Inimrassid

Definitsioon: Sõna „rass”, nagu me siin sellest räägime, tähendab inimrühma, keda iseloomustavad kindlad kombinatsioonid füüsilistest tunnustest, mis võivad olla pärilikud ja millest piisab, et vastavat rühma kindlaks inimtüübiks liigitada. Kuid tuleks siiski silmas pidada seda, et kuna eri rassidest inimesed saavad omavahel abielluda ja järglasi sünnitada, kuuluvad nad kõik tegelikult ühte „liiki” ning on inimpere liikmed. Seega on eri rassid ainult näited kogu sellest suurest mitmekesisusest, mis inimkonna seas võib esineda.

Kust on eri rassid tulnud?

1. Moos. 5:1, 2; 1:28: „Sel päeval, mil Jumal inimese lõi, tegi ta tema Jumala sarnaseks. Ta lõi tema meheks ja naiseks, ja ta õnnistas neid ning andis neile loomisepäeval nime: inimene [ehk inimsugu]!” „Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: ’Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa.’ ” (Niisiis koosneb kogu inimkond esimese inimpaari Aadama ja Eeva järglastest.)

Ap. t. 17:26: „[Jumal] on ühest ainsast [Aadamast] teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama.” (Olgu mingi rahvas ükskõik millisest rassist, koosneb ta ikkagi Aadama järglastest.)

1. Moos. 9:18, 19: „Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ... Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.” (Pärast seda kui Jumal oli jumalakartmatu maailma Noa päevil ülemaailmse veeuputusega hävitanud, moodustus Noa kolme poja ja nende naiste järglastest maa uus rahvastik, kaasa arvatud kõik tänapäeval tuntud rassid.)

Kas Aadam ja Eeva olid ainult allegoorilised (väljamõeldud) isikud?

Piibel seda seisukohta ei toeta; vaata peateemat „Aadam ja Eeva”.

Kust sai Kain endale naise, kui maa peal elas ainult üks perekond?

1. Moos. 3:20: „Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.” (Seega olid kõik inimesed Aadama ja Eeva järglased.)

1. Moos. 5:3, 4: „Kui Aadam oli elanud sada kolmkümmend aastat, siis sündis temale poeg, kes oli tema sarnane, tema nägu, ja ta pani sellele nimeks Sett. Ja Aadama elupäevi oli pärast Seti sündimist kaheksasada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.” (Kain oli üks Aadama poegadest ja võib arvata, et Kaini naiseks sai üks Aadama tütardest. Inimajaloo tollel perioodil oli inimestel veel silmapaistvalt tugev füüsiline tervis ja elujõud, mida näitab nende eluea pikkus, nii et lähedaste sugulaste abiellumisest tingitud pärilike puuete esinemise tõenäosus ei olnud veel suur. Kuid umbes 2500 aastat hiljem, kui inimkonna füüsiline seisund oli palju halvemaks läinud, andis Jehoova Iisraelile seadused, mis keelasid verepilastuse.)

1. Moos. 4:16, 17: „Kain läks ära Jehoova palge eest ning elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit. Ja Kain sai ühte oma naisega, kes sai käima peale ja tõi ilmale Hanoki.” (Pane tähele, et Kain ei kohanud oma naist esmakordselt sellel maal, kuhu ta põgenes, otsekui oleks naine olnud teisest perekonnast. Tal oli hoopis seal oma naisega suguline vahekord ja ta sigitas poja.)

Millega on seletatav erisuguste rassitunnuste kujunemine?

