Piibel
Definitsioon: Jehoova Jumala kirjapandud Sõna inimkonnale. Jumal kasutas selle kirjapanemiseks umbes 40 inimest rohkem kui 1600 aasta jooksul, juhtides ise aktiivselt oma vaimuga selle kirjutamist. Niisiis on see Jumala inspireeritud. Suure osa selle sisust moodustavad Jehoova enda ütlused ning Jumala Poja Jeesuse Kristuse õpetusi ja tegusid puudutavad üksikasjad. Nendest me saame teada, mida Jumal nõuab oma sulastelt ja mida ta teeb selleks, et oma suurejooneline eesmärk maa suhtes täide viia. Et me kõike seda veel sügavamalt hindaksime, on Jehoova säilitanud Piiblis ka jutustusi, mis näitavad, milline on tulemus, kui üksikisikud ja rahvad kuuletuvad Jumalale ja töötavad kooskõlas tema eesmärgiga, ja ka mis on selle tagajärg, kui nad oma teed lähevad. Nende usaldusväärsete ajalooliste ülestähenduste abil tutvustab Jehoova meile seda, kuidas ta inimkonnaga tegeleb, ja seeläbi tutvustab ta oma imepärast isiksust.
Miks uurida Piiblit
Piiblis endas öeldakse, et see on Jumalalt, inimkonna Loojalt
2. Tim. 3:16, 17: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.”
Ilm. 1:1: „Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale andis, et ta näitaks tema sulastele, mis varsti peab sündima.”
2. Saam. 23:1, 2: „Nõnda ütleb Taavet, Iisai poeg ... ’Jehoova Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel!’ ”
Jes. 22:15: „Nõnda ütleb Issand, vägede Jehoova.”
Oleks täiesti ootuspärane, et Jumala sõnum, mis on mõeldud kogu inimkonnale, oleks kättesaadav kõikjal maailmas. Piibel on kas osaliselt või tervikuna tõlgitud rohkem kui 2000 keelde. Seda on levitatud kokku miljardeid eksemplare. The World Book Encyclopedia ütleb: „Piibel on olnud kõige loetavam raamat ajaloos. See on tõenäoliselt ka kõige mõjuvõimsam raamat. Piiblit on levitatud rohkem eksemplare kui ühtki teist raamatut. Seda on ka tõlgitud palju sagedamini ja palju rohkematesse keeltesse kui ühtki teist raamatut.” — (1984), 2. kd., lk. 219.
Piibli prohvetiennustused selgitavad maailma olukordade tähendust
Paljud maailma juhtivad tegelased tunnistavad, et inimkond on hävingu äärel. Piibel on ennustanud selliseid olukordi juba kaua aega tagasi; ta selgitab, milline on nende tähendus ja lõpptulemus. (2. Tim. 3:1—5; Luuka 21:10, 11, 31) Piibel räägib, mida me peame tegema, et eelseisev maailmahäving üle elada ja saada võimalus siin maa peal õiglastes tingimustes igavesti elada. — Sef. 2:3; Joh. 17:3; Laul 37:10, 11, 29.
Piibel aitab meil mõista elu eesmärki
Ta vastab sellistele küsimustele nagu: „Kust on elu alguse saanud? (Ap. t. 17:24—26) Milleks me siin oleme? Kas vaid selleks, et elada mõned aastad, võtta elust kõik mis võtta annab ja siis surra?” — 1. Moos. 1:27, 28; Rooml. 5:12; Joh. 17:3; Laul 37:11; Laul 40:9.
Piibel näitab, kuidas me võime saada just seda, mida õiglusearmastajad väga ihaldavad
Ta räägib meile, kust me võime leida häid kaaslasi, kes üksteist tõeliselt armastavad (Joh. 13:35); kuidas kindlustada küllaldane toit endale ja oma perekonnale (Matt. 6:31—33; Õpet. 19:15; Efesl. 4:28); kuidas me võime meid ümbritsevatest rasketest olukordadest hoolimata õnnelikud olla. — Laul 1:1, 2; 34:9; Luuka 11:28; Ap. t. 20:35.
