„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

6.–12. JAANUAR

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 1–2

„Jehoova loob Maa peale elu”

it-1, lk 527–528

Loomine

Jumal ütles esimesel loomispäeval: „Saagu valgus.” Ilmselt hakkas siis paksudest pilvedest paistma hajutatud valgus, kuigi selle allikaid ei olnud maa pealt vaadates veel näha. Tundub, et valguse paistma hakkamine oli järkjärguline, nagu ütleb piiblitõlkija James Watts: „Valgus sai järk-järgult.” (1Mo 1:3, „A Distinctive Translation of Genesis”.) Jumal hakkas valgust pimedusest lahutama, nimetades valguse päevaks ja pimeduse ööks. See näitab, et maa pöörles ümber oma telje ning tiirles ümber päikese, mistõttu ida- ja läänepoolkeradel vaheldus valgus ja pimedus. (1Mo 1:3, 4.)

Teisel päeval tegi Jumal laotuse, mis lahutas „veed vetest”. Osa vett jäi maa peale, aga suur osa tõusis maapinna kohale, ning nende vahele tekkis laotus. Jumal nimetas selle laotuse taevaks. Laotuse peal oleva vee sees ei olnud tähti ega muid taevakehasid, seepärast oli see „taevas” suhtelises mõttes, maapinnaga võrreldes. (1Mo 1:6–8; vt Laotus.)

Kolmandal loomispäeval koondusid maa peal olevad veed kokku, nii et Jumala väe läbi tuli esile kuiv pind, mille ta nimetas maaks. Samal päeval moodustas Jumal aineaatomitest esimesed elusorganismid. Ta ei kasutanud evolutsiooni, vaid lõi „eri liiki” rohu, taimed ja viljapuud. Kõik need olid võimelised paljunema. (1Mo 1:9–13.)

it-1, lk 528, lõigud 5–8

Loomine

On tähelepanuväärne, et tekstis 1. Moosese 1:16 ei kasutata heebrea verbi bará, „looma”. Selle asemel kasutatakse tegusõna asáh, mida võib tõlkida „panema”, „tegema”. Päike, kuu ja tähed olid loodud juba ammu enne loomispäevi, sest need olid osa „taevast”, mida mainitakse 1. Moosese 1:1. Neljandal päeval andis Jumal neile maa ja taevalaotusega seoses uue rolli. Nad pidid olema taevalaotuses valgusallikateks ja valgustama maad. See tähendab, et nüüdsest olid need maapinnalt vaatajale selgelt eristatavad ja paistsid olevat taevalaotuses. Need hakkasid „tähistama aastaaegu, päevi ja aastaid”, olles inimestele edaspidi mitmel viisil juhatuseks. (1Mo 1:14.)

Viiendal päeval loodi esimesed elavad hinged. Jumal ei loonud lihtsalt esimest olendit, kellest arenesid välja teised, vaid palju olendeid, kellest kihas terve maa. Piibel ütleb: „Jumal lõi eri liiki olendid: suured mereolendid ja kõik elavad olendid, kellest veed kihavad, ning igasugused tiivulised.” Olles tulemusega rahul, õnnistas Jumal neid ja käskis neil paljuneda. Kõik need liigid said oma liiki järglasi. (1Mo 1:20–23.)

Kuuendal loomispäeval lõi Jumal eri liiki metsloomad, koduloomad ja kõik maadligi liikuvad loomad. Needki olid hästi tehtud nagu Jumala varasem loomistöö. (1Mo 1:24, 25.)

Kuuenda päeva lõpus lõi Jumal täiesti erilise olendi, kes oli kõrgem loomadest, aga madalam inglitest. Ta lõi inimese, kelle ta lõi endasarnaseks. 1. Moosese 1:27 ütleb lühidalt, et ta „lõi mehe ja naise”. 1. Moosese 2:7–9 annab lisainfot, rääkides, kuidas Jehoova valmistas inimese mullast, puhus tema ninasõõrmeisse eluõhku ja inimene sai elavaks olendiks. Inimesele anti piisavalt toitu ja tema koduks sai paradiis. Jehoova valmistas ta mullas leiduvatest elementidest. Mehe järel lõi ta Aadama küljeluu baasil esimese naise. (1Mo 2:18–25.) Naise loomise päeval sai inimene kui liik valmis. (1Mo 5:1, 2.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 52

