„Püüdke olla külalislahked”

„Võtke osa pühade puudusest; püüdke olla külalislahked.” (ROOMLASTELE 12:13)

 1. Mis on üks inimese põhivajadusi ja milles see ilmneb?

JALUTADA hilja õhtul tundmatus ümbruskonnas mööda inimtühja tänavat võib tänapäeval olla hirmus elamus. Ent täpselt samamoodi võib pingeid tekitada see, kui viibida teiste hulgas kedagi tundmata või ilma et keegi sinust välja teeks. Tõepoolest, inimloomuse lahutamatuks osaks on vajadus tunda kellegi hoolitsust, poolehoidu ja armastust. Ühelegi inimesele ei meeldi, kui teda koheldakse võõra või kõrvalseisjana.

 2. Kuidas on Jehoova hoolitsenud selle eest, et meie vajadus kaaslaste järele oleks rahuldatud?

² Kõigi asjade Valmistaja ning Looja Jehoova Jumal teab vägagi hästi, et inimene vajab kaaslasi. Inimloodu Kavandajana teadis Jumal kohe alguses, et „inimesel ei ole hea üksi olla”, ning ta tegutses vastavalt sellele teadmisele (1. Moosese 2:18, 21, 22). Piibel on täis näiteid heategudest, mis Jehoova ja tema sulased on inimestele teinud. Nendest näidetest võime õppida, kuidas „olla külalislahked” teiste rõõmuks ja meeleheaks ning iseenda rahulduseks (Roomlastele 12:13).

Armastus võõraste vastu

 3. Selgita külalislahkuse põhitähendust.

³ Piiblis kasutatud sõna „külalislahkus” on tõlgitud kreekakeelsest sõnast phi·lo·xe·niʹa, mis koosneb kahest tüvisõnast: „armastus” ja „võõras”. Seega on külalislahkus oma olemuselt „armastus võõraste vastu”. Kuid tegemist pole pelgalt mingi vormi- või viisakusnõude täitmisega. Mängus on tunded ja kiindumused. James Strongi „Piibli põhjaliku sõnaregistri” („Exhaustive Concordance of the Bible”) järgi on tegusõna phi·leʹō tähendus „sõbraks olema (armastama [inimest või objekti]), s.t. kiindunud olema (märgistab isiklikku meeldumust, mis tuleneb tundmusest või tundest)”. Niisiis on külalislahkusega seotud midagi enamat kui põhimõtetel rajanev armastus, mida saab osutada ka kohusetundest. Tavaliselt on külalislahkus tõelise armastuse, kiindumuse ja sõpruse väljenduseks.

 4. Kelle vastu peaks külalislahkust osutama?

⁴ Taolise armastuse ja kiindumuse osaliseks saaja on „võõras” (kreeka keeles xeʹnos). Kes see võib olla? Strongi „Sõnaregister” annab sõna xeʹnos vasteks ’välismaine (sõnasõnaliselt muulaslik, piltlikult uudne); kasutatakse külalise või (vastupidi) võõra kohta’. Seega Piibli järgi tähendab külalislahkus lahkuse osutamist kas armastatud inimesele või isegi täiesti võõrale. Jeesus selgitas: „Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida iseäralikku te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?” (Matteuse 5:46, 47). Tõeline külalislahkus ületab eelarvamustest ja kartusest tingitud lõhed ja diskriminatsiooni.

Jehoova, täiuslik võõrustaja

5., 6. a) Mida pidas silmas Jeesus, öeldes: „Teie taevane Isa on täiuslik”? b) Milles ilmneb Jehoova heldekäelisus?

⁵ Pärast seda kui Jeesus oli ülaltoodud sõnadega viidanud puudustele, mis on armastusel, mida inimesed üksteisele osutavad, lisas ta sellise mõtte: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Matteuse 5:48). Muidugi mõista on Jehoova igas suhtes täiuslik (5. Moosese 32:4). Ent Jeesus tõstis esile Jehoova täiuslikkuse üht konkreetset külge, nagu võib näha tema varasematest sõnadest: „[Jumal] laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matteuse 5:45). Jehoova ilmutab lahkust erapooletult.

⁶ Jehoova kui Looja on kõige olemasoleva omanik. „Kõik metselajad on minu omad, ja lojused tuhandeil mägedel! Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad mu väljadel on mu juures!” (Laul 50:10, 11). Kuid ta ei hoia midagi isekalt endale. Oma heldekäelisuses hoolitseb ta kõigi enda loodute eest. Laulik ütles Jehoova kohta: „Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega!” (Laul 145:16).