Piibel selgitab, et Jumala Kuningriik, tema valitsus, kõrvaldab praeguse kurja süsteemi (Taan. 2:44) ja et selle valitsuse all on inimkonnal võimalik nautida täiuslikku tervist ja igavest elu. — Ilm. 21:3, 4; võrdle Jesaja 33:24.
Kindlasti väärib uurimist raamat, mis väidab end olevat pärit Jumalalt, selgitab nii maailma olukordade tähendust kui ka elu eesmärki ning näitab, kuidas meie probleemid lahendatakse.
Tõendeid inspireerituse kohta
Piibel on täis prohvetiennustusi, milles tulevik on täpselt ette teada antud — inimestel oleks seda võimatu teha
2. Peetr. 1:20, 21: „Ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks. Sest inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.”
◼ Prohvetiennustus: Jes. 44:24, 27, 28; 45:1—4: „Nõnda ütleb Jehoova ... sügavikule: ’Kuiva! Ma lasen su jõed kuivada!’, kes ütleb Kooresele: ’Mu karjane!’ Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: ’Sind ehitatakse üles!’ ning templile: ’Taas rajatakse sulle alus!’ Nõnda ütleb Jehoova oma võitule Kooresele, kelle paremast käest ma olen kinni haaranud, et alistada tema ees rahvaid ja päästa lahti kuningate vöösid, et avada tema ees uksi, et väravad ei jääks suletuks: mina käin su ees ja teen teed tasaseks; ma purustan vaskuksed ja raiun katki raudriivid! ... Oma sulase Jaakobi ja oma valitu Iisraeli pärast ma kutsusin sind nimepidi.” (Jesaja raamat kirjutati valmis umbes aastal 732 e.m.a.)
◻ Täitumine: Kyros [Koores] ei olnud veel sündinudki, kui see prohvetiennustus kirja pandi. Juudid viidi Babülooniasse vangi alles aastatel 617—607 e.m.a. ning Jeruusalemm ja selle tempel hävitati alles aastal 607 e.m.a. See prohvetiennustus hakkas oma üksikasjades täide minema alates aastast 539 e.m.a. Kyros juhtis Eufrati jõe veed tehisjärve, Babüloni jõeväravad olid linnas toimuvate pidustuste ajal hooletult lahti jäetud ning Babülon langes Kyrose juhtimisel meedalaste ja pärslaste kätte. Seejärel vabastas Kyros juudi vangid ja saatis nad Jeruusalemma tagasi käsuga Jehoova tempel seal uuesti üles ehitada. — The Encyclopedia Americana (1956), III kd., lk. 9; Light From the Ancient Past (Princeton, 1959), Jack Finegan, lk. 227—229; “All Scripture Is Inspired of God and Beneficial” (New York, 1983), lk. 282, 284, 295.
◼ Prohvetiennustus: Jer. 49:17, 18: „Edom muutub jubeduseks: igaüks, kes läheb temast mööda, kohkub ja vilistab kõigi tema nuhtluste pärast! Otsekui Soodoma ja Gomorra ja nende naabrite segipaiskamise järel, ütleb Jehoova, nõnda ei ela seal ükski.” (Jeremija lõpetas oma prohvetiennustuste üleskirjutamise aastaks 580 e.m.a.)
◻ Täitumine: „Juudas Makabeus ajas nad [edomlased] 2. sajandil e. Kr. Palestiinast välja ning aastal 109 e. Kr. laiendas makabeide juht Johannes Hyrcanos Juuda kuningriigi alasid edomlaste maa lääneosa arvel. Esimesel sajandil e. Kr. pühkis Rooma ekspansioon ära edomlaste iseseisvuse viimased jäänused ... Pärast seda kui roomlased Jeruusalemma aastal 70 A. D. hävitasid, ... kadus Idumea [Edomi] nimi ajaloost.” (The New Funk & Wagnalls Encyclopedia, 1952, 11. kd., lk. 4114) Pane tähele, et selle ennustuse täitumine ulatub meie ajani. Kuidagi ei saa väita, et see prohvetiennustus kirjutati pärast nende sündmuste asetleidmist.