Jeesus Kristus

Ei ole kaaslooja. Poja osalemine loomistöös ei teinud teda siiski oma Isa kõrval kaasloojaks. Kogu loomisjõud tuli Jumalalt läbi tema püha vaimu, tegutseva jõu. (1Mo 1:2; L 33:6.) Jehoova on kogu elu allikas ning kõik elusolendid, nähtavad ja nähtamatud, võlgnevad oma elu talle. (L 36:9.) Poeg ei olnud kaaslooja, vaid esindaja või abiline, kelle kaudu Jehoova tegutses. Piibel nimetab Jehoovat Loojaks ja ka Jeesus ise ütles, et inimese tegi Jumal. (Mt 19:4–6; vt Loomine.)

13.–19. JAANUAR

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 3–5

„Esimese vale hukutavad tagajärjed”

it-2, lk 186

Sünnitusvalud

Valu, mida naine tunneb sünnitamise ajal. Pärast seda, kui Eeva oli pattu teinud, ütles Jumal, et ebatäius mõjutab lastesünnitamist. Kui Eeva oleks jäänud talle kuulekaks, oleks Jumal õnnistanud teda kõiges ja sünnitamine oleks olnud vaid rõõmus sündmus, nagu Piibel ütleb: „Jehoova õnnistus on see, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu.” (Õp 10:22.) Aga nüüdsest pidid ebatäiuslikud inimesed hakkama tundma valu. Sageli öeldakse, et Jumal teeb midagi, kuigi see tähendab, et ta vaid lubab sel aset leida. Seepärast ütles Jumal: „Ma teen lapsekandmise sulle vaevarikkaks ja sa tood lapsi ilmale valuga.” (1Mo 3:16.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-2, lk 192, lõik 5

Lemek

Lemeki luuletus, mille ta koostas oma naistele (1Mo 4:23, 24), peegeldab tolle aja vägivalda: „Kuulge mu häält, Lemeki naised, võtke kuulda neid mu sõnu! Ma tapsin mehe, kes mind haavas, jah, noore mehe, kes mind lõi. Kui Kaini eest makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki eest seitsekümmend seitse korda.” Ilmselt ütles ta, et tappis enesekaitseks, mitte ettekavatsetult nagu Kain. Ta väitis, et too mees oli teda rünnanud ja haavanud. Tema luuletus on niisiis nõue saada puutumatus, et keegi ei saaks talle tema ründaja tapmise eest kätte maksta.

it-1, lk 338, lõik 2

Jumalateotus

Jehoova nime hüüdmine, mis Enose ajal (enne veeuputust) algas, ei saanud olla õige ja kohane. Seda nime oli kindlasti Jumala poole pöördumiseks juba kasutanud Aabel, kes elas kaua aega varem. (1Mo 4:26; Heb 11:4.) Mõned õpetlased arvavad, et see hüüdmine pidi tähendama Jumala nime kohatut kasutamist ja selle omistamist inimestele või ebajumalatele. Kui see oli nii, tähendas see jumalateotust. (Vt Enos.)

27. JAANUAR – 2. VEEBRUAR

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. MOOSESE 9–11

„Kogu maal oli üks keel”

it-1, lk 239

Suur Babülon

Muistse Babüloni iseloomujooned. Babüloni linn rajati Sinearimaa orutasandikule, kuhu prooviti püstitada Paabeli torni. (1Mo 11:2–9.) Torni ja linna ehitati mitte Jumala nime ülistuseks, vaid kuulsaks saamiseks. Muistsest Babülonist ja mujalt Mesopotaamiast leitud astmiktornide varemete põhjal võib öelda, et taolised tornid olid alati ehitatud religioosse eesmärgiga, ükskõik milline nende välimus ka polnud. Jehoova tegi torni ehitamisele otsustavalt lõpu, sest see edendas valereligiooni. Nimi Paabel tähendab heebrea keeles „segadust”, samas kui sumerikeelne nimi Kadingirra ja akadikeelne Bab-Ilu tähendavad „jumala väravat”. Need, kes linna elama jäid, muutsid selle nime vähem kurjakuulutavaks, kuid sellegipoolest religioosseks.

