Jumal juhib oma eesmärgi täitumist

„[Jumal teeb kõik] oma tahtmise nõu järgi.” (EFESLASTELE 1:11)

 1. Miks kõik Jehoova tunnistajate kogudused selle aasta 12. aprillil kokku tulevad?

KOLMAPÄEVA, 12. aprilli õhtul sel aastal tuleb kokku umbes 16 miljonit inimest, et pidada Issanda õhtusöömaaega. Igas koosolekupaigas asetatakse lauale hapnemata leib, mis kujutab Kristuse ihu, ja punane vein, mis sümboliseerib tema verd. Samuti esitatakse igal pool Jeesuse surma mälestusõhtu tähendust selgitav kõne, mille lõpupoole lastakse sümbolid – esmalt leib ja siis vein – kõigi kohalviibijate seas käest kätte ringi käia. Vaid suhteliselt vähestes Jehoova tunnistajate kogudustes on sel õhtul kohal keegi, kes seda leiba sööb ja veini joob. Väga paljudes paikades jäävad sümbolid kohalolijaist puutumata. Ent miks on nii, et sümbolitest saavad osa vaid vähesed kristlased, kel on lootus elada taevas, samal ajal kui enamik, kel on lootus elada igavesti maa peal, neist osa ei saa?

2., 3. a) Kuidas Jehoova oma eesmärgi kohaselt kõik lõi? b) Mis eesmärgil lõi Jehoova maa ja inimesed?

² Jehoova on Jumal, kellel on eesmärk. Et see täide viia, „teeb [ta kõik] oma tahtmise nõu järgi” (Efeslastele 1:11). Kõigepealt lõi ta oma ainusündinud Poja (Johannese 1:1, 14; Ilmutuse 3:14). Seejärel lõi Jehoova oma Poja kaudu hulgaliselt teisi vaimolendeid ning lõpuks füüsilise universumi, kaasa arvatud maa ja inimesed (Iiob 38:4, 7; Laul 103:19–21; Johannese 1:2, 3; Koloslastele 1:15, 16).

³ Jehoova ei loonud maad mingiks katseväljaks, kust ta võtaks juurde liikmeid oma taevasesse vaimpoegade perre, nagu õpetavad paljud ristiusu kirikud. Ta lõi selle kindla eesmärgiga: „et seal elataks” (Jesaja 45:18). Jumal lõi maa inimese jaoks ja inimese maa jaoks (Laul 115:16). Kogu maakerast pidi saama paradiis ning maa pidid täitma õiglased inimesed, kes seda harivad ja hoiavad. Esimesele inimpaarile ei räägitud poolt sõnagi väljavaatest minna taevasse (1. Moosese 1:26–28; 2:7, 8, 15).

Jehoova eesmärgi täitumist takistatakse

 4. Kuidas Jehoova valitsemisviis inimkonna ajaloo algul kahtluse alla sattus?

⁴ Üks Jumala vaimpoegi aga kasutas talle antud tahtevabadust valesti ning temast sai mässaja, kes otsustas Jehoova eesmärgi nurja ajada. Ta rikkus rahu, mis valitses kõigi nende seas, kes allusid Jehoova ülemvõimule armastusest tema vastu. Saatan näitas esimesele inimpaarile kätte Jumalast sõltumatuse tee (1. Moosese 3:1–6). Ta küll tunnustas Jehoova väge, ent seadis küsimärgi alla selle, kuidas Jumal oma ülemvõimu kasutab ning järelikult ka Tema valitsemisõiguse. Nõnda tõstatati siin maa peal juba päris inimkonna ajaloo algul Jehoova ülemvõimu puudutav väga oluline vaidlusküsimus.

 5. Missugune on teine üles kerkinud vaidlusküsimus ja keda see puudutab?

⁵ Selle esmatähtsa vaidlusküsimusega, mis puudutab Jehoova õigust valitseda kogu universumi üle, on tihedalt seotud teine, mille Saatan tõstatas Iiobi päevil. Nimelt pani Saatan kahtluse alla Jehoova loodute motiivid, miks nad Talle alluvad ja Teda teenivad. Saatan andis mõista, et nad teevad seda omakasupüüdlikel kaalutlustel ning et kui nad proovile panna, pöörduksid nad Jumala vastu (Iiob 1:7–11; 2:4, 5). Olgugi et see süüdistus esitati seoses inimesest Jehoova teenijaga, puudutas see ka kõiki Jumala vaimpoegi, kaasa arvatud Jehoova ainusündinud Poega.

