Viies peatükk

Vabadus, mis on Jehoova kummardajatel

1., 2. a) Millise vabaduse andis Jumal esimesele inimpaarile? b) Nimeta mõningaid seadusi, mis Aadama ja Eeva tegevust juhtisid.

KUI Jehoova lõi esimese mehe ja naise, andis ta neile oluliselt suurema vabaduse, kui inimestel tänapäeval on. Nende koduks oli paradiis, kaunis Eedeni aed. Neil oli täiuslik mõistus ja keha, seega ei ohustanud nende elurõõmu mitte ükski haigus. Neid ei oodanud ees surm nagu hiljem kõiki nende järeltulijaid. Nad polnud ka mitte robotid, vaid neil oli vaba tahe — võime langetada otsuseid oma äranägemisel. Nende kallihinnaline vabadus võis aga kesta üksnes siis, kui nad austavad Jumala seadusi.

² Võtame näiteks Jumala kehtestatud füüsikaseadused. Need seadused polnud ilmselt sõnadesse pandud, kuid Aadam ja Eeva olid loodud nõnda, et nad kuuletusid neile endastmõistetavalt. Nii andis söögiisu märku söömiseks, janu joomiseks ja päikese loojumine magamaminekuks. Lisaks andis Jehoova neile tööülesande. Tegelikult oli see ülesanne seadus, kuna see pidi juhtima nende tegevust. Nad pidid saama lapsi, valitsema maa arvukate eluvormide üle ja laiendama paradiisi piire, kuni see oleks hõlmanud kogu maakera (1. Moosese 1:28; 2:15). Kui meeldiv ja kasulik seadus see küll oli! See tagas neile rahuldustpakkuva töö, milles nad said oma võimeid täiel määral heaks otstarbeks kasutada. Sealjuures võisid nad paljuski ise otsustada, kuidas nad oma ülesannet täidavad. Mida enamat oleks võinud veel tahta?

 3. Kuidas võisid Aadam ja Eeva õppida oma otsustusvabadust targasti kasutama?

³ Aadamale ja Eevale antud võimalus oma äranägemisel otsuseid langetada ei tähendanud muidugi seda, et ükskõik millisel nende otsusel oleks olnud head tagajärjed. Neil oli vabadus langetada otsuseid Jumala seaduste ja põhimõtete piires. Kuidas võisid nad neid tundma õppida? Kuulates oma Loojat ja vaadeldes tema töid. Jumal oli andnud Aadamale ja Eevale mõistuse, mis võimaldas neil õpitut ellu rakendada. Täiuslike inimestena oli neil loomulik kalduvus peegeldada oma otsustes Jumala omadusi. Kindlasti oleksid nad hoolsalt püüdnud seda teha, kui nad oleksid hinnanud kõike, mis Jumal neile oli teinud, ja kui nad oleksid soovinud talle meeldida (1. Moosese 1:26, 27; Johannese 8:29).

 4. a) Kas Aadamale ja Eevale antud käsk mitte süüa ühe konkreetse puu vilja röövis nendelt vabaduse? b) Miks oli see nõue kohane?

⁴ Seega otsustas Jumal täiesti õigustatult panna katsele nende andumuse talle kui Eluandjale ja nende valmiduse tunnustada tema seatud piire. Jehoova andis Aadamale järgmise käsu: ”Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17). Kui loodi Eeva, anti see käsk ka temale teada (1. Moosese 3:2, 3). Kas see piirang röövis nendelt vabaduse? Kindlasti mitte. Neil oli külluslikult mitmesugust maitsvat toitu, ilma et nad oleksid pidanud selle ühe puu vilja sööma (1. Moosese 2:8, 9). Oli igati kohane, et nad tunnustaksid, et maa kuulub Jumalale, kuna tema oli selle loonud. Loojana on tal õigus teha seadusi, mis teenivad tema eesmärki ja inimkonna heaolu (Laul 24:1, 10).