◼ Prohvetiennustus: Luuka 19:41—44; 21:20, 21: „Kui ta [Jeesus Kristus] ligi jõudis ja linna [Jeruusalemma] nägi, nuttis ta tema pärast ning ütles: ... ’Päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale, sellepärast et sa ei ole tundnud oma armukatsumisaega!’ ” Kaks päeva hiljem andis ta oma jüngritele nõu: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja.” (Selle prohvetiennustuse ütles Jeesus Kristus aastal 33 m.a.j.)
◻ Täitumine: Jeruusalemm tõstis Rooma vastu mässu ja aastal 66 m.a.j. ründas Rooma sõjavägi Cestius Galluse juhtimisel linna. Kuid nagu teatab juudi ajaloolane Josephus, „kutsus [see Rooma väejuht] ootamatult oma mehed tagasi, kaotas lootuse, kuigi ta ei olnud vähimalgi määral lüüa saanud, ja tõmbus täiesti põhjendamatult linna alt tagasi”. (Josephus, the Jewish War, Penguin Classics, 1969, lk. 167) See andis kristlastele võimaluse linnast põgeneda, mida nad ka tegid, kui läksid teisel pool Jordanit asuvasse Pellasse, nagu sellest kirjutab Eusebios Pamphilos oma teoses „Kiriku ajalugu”. (Tõlkinud C. F. Crusé, London, 1894, lk. 75.) Siis, aastal 70 m.a.j., piiras sõjavägede ülemjuhataja Titus linna umbes paasapühade ajal ümber. Vaid kolme päevaga püstitati 7,2 kilomeetri pikkune piiramistara, ja viie kuu pärast Jeruusalemm langes. „Jeruusalemm ise purustati kavakindlalt ja tempel muudeti varemeteks. Arheoloogilised kaevamised näitavad meile tänapäeval, kui põhjalikult juutide ehitised kogu maal purustati.” — The Bible and Archaeology (Grand Rapids, Mich.; 1962), J. A. Thompson, lk. 299.
Piibli sisu on teaduslikult täpne ka nendes asjades, mis teadlased on avastanud alles hiljem
Universumi algus: 1. Moos. 1:1: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa.” Aastal 1978 kirjutas astronoom Robert Jastrow: „Nüüd me näeme, kuidas maailma päritolu kohta saadud astronoomilised tõendid viivad meid sama seisukohani, mis on toodud Piiblis. Üksikasjad erinevad, kuid nii astronoomiline kui ka Piibli loomisaruanne sisaldavad samu põhielemente: sündmuste ahel, mis viis inimese ilmumiseni, algas äkitselt ja ühel väga kindlal ajamomendil valguse ja energia sähvatusega.” — God and the Astronomers (New York, 1978), lk. 14.
Planeet Maa kuju: Jes. 40:22: „See on tema, kes istub maasõõri kohal.” Vanal ajal arvati üldiselt, et Maa on lame. Alles rohkem kui 200 aastat pärast selle piibliteksti kirjutamist jõudis üks kreeka filosoofide koolkond järeldusele, et tõenäoliselt on Maa kerakujuline, ja sellest veel umbes 300 aastat hiljem arvutas üks kreeka astronoom välja Maa ligikaudse raadiuse. Kuid arvamus, et Maa on kerakujuline, ei olnud ka siis veel üldlevinud seisukoht. Alles 20. sajandil võisid inimesed sõita lennukiga ja hiljem käia ka maailmaruumis ning isegi kuul, tänu millele nad võisid selgelt näha, et Maa on kerakujuline.
