsimuses ühel poolel üldjuhul ülikeerulist oskuskeelt kasutavad kõrgestiharitud teadlased ja akadeemikud, kes toonitavad, et haritud ja intelligentne inimene peab võtma evolutsiooniteooriat kui fakti. Teisel poolel on aga sama võimukad usutegelased, kes tundelist retoorikat kasutades väidavad, et kui inimese usk on siiras, tuleb tal võtta omaks nende propageeritav kreatsionism.

Sellised äärmuslikud seisukohad tõukavad paljusid mõtlevaid inimesi eemale. Jumala eksistentsi küsimust ei saa lahendada vaid kitsarinnaliste ja dogmaatiliste väidetega. Ei saa unustada, et see küsimus on midagi enamat kui lihtsalt üks vaidlusteema, midagi enamat kui pelgalt ajude gümnastika. Sellega seonduv võib mõjutada inimese elu ja tulevikku.

Teadlaste tavaline viga

Nagu nägime, pole vähe neid mainekaid kõrgestiharitud teadlasi, kes ütlevad, et tõendid räägivad Kavandaja ja Looja olemasolust. Üksikud neist lähevad veelgi kaugemale. Nad seavad kahtluse alla nende kolleegide teadusliku sirgjoonelisuse, kes Jumala olemasolu dogmaatiliselt eitavad.

Geofüüsik John R. Baumgardner märgib: „Kuidas võib teadlane, kellel on vähegi ausameelsust, seletada sellise ilmselge ebatõenäosuse taustal elussüsteemide keerukust juhuslike vastastikuste toimejõududega? Teha seda selliste faktide valgusel täie teadmise juures on minu arvates tõsine lünk teaduslikus sirgjoonelisuses.”

Tuntud füüsik Richard Feynman toob esile teadlase sirgjoonelisuse teise tahu. Ühel pidulikul ülikooli lõpuaktusel kõneles ta „väga erilist laadi sirgjoonelisusest”. Tema sõnul tähendab see teadlase „tõsimeelseid püüdeid näidata ka seda, et tema seisukoht võib olla ekslik”. Nõnda toimida „on meie kui teadlaste vaieldamatu kohus teiste teadlaste, aga samuti teadusekaugete inimeste ees”, arvas ta.

Kui tihti me kuuleme evolutsioniste kasutamas seoses oma teooriatega sellist fraasi nagu „meie seisukoht võib olla ekslik”? Kahjuks kipub sellist tagasihoidlikkust nende seas nappima. Tegelikult peaks olema palju rohkem neid teadlasi, kes tagasihoidlikkuse ja sirgjoonelisuse ajel möönavad, et füüsilise maailma uurimisega piirduva teaduse pädevuses pole vastata küsimustele Looja olemasolu kohta. Ent mida võiks öelda kreatsionismi propageerivate usujuhtide kohta?

Usujuhtide tavaline viga

Tagasihoidlikkus ja sirgjoonelisus on ka usujuhtide seas defitsiit. Kuhu jääb ausameelsus, kui millegi kohta väidetakse, et seda õpetab Piibel, ehkki Piibel seda tegelikult ei õpeta? Kuhu on kadunud tagasihoidlikkus, kui seatakse isiklikud arvamused ja soositud pärimused Piiblist kõrgemale? Just seda on teinud paljud kreatsionistid.

Näiteks väidavad kreatsionistid tihtilugu, et kogu universum loodi umbes 6000 aastat tagasi kuue sõnasõnalise, 24 tunni pikkuse päevaga. Sedasorti õpetustega moonutavad nad Piiblit, kus on kirjas, et Jumal lõi taevad ja maa „alguses” – mingil määratlemata ajaperioodil enne seda, kui algasid konkreetsed loomispäevad (1. Moosese 1:1). Tuleb rõhutada, et 1. Moosese raamatu ülestähendustes kasutataval väljendil „päev” on erisuguseid tähendusi. Kirjakohas 1. Moosese 2:4 (UM) räägitakse eelmises peatükis kirjeldatud kuuepäevasest perioodist tervikuna kui ühest „päevast”. Loogiline järeldus on, et need polnud mitte sõnasõnalised 24-tunnised päevad, vaid pikad ajaperioodid. Ilmselt kestis iga selline epohh tuhandeid aastaid.