 5. a) Kuidas kaotasid Aadam ja Eeva oma aulise vabaduse? b) Mis tuli kaotatud vabaduse asemele ja kuidas see meid puudutab?

⁵ Mis aga juhtus? Ingel, keda ajendas isekus ja võimuahnus, kuritarvitas oma tahtevabadust ning sai Saatanaks, mis tähendab ’Vastupanijat’. Ta pettis Eevat, tõotades talle midagi täiesti vastupidist Jumala tahtele (1. Moosese 3:4, 5). Eeva rikkus Jumala seadust ja seejärel ka Aadam. Võttes seda, mis ei kuulunud neile, kaotasid nad oma aulise vabaduse. Patt sai nende isandaks, ja nagu Jumal oli hoiatanud, pidid nad viimaks surema. Nende pärand oma järeltulijatele oli patt, mis ilmneb kaasasündinud kalduvuses kurja teha. Patu tagajärjed on ka haigestumine, vananemine ja surm. Kalduvus kurja teha ning seda võimendav Saatana mõju tõi esile ühiskonna, mida on läbi aegade iseloomustanud vihkamine, kuritegevus, rõhumine ja miljoneid ohvreid nõudnud sõjad. Milline kontrast vabadusega, mille Jumal andis inimestele alguses! (5. Moosese 32:4, 5, UM; Iiob 14:1, 2; Roomlastele 5:12; Ilmutuse 12:9.)

Kust vabadust võib leida

 6. a) Kust võib leida tõelist vabadust? b) Millisest vabadusest rääkis Jeesus?

⁶ Pidades silmas halbu tingimusi, mis tänapäeval kõikjal valitsevad, pole sugugi üllatav, et inimesed igatsevad suuremat vabadust. Kust aga leida tõelist vabadust? Jeesus ütles: ”Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Johannese 8:31, 32). See ei ole niisugune vabadus, mida inimesed loodavad saavutada, kui nad ühe juhi või valitsusvormi kõrvale heidavad ja teisega asendavad. Jeesus pidas silmas hoopis vabadust, mis tungib inimprobleemide tuumani — vabadust patu orjusest (Johannese 8:24, 34—36). Kui siis inimene saab Jeesus Kristuse tõeliseks jüngriks, kaasneb tema elus sellega tähelepanuväärne muudatus: vabanemine.

 7. a) Mis mõttes me võime praegu patust vabad olla? b) Mida me peame tegema, et meil oleks selline vabadus?

⁷ See ei tähenda, et kaasasündinud kalduvus patuselt käituda tõelistele kristlastele enam mõju ei avalda. Nad on pärinud patu ja neil tuleb selle pärast ikka võidelda (Roomlastele 7:21—25). Kui aga inimene tõepoolest elab kooskõlas Jeesuse õpetustega, ei ole ta enam patu ori. Patt ei ole talle enam otsekui diktaator, kes jagab käske, millele ta peab pimesi kuuletuma. Teda ei hoia enam kütkes eluviis, millel puudub eesmärk ja mis vaevab ta südametunnistust. Tal on puhas südametunnistus Jumala ees, sest ta minevikupatud on andestatud tema usu alusel Kristuse ohvrisse. Patused kalduvused võivad küll püüda esile tulla, aga kui ta keeldub neile järele andmast, tuletades meelde Kristuse puhtaid õpetusi, näitab ta, et patt ei ole enam tema isand (Roomlastele 6:12—17).

 8. a) Millest tõeline kristlus meid vabastab? b) Kuidas me peaksime suhtuma valitsusvõimudesse?

⁸ Mõelgem, millest me kristlastena vabad oleme. Me oleme vabastatud valeõpetuste mõjust, ebausu köidikuist ja patu orjusest. Tõe teadmine surnute olukorra ja ülestõusmise kohta on vabastanud meid ülemäärasest surmahirmust. Teadmine, et ebatäiuslikud inimvalitsused asendatakse peagi Jumala õiglase Kuningriigiga, vabastab meid lootusetusest (Taaniel 2:44; Matteuse 6:10). Sellegipoolest ei õigusta see vabadus lugupidamatust valitsusvõimude ja nende seaduste vastu (Tiitusele 3:1, 2; 1. Peetruse 2:16, 17).