 6. Kuidas näitas Jehoova, et ta on oma eesmärgile ja enda nime tähendusele ustav?

⁶ Kuna Jehoova on oma eesmärgile ja enda nime tähendusele ustav, sai temast nüüd Prohvet ja Päästja.a Ta ütles Saatanale: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). „Naise” (oma organisatsiooni taevase osa) Seemne abil pidi Jehoova vastama Saatana väljakutsele ja andma Aadama järeltulijatele lootuse saada vabadus ja elu (Roomlastele 5:21; Galaatlastele 4:26, 31).

„[Tema] tahte püha saladus”

 7. Millise eesmärgi avaldas Jehoova apostel Pauluse kaudu?

⁷ Oma kirjas Efesose kristlastele selgitab apostel Paulus oskuslikult, kuidas Jehoova juhib oma eesmärgi täideviimist. Paulus kirjutas: „Ta ... tegi teatavaks oma tahtmise saladuse [„oma tahte püha saladuse”, UM] oma hea meele kohaselt, nõnda nagu ta seda eneses oli kavatsenud, aegade täiuse korraldamiseks [„mille ta eneses eesmärgiks seadis, juhtimiseks määratud aegade täitudes”, UM], et Kristuses kokku võetaks kõik, mis on taevas ja mis on maa peal” (Efeslastele 1:9, 10). Jehoova auliseks eesmärgiks on, et kogu universumis valitseks üksmeel ning kõik loodud alluksid talle kui Suveräänile armastusest tema vastu (Ilmutuse 4:11). Sel viisil saab tema nimi pühitsetud, tõestatud saab Saatana valelikkus ning Jumala tahe läheb täide „nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10).

 8. Mida tähendab sõna, mille tõlkevasteks on „juhtimine”?

⁸ Jehoova eesmärk läheb täide tema „juhtimisel”. Paulus kasutas sõna, mis sõna-sõnalt tähendab ’majapidamise juhtimist’. See „juhtimine” ei viita mitte valitsusele, nagu seda on Messia Kuningriik, vaid juhtimisele ja asjade korraldamisele üldiselt.b Jehoova imelise oskuse juurde juhtida kõike nii, et ta eesmärk täituks, kuulub „püha saladus”, mis sajandite jooksul järk-järgult avalikuks tehti. (Efeslastele 1:10; 3:9; UM, vaata ka allmärkusi.)

 9. Kuidas Jehoova oma tahte püha saladuse järk-järgult avaldas?

⁹ Mitmete järjestikuste lepingute kaudu avaldas Jehoova aste-astmelt, kuidas täitub tema eesmärk Seemne suhtes, kelle tulekut ta oli Eedenis tõotanud. Jumala leping Aabrahamiga tegi ilmsiks, et tõotatud Seeme tuleb maa peale Aabrahami järglaste liinis ning et tema kaudu õnnistavad endid „kõik maailma rahvad”. Samuti võis sellest lepingust välja lugeda, et seemne esmajärgulise osaga liitub hiljem teisigi. (1. Moosese 22:17, 18.) Lihaliku Iisraeliga sõlmitud seaduseleping avalikustas Jehoova eesmärgi luua „preestrite kuningriik” (2. Moosese 19:5, 6). Leping Taavetiga näitas, et Seeme jääb Kuningriigi valitsejaks igavesti (2. Saamueli 7:12, 13; Laul 89:4, 5). Kui seaduseleping oli juhtinud juudid Messia juurde, avaldas Jehoova edasist teavet oma eesmärgi täitumise kohta (Galaatlastele 3:19, 24). Neist inimestest, kes liituvad seemne esmajärgulise osaga, pidi saama ennustatud „preestrite kuningriik” ning nende kui uue, vaimse „Iisraeliga” pidi sõlmitama „uus leping” (Jeremija 31:31–34; Heebrealastele 8:7–9).c

10., 11. a) Kuidas tegi Jehoova avalikuks selle, kes on ennustatud Seeme? b) Miks Jumala ainusündinud Poeg maa peale tuli?