it-2, lk 202, lõik 2

Keel

1. Moosese raamatus on räägitud inimeste ühinemisest Jumala käsu vastu, mis oli antud Noa ja tema poegade kaudu. (1Mo 9:1.) Inimesed ei soovinud maa täitmiseks laiali hargneda. Selle asemel otsustasid nad luua keskvõimu ja asuda elama Sinearimaa orutasandikule Mesopotaamias. Sellest kohast taheti teha usukeskus ja sinna rajada torn. (1Mo 11:2–4.)

it-2, lk 202, lõik 3

Keel

Kõikvõimas Jumal pani nende jultunud ehituse seisma. Ta lõhkus nende ühtsuse, segades ära nende keele. Igasugune koostöö muutus võimatuks ja rahvas läks üle maakera laiali. Tänu keelte segamisele oli neil ka edaspidi raske oma valesid ja jumalakartmatuid ideid levitada või auahneid ettevõtmisi teostada. Eri keeltes koguti küll erinevaid teadmisi, aga need jäid muukeelsetele inimestele kättesaamatuteks. Need teadmised polnud ju Jumalalt, vaid pärit inimtarkusest ja uurimistööst. (Vrd Kog 7:29; 5Mo 32:5.) Kuigi keeled jagasid inimkonna erinevateks osadeks, tuli nende segamine inimestele kasuks, sest takistas kahjulike ettevõtmiste teostamist. (1Mo 11:5–9; vrd Jes 8:9, 10.) Mõelgem tänapäeval tehtule, mis on inimtarkuse kogumise ja ühendamise tagajärg. Inimesed on seda tarkust kurjasti kasutanud. Jumal nägi, et kui ta Paabelis vahele ei astu, muutuvad need arengud väga kiireks.

it-2, lk 472

Rahvused

Eri keelerühmad ei saanud omavahel suhelda ning neil igaühel tekkis omamoodi kultuur, kunst, kombestik ja religioon. (3Mo 18:3.) Nad võõrdusid Jumalast ning leiutasid terve hulga ebajumalaid. (5Mo 12:30; 2Ku 17:29, 33.)

Otsi vaimseid vääriskive

it-1, lk 1023, lõik 4

Haam

Ilmselt oli Kaanan oma teos otseselt süüdi, aga tema isa Haam ei kutsunud teda korrale. Noa rääkis vaimu mõju all prohvetlikult. Haami halvad kalduvused olid juba märgata tema pojas Kaananis ja need olid edasi kandumas tema järglastele. Needus täitus osalt siis, kui Seemi järeltulijad iisraellased allutasid kaananlased. Need, keda ei hävitatud (näiteks gibeonlased [Jos 9]), tehti orjadeks. Needus täitus ka sajandeid hiljem, kui kaananlaste üle hakkasid valitsema võimsad Jaafeti järeltulijad: meedlased, pärslased, kreeklased ja roomlased.

it-2, lk 503

Nimrod

Nimrodi kuningriigi esimesed linnad olid Paabel, Uruk, Akad ja Kalne, mis asusid Sinearimaal. (1Mo 10:10.) Seepärast võib arvata, et just tema juhtis Paabeli linna ja torni ehitust. Ka juutide traditsioon väidab seda. Josephus kirjutas: „Nimrodist sai vähehaaval türann, kes arvas, et ainuke viis inimesi jumalakartusest eemale saada on panna neid sõltuma temast. Ta ähvardas Jumalale kätte maksta, kui too peaks uuesti veeuputuse tooma. Seepärast hakkas ta ehitama torni, mida ei suuda uputada ükski vesi, ja mis tasuks kätte esivanemate hävitamise eest. Inimesed järgisid teda, pidades Jumala teenimist orjuseks. Nii nad hakkasidki torni ehitama ... ja see kerkis üllatavalt kiiresti.” („Juudi muinsused”, I, 114, 115 (iv, 2, 3).)