 9. a) Millisel armastaval moel Jehoova meid aitab, et meil võiks olla suurim vabadus mis praegu üldse võimalik? b) Kuidas me saame tarku otsuseid langetada?

⁹ Jehoova pole jätnud meid katse ja eksituse meetodil parimat eluviisi otsima. Ta tunneb meid põhjalikult ja teab, mis võib tuua meile tõelist rahulolu ja igikestvat kasu. Ta teab, millised mõtted ja käitumine võivad rikkuda inimese suhted Temaga ja kaasinimestega või koguni võtta temalt võimaluse elada uues maailmas. Jehoova räägib sellest kõigest meile armastavalt Piibli ja oma nähtava organisatsiooni kaudu (Markuse 13:10; Galaatlastele 5:19—23; 1. Timoteosele 1:12, 13). Millist vastukaja me osutame, seda tuleb meil endil otsustada Jumalalt saadud vaba tahte alusel. Kui me erinevalt Aadamast võtame südamesse selle, mida Piibel räägib, siis langetame tarku otsuseid. Sellega näitame, et meie elus pole midagi tähtsamat kui head suhted Jehoovaga.

Teistsuguse vabaduse ihaldamine

10. Millist vabadust on hakanud taotlema mõned Jehoova tunnistajad?

¹⁰ Mõnikord tekib Jehoova tunnistajatest noortel — ja ka täiskasvanutel — soov teistsuguse vabaduse järele. Maailm võib paista lummavana, ja mida rohkem nad sellele mõtlevad, seda tugevamaks muutub nende soov teha mittekristlikke tegusid, mis on levinud maailmas. Nad ehk ei kavatse narkootikume tarvitada, liigselt alkoholi pruukida või hoorata. Kuid nad hakkavad aega veetma kaaslastega, kes pole tõelised kristlased, ning soovivad neilt tunnustust. Nad võivad koguni hakata nende kõnet ja käitumist jäljendama (3. Johannese 11).

11. Kust tuleb mõnikord ahvatlus valesti toimida?

¹¹ Mõnikord tuleb ahvatlus mittekristlikult käituda kelleltki, kes väidab end teenivat Jehoovat. Seda juhtus algkristlaste päevil ja võib juhtuda ka meie ajal. Sageli loodavad need inimesed leida naudingut tegudest, mis on Jumala seadustega vastuolus. Nad õhutavad teisigi ”lõbusalt” aega veetma. Nad ’tõotavad vabadust, olles ise kaduvuse orjad’ (2. Peetruse 2:19).

12. Millised kurvad tagajärjed on sellel, kui inimene ei pea kinni Jumala seadustest ja põhimõtetest?

¹² Selle niinimetatud vabaduse viljad on alati kibedad, kuna on eiratud Jumala seadusi. Näiteks lubamatu seksi tagajärjeks võib olla emotsionaalne kriis, haigus, surm, soovimatu rasedus või abielu purunemine (1. Korintlastele 6:18; 1. Tessalooniklastele 4:3—8). Uimastite kuritarvitamise tagajärjeks võib olla kergesti ärritumine, ebaselge kõne, ähmastunud nägemine, peapööritus, hingamishäired, hallutsinatsioonid või surm. See võib tekitada ka sõltuvust, mis võib omakorda viia kuritegevuseni, et uimastite ostmiseks raha saada. Alkoholiga liialdamisel on paljuski samad tagajärjed (Õpetussõnad 23:29—35). Need, kes midagi sellist teevad, võivad mõelda, et nad on vabad; seejärel, kui on juba liiga hilja, tõdevad nad, et neist on saanud patu orjad. Ja patt on julm isand! Kui me sellele praegu tõsiselt mõtleme, võime end niisugusest kogemusest säästa (Galaatlastele 6:7, 8).