Usujuhtide seisukohad on kahetsusväärselt ekslikud ka usust rääkides. Näib, et mõningate arvates tähendab usk kirglikku uskumist millessegi, mille kohta puudub kindel tõendusmaterjal. Paljude arukate inimeste meelest on see pigem kergeusklikkus. Piibel defineerib usku hoopis teisiti: „Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11:1). Niisiis pole tõeline usk tühipaljas kergeusklikkus, see põhineb kindlatel tõenditel, põhjendatud veendumusel.

Millistele tõenditele siis usk Jumalasse tugineb? On kahte liiki veenvaid tõendeid.

Kaalugem tõendeid

Apostel Paulus pani kirja, et Jumala „nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates” (Roomlastele 1:20). Tuhandete aastate jooksul on targad mehed ja naised pannud looduses tähele tõendeid Jumala olemasolu kohta.

Nagu nägime, võib teadus olla selles osas heaks abivahendiks. Mida rohkem me saame teada universumi keerukusest ja korrapärasusest, seda enam on meil põhjust tunda aukartust Tema ees, kes selle kõik on kavandanud. On teadlasi, kes on olnud valmis sellist tõendusmaterjali kaaluma ning leiavad selle olevat veenva. Kahtlemata ütleksid nad, et teadus on aidanud neil Jumalat leida. Kuid näib, et teisi teadlasi ei veena mitte mingi tõendusmaterjal. Kuidas on lugu sinuga?

Kui oled valmis seda küsimust puudutavat tõendusmaterjali kaaluma, siis soovitame sul seda kindlasti teha. Olulisi vastuseid aitab leida raamat „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”.a Lisaks aitab see kaaluda veel üht tõendite kompleksi Jumala olemasolu kohta – Piiblit.

Piiblis on suurel hulgal tõendeid selle kohta, et see on üleinimliku intelligentsi inspireeritud. Näiteks on selles palju prohvetikuulutusi ehk juba ette kirjutatud ajalugu. Mõningad neist annavad täpse kirjelduse nüüdismaailma oludest! (Matteuse 24:3, 6, 7; Luuka 21:10, 11; 2. Timoteosele 3:1–5.) Inimesed ei suuda esitada usaldusväärseid tulevikuennustusi – kas suudakski seda teha keegi muu kui Jumal?

Kuid Piibel pakub palju enamat kui vaid vastust Jumala olemasolu kohta. Selles tutvustatakse tema isikunime, kirjeldatakse tema isiksust ning räägitakse tema huvist inimkonna vastu läbi aegade. Samuti antakse selles teada, mis on tal meile tulevikus varuks. Neis valdkondades ei suuda teadus meil aidata vastuseid leida. Tegelikult ei suuda inimeste teadus meile kestvat lootust pakkuda. Ka ei suuda see juurutada õigeid moraalinorme ja väärtushinnanguid.

Moraalinormide ja väärtushinnangute alus

Kahjuks paistab tänapäevane teadussuund moraalinorme ja väärtushinnanguid õõnestavat. Bioloog Richard Dawkins, kes eitab Jumala olemasolu ideed, on nentinud: „Selles pimedate füüsikaliste jõudude ja geneetilise replikatsiooni maailmas ühtedel ei vea, teistel aga veab. Sellele pole võimalik leida mingit mõistlikku seletust või näha selles mingit õiguspärasust.” Kas pole üpris sünge maailmavaade? Kas mitte ei vajaks inimühiskond moraalikoodeksit, mis õiget käitumist soosib, väärtegude eest aga karistab?

See ongi oluline erinevus selles, kuidas Piibel ja kuidas ateistlik evolutsioonikäsitus inimkonnale vaatab. Jumala Sõna rõhutab seda, et inimestel on loomistöös eriline koht; evolutsioon väidab, et inimesed on pimedate looduslike protsesside juhuslik tagajärg. Piibel selgitab, et inimesed on tehtud õiglase ja armastava Jumala näo järgi ning on võimelised elama kõlbelist ja rõõmutoovat elu; olelusvõitlust rõhutav evolutsioon pole suuteline seletama selliseid inimese üllaid loomuomadusi nagu armastus ja altruism.

Evolutsioon ei suuda pakkuda mingit tõelist lootust ega eesmärki. Piibel tutvustab meile Looja suurejoonelist tulevikueesmärki. Jumal väljendab selgesõnaliselt oma kavatsust ’anda meile tulevikku ja lootust’ (Jeremija 29:11).

Õppigem Loojat tundma

Tark laulik tõdes alandlikult: „Teadke, et Jehoova on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme” (Laul 100:3). Paljude mõtlevate inimeste meelest on see alandlik kinnitus palju arukam kui moodsad teooriad inimelu tekkest juhuse tagajärjel.