„Kõik tänapäeval elavad inimesed kuuluvad ühteainsasse liiki Homo sapiens ja põlvnevad ühisest esiisast. ... Inimolendite bioloogilised erinevused on tingitud erinevustest pärilikus struktuuris ja elukeskkonna mõjust sellele geneetilisele potentsiaalile. Enamikul juhtudel on erinevused tingitud nende kahe teguriterühma vastastikusest koosmõjust. ... Erinevused ühte rassi või rahvastikku kuuluvate indiviidide vahel on sageli suuremad kui keskmised erinevused rasside või rahvastike vahel.” — UNESCO poolt kokku kutsutud rahvusvaheline teadlaste kogu, tsiteeritud väljaandes Statement on Race (New York, 1972, kolmas trükk), Ashley Montagu, lk. 149, 150.

„Rass on lihtsalt üks neist osaliselt isoleeritud geenikogumitest, milledesse inimsugu oma varase geograafilise leviku ajal ja järel jagunes. Laias laastus öeldes on igal maakera viiest peamisest mandrist arenenud üks rass. ... Inimene eristus tõepoolest tol ajalooetapil geneetiliselt ning me võime selle põhjal, mis nendest vanadest geograafilistest rassidest tänapäeval on alles jäänud, selle eristumise tulemusi mõõta ja uurida. Nagu on loogiline arvata, on eristumise määr sõltuvuses eraldatuse astmega. ... Kui kontinentidel kujunesid rassid ja tuhanded rahvarühmad kõikjal maailmas moodustasid isoleeritud geenikogumeid, kujunesidki välja ka praegu nähtavad erinevused geenide esinemissageduses. ... Vastuolu, mille ees me seisame, on see, et kuigi iga inimrühm paistab olevat väliselt täiesti erisugune, on nende erinevuste taga fundamentaalne sarnasus.” (Heredity and Human Life, New York, 1963, H. L. Carson, lk. 151, 154, 162, 163) (Niisiis, kui mingi hulk inimesi asus inimkonna algusaegadel teistest eraldi ja abielluti vaid selle grupi piires, siis tulid mõningad väljapaistvad geneetiliste tunnuste kombinatsioonid nende järeltulijate juures selgemalt esile.)

Kas Piibel õpetab, et mustanahalised on neetud?

Selle idee aluseks on vale arusaam tekstist 1. Moosese 9:25, kus on kirjas Noa sõnad: „Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!” Loe seda tähelepanelikult; seal ei öelda midagi nahavärvi kohta. Haami poeg Kaanan neeti ära sellepärast, et ta oli ilmselt sooritanud mingisuguse needmisväärse hirmsa teo. Aga kes olid Kaanani järglased? Need ei olnud mitte musta, vaid heledama nahavärviga inimesed, kes elasid Vahemerest ida pool. Oma kõlvatute tegude, demonistlike rituaalide, ebajumalakummardamise ja lasteohverdamise pärast mõistis Jumal nad hukka ning andis selle maa, kus kaananlased elasid, Iisraeli rahvale. (1. Moos. 10:15—19) Mitte kõiki kaananlasi ei hävitatud; mõningad neist määrati needuse täitumisena sunnitööle. — Joosua 17:13.

Millisest Noa järglasest põlvnesid siis mustanahalised? „Kuusi [, kes oli ka Haami poeg,] pojad olid Seba, Havila, Sabta, Raema ja Sabteka.” (1. Moos. 10:6, 7) Piibli edasiste viidetega Kuusile peetakse tavaliselt silmas Etioopiat. Seba nimega viidatakse hiljem ühele teisele rahvale Aafrika idaosas, kes ilmselt elas Etioopia lähedal. — Jes. 43:3, NW viidetega Piibli allmärkus.

Kas kõik inimesed on Jumala lapsed?

Ebatäiuslike inimestena ei ole me sündides Jumala õiguspärased lapsed. Aga meie kõik oleme Aadama järglased, kes täiusliku looduna oli „Jumala poeg”. — Luuka 3:38.

Ap. t. 10:34, 35: „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.”

Joh. 3:16: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub [„usku üles näitab”, NW], ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Meie kursiiv.) (Et keegi meist võiks luua Jumalaga sedalaadi suhted, mis Aadam kaotas, peab ta näitama üles ehtsat usku. See eesõigus on antud kõigist rassidest inimestele.)