Kust probleemid alguse saavad

13. a) Kuidas tärkavad tihti himud, mis viivad probleemideni? b) Kelle seisukohta me peame teadma, mõistmaks, mis on ”halb seltskond”? c) Vastates lõigus 13 esitatud küsimustele, tõsta esile Jehoova seisukoht.

¹³ Kust probleemid tihti alguse saavad? Piibel selgitab: ”Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma” (Jakoobuse 1:14, 15). Kuidas aga himu tärkab? Selle kaudu, mis pääseb meie mõistusesse. Tihti on põhjuseks seltsimine inimestega, kes ei rakenda Piibli põhimõtteid. Kõik me muidugi teame, et peaksime hoiduma ”halvast seltskonnast” (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Aga milline seltskond on halb? Mis on Jehoova seisukoht selles asjas? Kui mõtiskleme järgmiste küsimuste üle ja vaatame järele viidatud kirjakohad, peaksime jõudma õigete järeldusteni.

Kas tõsiasi, et inimesi peetakse auväärseks, tähendab, et nad pakuvad kindlasti head seltskonda? (1. Moosese 34:1, 2, 18, 19.)

Kas nende kõnelused või näiteks naljad näitavad, et meil tasub nendega lähedalt suhelda? (Efeslastele 5:3, 4.)

Mida Jehoova arvab sellest, kui sõbrustame inimestega, kes teda ei armasta? (2. Ajaraamat 19:1, 2.)

Miks meil tuleb olla ettevaatlikud oma suhetes inimestega, kes ei jaga meie tõekspidamisi, kuigi me ehk töötame koos nendega või puutume kokku koolis? (1. Peetruse 4:3, 4.)

Teistega lävimise vormid on ka telesaadete ja filmide vaatamine, Interneti kasutamine ning raamatute, ajakirjade ja ajalehtede lugemine. Missugust materjali need allikad muu hulgas pakuvad, mille suhtes peaksime valvsad olema? (Õpetussõnad 3:31; Jesaja 8:19; Efeslastele 4:17—19.)

Mida ütleb Jehoovale meie isiksuse kohta see, keda me oma kaaslasteks valime? (Laul 26:1, 4, 5; 97:10.)

14. Milline suurejooneline vabadus on nende ees, kes praegu ustavalt Jumala Sõna nõuandeid ellu rakendavad?

¹⁴ Me oleme jõudnud Jumala uue maailma künnisele. Peagi vabastab Jumala taevane valitsus inimkonna Saatana ja kogu tema kurja maailma mõju alt. Seejärel vabastatakse sõnakuulelikud inimesed järk-järgult kõigist patu ilmingutest, mille tulemusena nad saavad täiusliku mõistuse ja keha ning võimaluse elada paradiisis igavesti. Lõpuks naudib kogu loodu vabadust, mis on täielikus kooskõlas ”Issanda Vaimuga” (2. Korintlastele 3:17). Kas on mõtet riskida kõigest sellest ilmajäämisega, jättes praegu tähele panemata Jumala Sõna nõuanded? Näidakem kõik, et me tõepoolest soovime ”Jumala laste au vabadust”, kasutades praegu oma kristlikku vabadust targasti (Roomlastele 8:21).

Kordamisküsimusi aruteluks

• Milline vabadus oli esimesel inimpaaril? Mida võib võrdluseks öelda inimkonna praeguse olukorra kohta?

• Milline vabadus on tõelistel kristlastel? Kuidas see erineb selle maailma niinimetatud vabadusest?

• Miks on nii tähtis hoiduda halvast seltskonnast? Kelle otsuseid selle kohta, mis on halb, me vastupidi Aadamale tunnustame?

[Pildid lk 46]

Jumala Sõna hoiatab: ”Ärge eksige! ”Halb seltskond rikub head kombed!””