Nüüdisteadus propageerib mõnikord liialdatud enesekindlusega seisukohta, et parimaks teejuhiks on inimmõte ja -tarkus. Kahjuks teevad sageli sama vea ka organiseeritud uskkonnad. Ent inimtarkus on nüüd ja ka tulevikus piiratud. Kuigi apostel Paulusel olid vaimsetes asjades laialdased teadmised, tõdes ta realistlikult: „Nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, ... nüüd ma tunnetan poolikult” (1. Korintlastele 13:12).

Tõeline usk Jumalasse muidugi mõista ei sõltu nüüdisteadusest, kuid teadus võib tähelepaneliku vaatleja usku tugevdada. Täisväärtusliku ja õnneliku elu eelduseks on ehtne usk ja vaimsus (Matteuse 5:3). Kui õpid Piibli abil Jehoovat ja tema eesmärke inimkonna ja maa suhtes lähemalt tundma, siis leiad kindla aluse tõelisele elumõttele ja -lootusele.

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 9]

Mida nad ise ütlevad

Paljud teadlased kuulutavad kõhklematult oma usku Loojasse. Ehkki mõningatel on Jumala olemusest laialivalguv ja ähmane käsitus, on nad siiski seisukohal, et tõendid osutavad mõistuslikule Kavandajale. Pangem tähele järgmisi mõtteid.

„Teadlasena jälgin ma ümbritsevat maailma ja näen nii silmapaistvalt keerukalt kavandatud mehhanisme, et olen jõudnud järeldusele, et sellise keeruka korrapärasuse taga on mõistuslik kavandatus.” (ANDREW MCINTOSH, MATEMAATIK, WALES, SUURBRITANNIA)

„Looduse keerukus osutab vaieldamatult Loojale. Igas bioloogilises ja füüsikalises süsteemis, millest aru saama hakatakse, kajastub uskumatu keerukus.” (JOHN K. G. KRAMER, BIOKEEMIK, KANADA)

„Elusmaailmas valitsev korrapärasus on ilmselge. Selle on käivitanud mingi ülim Vägi, mida mina nimetan Jumalaks. Selles osas ühtib usk teadusliku tõega. Kaugel sellest, et see teadusega vastuolus on – see aitab meil universumist lihtsamalt aru saada.” (JEAN DORST, BIOLOOG, PRANTSUSMAA)

„Ma ei suuda kujutleda universumit ja inimelu ilma mõistusliku alguseta, ilma vaimse „südamesoojuse” allikata mateeria ja selle seaduste taga.” (ANDREI DMITRIJEVITŠ SAHHAROV, TUUMAFÜÜSIK, VENEMAA)

„Iga loom on mingis mõttes ainulaadselt kavandatud sobivaks oma konkreetsesse keskkonda, nõnda et olen sunnitud omistama sellise keeruka kavandatuse pigem Loojale kui juhuslikele evolutsioonilistele toimejõududele.” (BOB HOSKEN, BIOKEEMIK, AUSTRAALIA)

[Kast/pildid lk 10]

Tunnustus 1. Moosese raamatule

Endine tuumafüüsika õppejõud Gerald Schroeder kirjutab: „Piibel annab kolmekümne ühe salmiga, mõnesaja sõnaga edasi sündmused, mis vältasid kuusteist miljardit aastat. Teadlased on nende sündmuste kohta pannud kirja miljoneid sõnu. Kogu loomariigi areng on Piiblis kokkuvõtlikult väljendatud kaheksa lausega. Pidades silmas 1. Moosese raamatu loo lühidust, on selles toodud lausungite ja sündmuste järjestuse ning praegusaja teadusavastuste vastavus harukordne, eriti kui mõelda sellele, et kogu see piibliline selgitus pandi kirja aastasadu, koguni aastatuhandeid tagasi, nii et see polnud mingilgi määral mõjutatud praegusaegsetest teaduslikest avastustest. Hoopis moodsal teadusel endal on tulnud viia end vastavusse Piiblis toodud looga meie päritolust.” („THE SCIENCE OF GOD–THE CONVERGENCE OF SCIENTIFIC AND BIBLICAL WISDOM”)

[Pildid]

Piibel räägib kuuest loomisperioodist

[Pilt lk 12]

Piibel sisaldab vaieldamatuid tõendeid selle kohta, et see on Jumala inspireeritud