Loomade elu: 3. Moos. 11:6: ’Jänes mäletseb mälu.’ Kuigi mõned kriitikud seda seisukohta kaua aega ründasid, pani inglane William Cowper lõpuks 18. sajandil tähele, et jänes mäletseb. Seda ebatavalist mäletsemisviisi kirjeldati 1940. aastal väljaandes Proceedings of the Zoological Society of London, 110. kd., A seeria, lk. 159—163.
Selle sisemine kooskõla on tähelepanuväärne
Eriti tähelepanuväärseks muutub see siis, kui pidada silmas tõsiasja, et Piibli raamatud panid kirja umbes 40 üksteisest nii erinevat meest, nagu seda on näiteks kuningas, prohvet, karjane, maksukoguja ja arst. Piiblit kirjutati 1610 aasta pikkuse ajaperioodi jooksul ja seega ei olnud neil võimalik salaja kokku rääkida. Kuid siiski on nende kirjutised kooskõlalised, seda isegi kõige väiksemates üksikasjades. Et mõista seda, kui suurel määral on Piibli erinevad osad kooskõlaliselt läbi põimunud, pead sa seda ise lugema ja uurima.
Kuidas me võime olla kindlad, et Piibel ei ole muutunud?
„Piibel on klassikaliste [Homerose, Platoni ja teiste] kirjutistega võrreldes vaieldamatult eelisolukorras, kui pidada silmas kirjutise ehtsust tõestavate iidsete käsikirjade arvu ja ka ajalist vahet, mis originaali ja seda tõestavate käsikirjade vahele jääb. ... Ühtekokku on klassikaliste teoste käsikirju Piibli omadega võrreldes vaid käputäis. Ühegi teise muistse raamatu ehtsus pole nii hästi tõestatud kui Piibli oma.” — The Bible From the Beginning (New York, 1929), P. Marion Simms, lk. 74, 76.
Ühe 1971. aastal avaldatud aruande kohaselt arvatakse, et on olemas 6000 käsitsi kirjutatud koopiat, mis sisaldavad kas kõiki või mõningaid Heebrea Kirjade osi; vanimad neist on pärit kolmandast sajandist e.m.a. Kristlikest Kreeka Kirjadest on olemas ligi 5000 kreekakeelset koopiat, millest vanim on pärit teise sajandi algusest m.a.j. On olemas ka arvukalt koopiaid varastest teistesse keeltesse tehtud tõlgetest.
Oma seitsmeköitelise teose The Chester Beatty Biblical Papyri sissejuhatuses kirjutas sir Frederic Kenyon: „Esimene ja kõige tähtsam rahuldustpakkuv järeldus, mille nende [papüüruste] uurimise põhjal võib teha, on see, et need kinnitavad olemasolevate tekstide kindlat usaldusväärsust. Ei Vanas ega Uues Testamendis ei leidu ühtki silmatorkavat või olulist kõrvalekallet. Ühtegi tähtsat lõiku ei ole välja jäetud või juurde lisatud ega esine ühtki kõrvalekallet, mis olulisi fakte või õpetusi mõjutaksid. Tekstierinevused puudutavad selliseid ebaolulisi seiku nagu sõnade järjekord või teatud sõnade täpne kasutamine ... Kuid nende suurim tähtsus seisneb selles, et kuna need on pärit varasemast ajast kui seni kättesaadaval olnud tekstid, kinnitavad need olemasolevate tekstide täpsust.” — (London, 1933), lk. 15.
On õige, et ühed piiblitõlked peavad originaalkeeltest kinni täpsemalt kui teised. Moodsad vabatõlkes Piiblid on lubanud endale sedavõrd suuri vabadusi, et mõnikord on algne tähendus moondunud. Mõned tõlkijad on lubanud isiklikel uskumustel oma tõlkeid mõjutada. Aga need nõrgad küljed saab mitmete tõlgete omavahelise võrdlemise teel üles leida.
