1. Moosese 1:1. „Alguses lõi Jumal taeva ja maa”

„Alguses lõi Jumal taeva ja maa.” (1. Moosese 1:1, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

„Alguses lõi Jumal taeva ja maa.” (1. Moosese 1:1, 1997. a tõlge.)

See Piibli avalause sisaldab kahte tähtsat tõde. Esiteks, universumil oli algus. Teiseks, selle lõi Jumal. (Ilmutus 4:11.)

Piibel ei anna teada, kuidas ja millal Jumal universumi lõi. Küll aga selgitab, et Jumal lõi universumi tänu oma „tohutule energiale ja aukartustäratavale jõule”. (Jesaja 40:26.)

Sõna „looma” on tõlgitud heebreakeelsest verbist, mida kasutatakse ainult seoses Jumalaga.a Piiblis nimetatakse Loojaks ainult Jumal Jehoovat.b (Jesaja 42:5; 45:18.)

1. Moosese raamatu esimene salm juhatab sisse jutustuse loomisest, mida käsitlevad selle raamatu esimesed kaks peatükki. 1. Moosese 1:1 kuni 2:4 annab lühiülevaate, kuidas Jumal lõi maa ja elu, sealhulgas esimesed inimesed. Sellele üldisele kirjeldusele järgneb üksikasjalikum jutustus mehe ja naise loomisest. (1. Moosese 2:7–25.)

1. Moosese raamat ütleb, et Jumalal võttis loomine aega kuus „päeva”. Need ei olnud 24-tunnised päevad, vaid teadmata pikkusega ajajärgud. Seda näitab 1. Moosese 2:4, kus viidatakse sõnaga „päev” kõigile kuuele loomispäevale kui üheleainsale päevale.

Eksiarvamus. 1. Moosese 1:1 viitab sellele, et Jumal on kolmainsus, kuna sõna „Jumal” heebreakeelne vaste on selles salmis mitmuses.

Tõde. Heebrea sõna elohím, mis on tõlgitud vastega „Jumal”, on tõepoolest mitmuses, kuid see rõhutab majesteetlikkust ja väärikust, mitte ei tähenda mitut isikut. „New Catholic Encyclopedia” tunnustab, et sõna elohím juurde kuuluv verb on „alati ainsuses, mis viitab, et mitmusega mõeldakse suursugusust, mitte arvukust.” (Teine trükk, 6. köide, lk 272.)