 7. Mida me võime õppida viisist, kuidas Jehoova kohtleb võõraid ja puudusekannatajaid?

⁷ Jehoova annab inimestele, mida nad vajavad — isegi neile inimestele, kes teda ei tunne, kes on talle võõrad. Paulus ja Barnabas meenutasid Lüstra linna ebajumalakummardajatele, et Jehoova „ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga” (Apostlite teod 14:17). Jehoova on lahke ja heldekäeline eriti just puudusekannatajate vastu (5. Moosese 10:17, 18). Meil on Jehoovalt palju õppida selles, kuidas olla teiste vastu lahke ja heldekäeline ehk kuidas olla külalislahke.

 8. Kuidas on Jehoova meie vaimsete vajaduste eest hoolitsemisel heldekäelisust ilmutanud?

⁸ Peale selle et Jehoova rahuldab külluslikult oma loodute materiaalsed vajadused, hoolitseb ta samuti nende vaimsete vajaduste eest. Jehoova on meie vaimse heaolu nimel toiminud kõige suuremeelsemal moel juba enne, kui keegi meist üldse mõistis, kui ahastamapanev meie vaimne olukord on. Tekstist Roomlastele 5:8, 10 loeme: „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime .. Meid [lepitati] Jumalaga .. tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased.” Tänu sellele korraldusele võivad patused inimesed luua oma taevase Isaga õnnelikud perekonnasuhted (Roomlastele 5:8, 10). Jehoova on hoolitsenud ka selle eest, et meil oleksid õiged juhised ja juhatus, mida järgides saame enda patusest ja ebatäiuslikust olukorrast hoolimata elus edukad olla (Laul 119:105; 2. Timoteosele 3:16).

9., 10. a) Miks me võime öelda, et Jehoova on täiuslik võõrustaja? b) Kuidas peaksid tõelised kummardajad Jehoovat selles jäljendama?

⁹ Selle põhjal võime öelda, et Jehoova on tõesti täiuslik võõrustaja väga paljudel viisidel. Ta ei jäta kahe silma vahele puudusekannatajaid, tagasihoidlikke ja lihtsaid inimesi. Ta ilmutab siirast huvi ja hoolt võõraste, isegi oma vaenlaste vastu, ega oota mingit materiaalset vastutasu. Kas pole ta kõige selle tõttu parim näide täiuslikust võõrustajast?

¹⁰ Jehoova Jumal, kes ilmutab niisugust südameheadust ja heldekäelisust, tahab, et tema kummardajad teda jäljendaksid. Kõikjal Piiblis leidub tegelasi, kes on selle hea omaduse ilmutamisel meile silmapaistvateks eeskujudeks. „Encyclopaedia Judaica” märgib, et „vanaaja Iisraelis ei olnud külalislahkus mitte lihtsalt kombekuse küsimus, vaid moraaliseadus [— — —] Piibliline tava tervitada väsinud reisijat ning võtta võõras enda sekka oli alus, kust külalislahkus koos kõigi oma külgedega arenes juudi traditsiooni kõrgelt hinnatud vooruseks”. Külalislahkus on midagi enamat kui mõne konkreetse rahvuse või etnilise rühmituse tundemärk; see peaks iseloomustama kõiki tõelisi Jehoova kummardajaid.

Inglite võõrustaja

11. Milline silmapaistev näide osutab, et külalislahkus tõi ootamatuid õnnistusi? (Vaata ka 1. Moosese 19:1—3; Kohtumõistjate 13:11—16.)

¹¹ Üks enim tuntud Piibli jutustusi külalislahkuse ilmutamisest on jutustus Aabrahamist ja Saarast, kui nad Hebroni lähedal Mamres suurte puude all laagris olid (1. Moosese 18:1—10; 23:19). Kahtlemata pidas apostel Paulus silmas just seda sündmust, kui ta manitses: „Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõningad ilma teadmata külalisteks vastu võtnud ingleid” (Heebrealastele 13:2). Selle jutustuse uurimisel selgub, et külalislahkus ei olene lihtsalt tavast ja kasvatusest. See on hoopis jumalik omadus, mis toob imelisi õnnistusi.