Kui keegi ütleb:
„Ma ei usu Piiblit”
Sa võiksid vastata: „Aga te vist usute, et Jumal on olemas. ... Kas ma võin küsida, mis on Piiblis sellist, millega teil on raske nõus olla?”
Või siis võiksid öelda: „Tohin ma küsida, kas te olete alati seda meelt olnud? ... Ma olen kuulnud, et mõned ütlevad seda, kuigi nad ei ole Piiblit ise põhjalikult uurinud. Aga kuna Piiblis öeldakse selgesti, et see sisaldab sõnumit Jumala enda käest ning et Jumal pakub meile igavest elu, kui me usume seda ja elame selle järgi, mida Piiblis öeldakse, siis kas ei vääri see teie arvates vähemalt uurimist, et näha, kas need väited on õiged või mitte? (Kasuta materjali lehekülgedelt 261—264.)”
„Piibel on täis vasturääkivusi”
Sa võiksid vastata: „Seda on mulle öelnud ka mõned teised inimesed, aga keegi neist ei ole kunagi suutnud mulle ühtki tegelikku vasturääkivust näidata. Samuti pole ma ise Piiblit lugedes kunagi ühtki vasturääkivust leidnud. Kas te võiksite tuua mulle mõne näite?” Seejärel võid ehk lisada: „Küll aga olen ma näinud seda, et paljud inimesed ei ole lihtsalt kunagi leidnud vastuseid teatud küsimustele, mille üle Piibel on pannud neid mõtlema. Näiteks kust sai Kain endale naise? (Kasuta materjali, mis on leheküljel 92.)”
„Piibel on inimeste kirjutatud”
Sa võiksid vastata: „See on õige. Kirjutamisest võttis osa umbes 40 inimest. Kuid see on Jumala poolt inspireeritud.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Mida see tähendab? Seda, et Jumal juhtis kirjutamist, just nagu ärimees kasutab oma kirjade kirjutamiseks sekretäri.” 2) „Mõte, et me võime saada sõnumeid kelleltki, kes on maailmaruumis, ei peaks meid üllatama. Isegi inimesed on kuu pealt maale sõnumeid ja pilte saatnud. Kuidas nad seda on teinud? Kasutades seadusi, mis Jumal ise kaua aega tagasi kehtima pani.” 3) „Aga kuidas me võime olla kindlad, et Piibli sisu on tõesti Jumalalt? See sisaldab informatsiooni, mis lihtsalt ei saa olla pärit inimestelt. Millist informatsiooni? Üksikasju tuleviku kohta; ja need on alati täiesti täpseks osutunud. (Vaata näiteks lk. 261—263, samuti lk. 414—418 peateema „Viimsed päevad” alt.)”
„Igaüks tõlgendab Piiblit omamoodi”
Sa võiksid vastata: „Ja ilmselt mitte kõigil neil pole õigus.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Pühakirja väänamine selleks, et see sobiks kokku meie oma ideedega, võib tuua kestvat kahju. (2. Peetr. 3:15, 16)” 2) „On olemas kaks abinõu, mis võivad aidata meil Piiblit õigesti mõista. Esiteks tuleb iga ütluse puhul võtta arvesse selle kaasteksti (ümbritsevaid salme). Teiseks tuleb neid tekste võrrelda teiste ütlustega, mis Piiblis seda teemat puudutavad. Sel teel laseme Jumala enda Sõnal oma mõtteviisi juhtida, ja nii ei tõlgenda Pühakirja mitte meie, vaid Jumal. Sellist moodust kasutatakse Vahitorni väljaannetes.” (Vaata lk. 121, 122 peateema „Jehoova tunnistajad” alt.)