¹⁰ Kooskõlas Jumala eesmärgiga jõudis kätte aeg, mil ennustatud Seeme pidi maa peale tulema. Jehoova saatis ingel Gabrieli Maarjale ütlema, et see toob ilmale poja, keda peab hüütama Jeesuseks. Ingel ütles talle: „Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!” (Luuka 1:32, 33). Nõnda sai selgeks, kes oli see tõotatud Seeme (Galaatlastele 3:16; 4:4).

¹¹ Jehoova ainusündinud Poeg pidi tulema maa peale ning siin viimse piirini proovile pandama. Täiuslik vastus Saatana süüdistusele oli nüüd Jeesuse kätes. Kas ta jääb oma Isale ustavaks? Kõik see oli püha saladusega seotud. Apostel Paulus selgitas hiljem Jeesuse rolli: „Vastuvaieldamatu suur on jumalakartuse [„püha”, UM] saladus: Jumal [„Ta”, UT] on avalikuks saanud lihas, õigeks mõistetud Vaimus, ilmunud inglitele, kuulutatud paganate seas, usutud maailmas, üles võetud ausse!” (1. Timoteosele 3:16). Jeesus jäi kuni oma surmani Jumala ees laitmatuks ning andis sellega Saatana süüdistusele lõpliku vastuse. Siiski jäi osa püha saladusega seotud üksikasju veel avaldamata.

Jumala riigi püha saladus

12., 13. a) Milline on üks Jumala riigi püha saladuse aspekt? b) Mis oli seotud sellega, et Jehoova valitud piiratud hulk inimesi saab taevase elu?

¹² Kord Galileas kuulutamas olles näitas Jeesus, et püha saladus on tihedalt seotud Messia kuningriigivalitsusega. Ta lausus oma jüngritele: „Teile on antud mõista Jumala riigi [„püha”, UM] saladust” (Markuse 4:11; Matteuse 13:11). Üks püha saladuse aspekte puudutab Jehoova poolt valitud „pisukest karjukest”, see tähendab 144 000 inimest, kes liituvad Kristusega kui osa seemnest, et valitseda koos temaga taevas (Luuka 12:32; Ilmutuse 14:1, 4).

¹³ Kuna inimesed loodi elama maa peal, oli Jehooval selleks, et teatud hulk inimesi taevasse võtta, vaja esile tuua „uus loodu” (2. Korintlastele 5:17). Üks valituist, kel oli seesugune erandlik taevase elu lootus, oli apostel Peetrus, kes kirjutas: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurt halastust mööda meid on uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis taevas on tallel teie jaoks” (1. Peetruse 1:3, 4).

14. a) Mil moel on „Jumala riigi saladusega” seotud mittejuudid? b) Kuidas me suudame neid „Jumala sügavusi” mõista?

¹⁴ Veel üks püha saladusega seotud asjaolu, mis puudutas tulevast kuningriigivalitsust, oli Jumala tahe kutsuda Kristuse kaasvalitsejateks taevasse ka mittejuute. Paulus selgitas, kuidas Jehoova on seoses sellega oma eesmärgi täitumist juhtinud, järgmiselt: „Endistes põlvedes inimlastele ei ole [seda saladust] teada antud, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimu läbi, et paganadki on kaaspärijad ja ühes ihus ja osalised tema tõotusest Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu” (Efeslastele 3:5, 6). See püha saladuse osa avaldati „pühadele apostlitele”. Ka tänapäeval ei suudaks me ilma püha vaimu abita neid „Jumala sügavusi” mõista (1. Korintlastele 2:10; 4:1; Koloslastele 1:26, 27).

15., 16. Miks valis Jehoova Kristuse kaasvalitsejad inimeste seast?