12. Kuidas tõestas Aabraham oma armastust võõraste vastu?

¹² Piiblitekst 1. Moosese 18:1, 2 näitab, et külalised olid Aabrahamile tundmatud ja saabusid ootamatult nagu lihtsalt kolm võõrast, kes sealt kandist läbi lähevad. Mõnede kommentaatorite sõnul oli võõrsil reisijal idamaalaste kombe kohaselt õigus külalislahkusele isegi juhul, kui tal polnud seal ühtegi tuttavat. Kuid Aabraham ei oodanud, et võõrad hakkaksid oma õigust nõudma, vaid ta tegutses esimesena. Aabraham „tõttas” eemalolevatele võõrastele vastu — ja seda „kõige palavamal päevaajal” ning 99-aastaselt! Kas see ei selgita, miks Paulus viitas Aabrahamile kui eeskujule, keda me peaksime järgima? Armastus võõraste vastu, mure nende vajaduste pärast — just seda külalislahkus tähendabki. See on positiivne omadus.

13. Miks Aabraham „kummardas” külaliste ees?

¹³ Jutustuses räägitakse edasi, et jõudnud võõrastele vastu, Aabraham „kummardas maani”. Miks ta kummardas täiesti võõraste ees? Viisil, kuidas Aabraham kummardas, tervitati aukülalist või positsioonikat isikut, ning seda ei tohiks ajada segi kummardusaktiga, mis kuulub üksnes Jumalale. (Võrdle Apostlite teod 10:25, 26; Ilmutuse 19:10.) Kummardades, mitte lihtsalt pead noogutades, vaid kummardades „maani”, osutas Aabraham neile võõrastele austust, näidates, et ta peab neid tähtsateks isikuteks. Ta oli suure jõuka patriarhaalse pere pea, kuid siiski pidas ta neid võõraid suurema au vääriliseks kui iseennast. Kui erinev on see küll tavalisest võõraste kahtlustamisest, elame-näeme-hoiakust! Aabraham näitas tõeliselt, mida tähendab ütlus „Vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Roomlastele 12:10).

14. Milliseid pingutusi ja ohvreid nõudis Aabrahamilt külalislahkuse osutamine võõrastele?

¹⁴ Ülejäänud osa jutustusest näitab, et Aabrahami tunded olid ehtsad. Ainuüksi söökki oli erakordne. „Noor ja ilus vasikas” pole igapäevane toit isegi suures perekonnas, kellele kuulub arvukalt kariloomi. Seoses selle piirkonna kombestikuga märgib John Kitto oma raamatus „Igapäevaseid pilte Piiblist” („Daily Bible Illustrations”): „Luksusi ei lubata endale kunagi, välja arvatud pühade või võõra saabumise puhul, ning isegi rohkearvuliste linnu- ja loomakarjade omanikud tarvitavad loomi toiduks ainult sellistel juhtudel.” Kuna soe kliima ei lubanud kergestiriknevat toitu säilitada, tuli taolise toidu serveerimiseks valmistada kõike vahetult. Pole ime, et selles lühikeses kirjelduses kasutatakse sõnu „ruttu” ja „tõttama” kokku kolm korda, ning Aabraham sõna tõsises mõttes „jooksis”, et söömaaega valmistada! (1. Moosese 18:6—8.)

15. Kuidas peaks külalislahkust osutades suhtuma materiaalsetesse vahenditesse, nagu võib näha Aabrahami näitest?

¹⁵ Ent võõrustamise eesmärk pole korraldada lihtsalt mingit suurt pidusööki, et kellelegi muljet avaldada. Kuigi Aabraham ja Saara tegid söögi valmistamiseks ja pakkumiseks suuri pingutusi, pane tähele, kuidas Aabraham sellele varem viitas: „Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja nõjatuge puu alla. Ma toon palukese leiba, kinnitage südant enne kui edasi lähete, kui juba kord olete oma sulase kaudu käimas!” (1. Moosese 18:4, 5). Tuli välja, et see „paluke leiba” oli pidusöök nuumvasika ning peenjahust, võist ja piimast valmistatud ümmarguste kookidega — lausa kuninga vääriline söömaaeg. Mis me võime sellest õppida? Külalislahkuse osutamise juures ei ole tähtis ega rõhutamist väärt see, kui uhke on toit ja jook või kui mitmekesist meelelahutust pakutakse ja nii edasi. Külalislahkus ei sõltu sellest, kas rahakott võimaldab pakkuda kalleid asju. Pigem rajaneb see siiral murel teiste heaolu pärast ja soovil teha teistele nii palju head kui võimalik. „Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine,” ütleb Piibli õpetussõna ning selles peitub tõelise külalislahkuse võti (Õpetussõnad 15:17).