„Piibel ei ole meie ajal praktiline”
Sa võiksid vastata: „Meid huvitab just see, mis on meie ajal praktiline, kas pole nii?” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Kas te olete nõus, et sõdade lõpetamine oleks praktiline? ... Kas te olete nõus, et kui inimesed õpiksid teistest rahvustest inimestega rahus koos elama, oleks see hea lähtepunkt? ... Piibel just seda ongi ennustanud. (Jes. 2:2, 3) Piiblilise hariduse tulemusena on see tänapäeval Jehoova tunnistajate seas aset leidmas.” 2) „Kuid selleks on vaja teha midagi rohkemat — kõrvaldada kõik inimesed ja rahvad, kes sepitsevad sõdasid. Kas see võiks kunagi teoks saada? Võib küll, ning Piibel selgitab, kuidas. (Taan. 2:44; Laul 37:10, 11)”
Või siis võiksid öelda: „Ma mõistan teie suhtumist. Kui mingi käsiraamat ei ole praktiline, siis oleks seda ju tõepoolest rumal kasutada.” Seejärel võid ehk lisada: „Kas te olete nõus, et selline raamat oleks praktiline, mis annaks head nõu selle kohta, kuidas perekonnaelu võiks olla õnnelik? ... Perekonnaelu puudutavad teooriad ja kombed on korduvalt muutunud ja tulemused, mida me tänapäeval näeme, ei ole head. Kuid nendel, kes teavad, mida Piiblis selle kohta öeldakse, ja kes seda ellu rakendavad, on püsivad ja õnnelikud perekonnad. (Kol. 3:12—14, 18—21)”
„Piibel on hea raamat, aga absoluutset tõde pole olemas”
Sa võiksid vastata: „On tõsi, et igaühel näib olevat oma arvamus. Ja kui keegi arvabki, et ta on milleski selgusele jõudnud, leiab ta sageli, et mingi tegur jäi tal ikka arvesse võtmata. Kuid on olemas keegi, kelle võimed ei ole niimoodi piiratud. Kes see võiks olla? ... Tõepoolest, see on universumi Looja.” Seejärel võiksid ehk lisada: 1) „Seepärast Jeesus Kristus ütles temale: ’Sinu sõna on tõde!’ (Joh. 17:17) See tõde on kirjas Piiblis. (2. Tim. 3:16, 17)” 2) „Jumal ei taha, et me kobaksime teadmatuses; ta on öelnud, et ta tahab, et me tuleksime tõe täpsele tundmisele. (1. Tim. 2:3, 4, NW) Piibel vastab täiesti rahuldavalt sellistele küsimustele nagu ... ” (Mõne inimese aitamiseks on sul kõigepealt ehk vaja tuua tõendeid, mis aitavad tal uskuda, et Jumal on olemas. Vaata lk. 129—135 peateema „Jumal” alt.)
„Piibel on valge mehe raamat”
Sa võiksid vastata: „On tõesti õige, et heledanahalised on palju Piibleid trükkinud. Kuid Piibel ei ütle, et üks rass on parem kui teine.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Piibel on meie Loojalt, ja tema on erapooletu. (Ap. t. 10:34, 35)” 2) „Jumala Sõna pakub kõigist rahvastest ja suguharudest pärit inimestele võimaluse elada igavesti siin maa peal tema Kuningriigi valitsuse all. (Ilm. 7:9, 10, 17)”
Või siis võiksid öelda: „Üldsegi mitte! Inimkonna Looja ise valis välja need mehed, keda ta inspireeris kirjutama Piibli 66 raamatut. Ja kui ta valis heledanahalised inimesed, oli tal õigus niimoodi talitada. Aga Piibli sõnum ei olnud määratud vaid valgetele inimestele.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Pange tähele, mida ütles Jeesus ... (Joh. 3:16) „Ükski” käib mistahes nahavärvusega inimese kohta. Ja samuti ütles Jeesus enne taevaminekut oma jüngritele järgmised lahkumissõnad ... (Matt. 28:19)” 2) „On huvitav, et Apostlite teod 13:1 räägib ühest mehest, kelle nimi oli Niger, mis tähendab „must”. Ta oli üks Süüria Antiookia koguduse prohveteist ja õpetajaist.”
„Teil on oma Piibel”
Vaata peateemat „Uue maailma tõlge”.