¹⁵ Nende „saja neljakümne nelja tuhande” kohta, keda nähti seismas koos „Tallega” taevasel Siioni mäel, öeldakse, et nad on „ära ostetud ilmamaalt” ja et nad on „inimeste seast ära ostetud esianniks Jumalale ja Tallele”, see tähendab Jeesus Kristusele (Ilmutuse 14:1–4). Jehoova valikul sai esimene tema taevastest poegadest tõotatud seemne esmajärguliseks osaks. Kuid miks valis ta Kristuse kaasvalitsejad inimeste seast? Apostel Paulus selgitab, et see piiratud arv inimesi on ’kutsutud tema kavatsuse [„eesmärgi”, UM] järgi’ ja tema „tahtmise heaksarvamisel” (Roomlastele 8:17, 28–30; Efeslastele 1:5, 11; 2. Timoteosele 1:9).

¹⁶ Jehoova eesmärk on pühitseda oma suur ja püha nimi ning kinnitada, et temal on õigus olla universumi Suverään. Võrreldamatu tarkusega sündmusi juhtides saatis Jehoova oma esmasündinud Poja maa peale, kus ta viimse piirini proovile pandi. Lisaks sellele otsustas Jehoova, et tema Poja kuningriigivalitsusse peavad kuuluma sellised inimesed, kes on samuti Teda kui Suverääni toetanud, seda kas või oma elu hinnaga. (Efeslastele 1:8–12; Ilmutuse 2:10, 11.)

17. Miks me võime rõõmsad olla, et Kristus ja ta kaasvalitsejad on elanud inimestena maa peal?

¹⁷ Jehoova näitas sellega Aadama järeltulijate vastu üles suurt armastust, et ta oma Poja maa peale saatis ning valis oma Poja kaaspärijad ja kuningriigivalitsuse liikmed inimeste seast. Millist kasu toob see neile inimestele, kes on Aabelist alates Jehoovale ustavaks jäänud? Kuna ebatäiuslikud inimesed on sünnist saati patu ja surma orjuses, vajavad nad abi, et vaimselt ja füüsiliselt terveks saada ning saavutada täiuslikkus, nagu oli Jehoova algne eesmärk inimkonnaga (Roomlastele 5:12). Kõigil neil, kes ootavad rõõmuga igavest elu maa peal, on väga lohutav teada, et nende Kuningas kohtleb neid täpselt sama armastavalt ja mõistvalt, nagu ta kohtles oma jüngreid siis, kui ta maa peal oli (Matteuse 11:28, 29; Heebrealastele 2:17, 18; 4:15; 7:25, 26). Ja kui julgustav on mõelda sellele, et Kristuse kaaskuningateks ja -preestriteks taevas on maa peal elanud ustavad mehed ja naised, kes on võidelnud samasuguste nõrkustega ja kogenud neidsamu raskusi, millega meiegi kokku puutume! (Roomlastele 7:21–25.)

Jehoova vääramatu eesmärk

18., 19. Kuidas on Pauluse sõnad tekstiosas Efeslastele 1:8–11 meile selgemaks saanud ning mida arutatakse järgmises artiklis?

¹⁸ Me võime nüüd paremini mõista, mida tähendavad Pauluse sõnad võitud kristlastele, mis on kirjas Efeslastele 1:8–11. Ta ütles, et Jehoova on teinud neile teatavaks „oma tahte püha saladuse” (UM), et nad on „saanud pärijaiks” koos Kristusega ning et nad on „selleks enne ... määratud selle kavatsust mööda [„tema eesmärgi kohaselt”, UM], kes kõik teeb oma tahtmise nõu järgi”. Me saame aru, et kõik need asjad on seotud Jehoova imelise „juhtimisega”, et viia täide oma eesmärk. Samuti aitab see tekstiosa meil mõista, miks vaid vähesed kristlased Issanda õhtusöömaajal sümbolitest osa võtavad.

¹⁹ Järgmises artiklis arutame, mis tähendus on Kristuse surma mälestusõhtul taevase lootusega kristlastele ning miks peaksid tundma mälestusõhtu sümboolse tähenduse vastu elavat huvi need miljonid inimesed, kel on lootus elada igavesti maa peal.

[Allmärkused]

Kordamiseks

• Miks lõi Jehoova maa ja pani selle peale inimesed?

• Miks oli vaja Jehoova ainusündinud Poeg maa peal proovile panna?

• Miks valis Jehoova Kristuse kaasvalitsejad inimeste seast?