16. Kuidas näitas Aabraham hindamist vaimsete asjade vastu sellega, mis ta külaliste heaks tegi?

¹⁶ Tuleb siiski märkida, et kogu sündmusel oli ka vaimset hõngu. Mingil moel tajus Aabraham, et need külastajad on Jehoova käskjalad. Seda võib näha sõnadest, millega ta nende poole pöördus: „Issand [„Jehoova”, NW], kui ma sinu silmis armu leian, siis ära mine oma sulasest mööda!”a (1. Moosese 18:3; võrdle 2. Moosese 33:20). Aabraham ei teadnud ette, kas neil on sõnum talle või lähevad nad sellest kandist lihtsalt läbi. Kuid ta mõistis, et nad osalevad Jehoova eesmärgi täideviimises. Nendel isikutel oli mingi ülesanne Jehoovalt. Kui ta saaks selle täitmisele kuidagi kaasa aidata, teeks ta seda heameelega. Ta teadis, et Jehoova sulased väärivad parimat, ning ta tahtis anda neile oma oludes parima. Selle tulemusena pidi saama vaimse õnnistuse kas tema või keegi teine. Nagu selgus, said Aabraham ja Saara oma siira külalislahkuse eest suuri õnnistusi (1. Moosese 18:9—15; 21:1, 2).

Külalislahke rahvas

17. Mida nõudis Jehoova iisraellastelt seoses nende seas elavate võõraste ja puudusekannatajatega?

¹⁷ Aabrahami silmapaistvat eeskuju ei tohtinud unustada rahvas, kes temast esile tuli. Seadus, mille Jehoova iisraellastele andis, sisaldas korraldusi osutada nende seas elavatele võõrastele külalislahkust. „Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal. Mina olen Jehoova, teie Jumal!” (3. Moosese 19:34). Iisraellased pidid eriliselt arvestama nendega, kes vajasid materiaalset toetust, ega võinud neid kergekäeliselt juhuse hooleks jätta. Kui Jehoova õnnistas iisraellasi rikkaliku viljasaagiga, kui nad rõõmutsesid pühade ajal, kui nad puhkasid hingamisaastal oma vaevast ning ka teistel puhkudel, tuli neil pidada meeles neid, kel oli vähem õnne — leski, vaeseidlapsi ja võõraid (5. Moosese 16:9—14; 24:19—21; 26:12, 13).

18. Kui tähtis on külalislahkus, kui soovime Jehoova heakskiitu ja õnnistust?

¹⁸ Seda, kui tähtis on osutada teistele, eriti just puudusekannatajatele, lahkust, heldekäelisust ja külalislahkust, võib näha sellest, kuidas toimis Jehoova iisraellastega siis, kui need ei võtnud vaevaks mainitud omadusi ilmutada. Jehoova tegi oma rahvale selgeks, et kui see tahab tema käest jätkuvalt õnnistusi saada, on vaja olla lahke ja heldekäeline (Laul 82:2, 3; Jesaja 1:17; Jeremija 7:5—7; Hesekiel 22:7; Sakarja 7:9—11). Kui iisraellased täitsid hoolsalt neid ja teisi nõudeid, läks neil kõik hästi ning nad elasid materiaalses ja vaimses külluses. Kui nad aga olid hõivatud omakasupüüdlike isiklike taotlustega ega võtnud vaevaks ilmutada puudusekannatajate vastu neid häid omadusi, mõistis Jehoova nad hukka ning lõpuks langetati neile ebasoodne kohtuotsus (5. Moosese 27:19; 28:15, 45).

19. Mida me järgmiseks peame arutama?

¹⁹ Kui tähtis on seega end uurida ja kontrollida, kas meie elame selles suhtes Jehoova ootuste kohaselt! Eriti tähtis on see tänapäeval, sest maailmas valitseb omakasupüüdlik ja lahutav vaim. Kuidas me saame ilmutada külalislahkust lõhenenud maailmas? Seda teemat arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

◻ Mis on Piiblis „külalislahkuseks” tõlgitud sõna tähendus?

◻ Millistel viisidel on Jehoova külalislahkuse osutamisel täiuslik eeskuju?

◻ Mida oli Aabraham valmis tegema, et olla külalislahke?

◻ Miks peavad kõik tõelised kummardajad ’olema külalislahked’?