Piibli seisukoht
Kui su lähedased pole sinuga sama usku
ARVESTUSTE kohaselt on maailmas üle 10 000 usundi ja sekti. Ühes riigis on umbes 16 protsenti täiskasvanud elanikest vahetanud oma religiooni. Seega pole midagi imestada, et sugulaste ja sõprade vahel on usuliste tõekspidamiste vallas lahkarvamusi. Mõnikord võivad suhted seetõttu pingestuda. Sellest tuleneb ka küsimus, kuidas peaks kristlane kohtlema oma lähedasi, kes pole temaga sama usku?
Erilised suhted
Mõelgem näiteks sellele, mida räägib Piibel vanemate ja laste vahelistest erilistest suhetest. 2. Moosese 20:12 toodud käsus „sa pead oma isa ja ema austama” pole seatud ealist piirangut. Kirjakohast Matteuse 15:4–6, kus Jeesus seda käsku käsitleb, ilmneb tegelikult, et ta kõneleb austusest, mida täiskasvanud lapsed peaksid oma vanematele osutama.
Piibli Õpetussõnade raamatus hoiatatakse lugupidamatuse eest vanemate vastu. Õpetussõnades 23:22 antakse nõu: „Ära põlga oma ema, kui ta on vanaks saanud!” Õpetussõnad 19:26 hoiatab, et kes „kohtleb halvasti oma isa, ajab ära oma ema, see on häbitu ja häbematu poeg”.
Pühakiri näitab selgelt, et me ei tohi oma vanemaid tähelepanuta jätta. See, et vanemad meie usku heaks ei kiida, ei peaks meie suhteid nendega külmemaks muutma. Needsamad Piibli põhimõtted kehtivad ka suhete kohta teiste veresugulaste ning abikaasaga. Vaieldamatult lasub kristlastel nii moraalne kui ka piibliline kohustus armastada oma sugulasi.
Oluline on mõistlikkus
Piibel muidugi hoiatab halva seltsingu eest, mida võiksid pakkuda ka lähedased sugulased (1. Korintlastele 15:33). Möödunud aegadel elas palju ustavaid jumalateenijaid, kes vanemate vastuseisust hoolimata tegid seda, mis on õige. Ilmselt toimisid nõnda ka Korahi pojad (4. Moosese 16:32, 33; 26:10, 11). Tõsikristlased ei tohiks oma usu suhtes kompromissi teha, et olla teistele, sealhulgas ka oma sugulastele, meele järele (Apostlite teod 5:29).
Mõnikord tuleb ette, et kristlase vanemad või teised lähedased inimesed võitlevad ägedalt tema tõekspidamiste vastu. Mõningatest võivad koguni saada tõelise kristluse vaenlased. Sellisel juhul võtavad kristlased oma usu kaitsmiseks ette mõistlikke samme. Jeesus lausus asjakohaselt: „Inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed. Kes isa või ema enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes poega või tütart enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt” (Matteuse 10:36, 37).
Kuid enamikul juhtudel ei koge kristlased lähedaste ägedat vastuseisu. Nende sugulastel lihtsalt pole samasuguseid arusaamu Piibli õpetustest. Pühakirjas kutsutakse Kristuse järelkäijaid üles kohtlema uskmatuid „tasase meelega” ja „aupaklikult” (2. Timoteosele 2:25; 1. Peetruse 3:15, 16a, EP 97). Piibel annab head nõu: „Issanda sulane ärgu tülitsegu, vaid olgu lahke kõikide vastu” (2. Timoteosele 2:24). Lisaks annab apostel Paulus kristlastele nõu, et nad „ei laimaks kedagi, ei oleks riiakad, vaid leebed, osutades kõike tasadust kõigi inimeste vastu” (Tiitusele 3:2).
Hoia kontakti ja väljenda oma armastust
Kirjakohas 1. Peetruse 2:12 julgustatakse kristlasi elama „vooruslikku elu paganate [uskmatute] keskel, et nad ... teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust”. Tihtilugu näevad lähedased, kel pole meiega samu tõekspidamisi, milliseid muutusi on Piibel meie ellu toonud. Ärgem unustagem, et paljud, kes varem suhtusid Piibli tõdedesse ükskõikselt või seisid neile isegi vastu, on oma meelt muutnud. Mõnikord võib inimesel, kes lähedalt jälgib abikaasa või lapse head käitumist, minna aastaid, enne kui ta hakkab süüvima sellise hea käitumise põhjustesse. Kui inimesed Piibli tõdesid omaks ei võta, siis ärgu olgu selle põhjuseks see, et kristlastest sugulased on nad hüljanud.
Muidugi tuleb ette eriolukordi, kus kristlikud Jehoova tunnistajad elavad oma vanematest kaugel. Sel juhul pole ehk võimalik neil nii tihti külas käia, kui tahaks. Kuid me saame väljendada oma armastust lähedaste vastu kas kirja või telefoni teel või mingil muul moel regulaarselt kontakti hoides. Paljud, kes pole tõsikristlased, armastavad oma vanemaid ja teisi sugulasi nende usulistest tõekspidamistest hoolimata ning suhtlevad nendega korrapäraselt. Kas ei peaks vähemalt sedasama tegema ka kristlikud Jehoova tunnistajad?
[Pilt lk 26]
Kui hoiad lähedastega kontakti, tunnevad nad, et sa neid armastad