1. Joh. 3:10: „Sellest ilmneb, kummad on Jumala lapsed ja kummad kuradi lapsed. Ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, ega see, kes ei armasta oma venda.” (Niisiis ei ole kõik inimesed Jumala silmis tema lapsed. Vaimses mõttes on Kurat nende isaks, kes tahtlikult teevad seda, mille Jumal hukka mõistab. Vaata Johannese 8:44. Aga tõelised kristlased peegeldavad Jumala omadusi. Nende inimeste hulgast on Jumal valinud konkreetse arvu inimesi koos Kristusega kuningatena taevas valitsema. Jumal nimetab neid oma „lasteks” ehk oma „poegadeks”. Lähemaid üksikasju vaata peateema „Uuestisündimine” alt.)

Rooml. 8:19—21: „Kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. ... Ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse.” (Inimkonna vabastamine saabub siis, kui „Jumala lapsed” pärast taevase elu kättesaamist saavad „ilmsiks” seeläbi, et hakkavad Kristuse juhtimisel inimkonna heaks tegutsema. Siis kui maa peal elavad ustavad inimesed [, kellele selles kirjakohas viidatakse väljendiga „kogu loodu”,] on saavutanud täiuslikkuse ja on näidanud vankumatut lojaalsust Jehoovale kui Universumi Suveräänile, tunnevad ka nemad Jumala lastena rõõmu nendest suurepärastest suhetest. Seda rõõmu saavad tunda kõigist rassidest inimesed.)

Kas kõigist rassidest inimesed saavad kunagi tõesti nii ühtseks nagu vennad ja õed?

Neile, kes on tema tõelised jüngrid, ütles Jeesus: „Teie kõik olete vennad.” (Matt. 23:8) Hiljem ta lisas: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” — Joh. 13:35.

Algkristlaste seas oli selline ühtsustunne inimeste ebatäiuslikkusest hoolimata tegelikkus. Apostel Paulus kirjutas: „Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.” — Gal. 3:28.

Kristlik vendlus, mida ei riku rassierinevused, on 20. sajandil Jehoova tunnistajate seas tegelikkus. Kirjanik William Whalen ütles ajakirjas U.S. Catholic: „Usun, et [Jehoova tunnistajate organisatsiooni] üheks kõige ligitõmbavamaks tunnuseks on see, et seal on alati tunnustatud rassilist võrdõiguslikkust.” Olles teinud põhjaliku uurimuse Jehoova tunnistajate kohta Aafrikas, ütles Oxfordi ülikooli sotsioloog Bryan Wilson: „Tunnistajad suudavad ehk kiiremini kui ükski teine rühmitus juurida oma uustulnukatest välja diskrimineerimise hõimukuuluvuse alusel.” The New York Times Magazine ütles ühes teates tunnistajate rahvusvahelise kokkutuleku kohta, kuhu oli tuldud 123 maalt: „Tunnistajad ei avaldanud New Yorgi elanikele muljet mitte üksnes oma arvukusega, vaid ka oma mitmepalgelisusega (nende hulgas on inimesi kõigilt elualadelt), eelarvamuste puudumisega rassiküsimustes (paljud tunnistajad on neegrid) ja oma rahumeelse, korraliku käitumisega.”

Peagi hävitab Jumala Kuningriik praeguse jumalatu asjadesüsteemi, kaasa arvatud kõik, kes ei armasta tõeliselt Jehoova Jumalat ja oma ligimest. (Taan. 2:44; Luuka 10:25—28) Jumala Sõna tõotab, et ellujääjaid on „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest”. (Ilm. 7:9) Neid seob tõelise Jumala kummardamine, usk Jeesusesse Kristusesse ja armastus üksteise vastu, ning nii moodustavad nad tõeliselt ühtse inimpere.