⁸ Kui iisraellased olid ustavad, tunnistasid nad Jehoova suveräänsust ja tunnustasid teda kui oma Kuningat. (Jesaja 33:22) Seega oli Iisrael kuningriik. Kuid nagu hiljem teada anti, pidi „kuningriigiks” olemise tõotus veelgi enamat tähendama. Peale selle, kui nad kuuletusid Jehoova Seadusele, olid nad puhtad ja eraldatud neid ümbritsevatest rahvastest. Nad olid püha rahvas. (5. Moosese 7:5, 6) Kas nad olid ka preestrite kuningriik? Iisraelis oli templiteenistuseks eraldatud Leevi suguharu ning sellest suguharust oligi pärit leviidi preesterkond. Kui Moosese seadus sisse seati, võeti iga mitteleviidi perekonna esmasündinu lunaks üks meessoost leviit.a (2. Moosese 22:28; 4. Moosese 3:11—16, 40—51) Nii oli iga Iisraeli perekond piltlikult templiteenistuses esindatud. Vaid selles kaudses mõttes oli see rahvas preesterkond. Ent siiski oli see rahvas Jehoova esindaja teiste rahvaste ees. Iga võõramaalane, kes tõelist Jumalat kummardada tahtis, pidi seda tegema ühenduses Iisraeliga. — 2. Ajaraamat 6:32, 33; Jesaja 60:10.