Kuidas tugevdada abielusidemeid
„KAS on luba oma naist enesest lahutada igasugusel põhjusel?” küsisid variserid, kes püüdsid Suurt Õpetajat Jeesus Kristust lõksu püüda. Oma vastuses viitas ta esimesele inimeste abielule ja tegi teatavaks seda küsimust puudutava normi: „Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!”
Variserid väitsid, et Mooses tegi abielulahutuse jaoks korraldusi, kui ta seadis sisse „lahutuskirja” andmise. Jeesus vastas neile: „Mooses on teile teie südame kanguse pärast andnud loa oma naisi enestest lahutada; algusest ei ole see mitte nõnda olnud. Aga ma ütlen teile: kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast ja võtab teise, see rikub abielu.” — Matteuse 19:3—9.
Esialgselt pidi abielu olema püsiv side. Isegi surm ei pidanud esimest abielupaari lahku viima, kuna nad olid loodud täiuslike inimestena, kelle ees oli igavene elu. Kuid nad patustasid. Nende patt rikkus inimeste abielu. Vaenlane surm hakkas abielupaare eraldama. Nagu me Piiblist loeme, vaatab Jumal surmale kui abielu lõpule: „Naine on seotud niikaua kui ta mees elab; aga kui tema mees on läinud magama, on ta vaba minema mehele, kellele tahab, kui see vaid sünnib Issandas.” (1. Korintlastele 7:39) See erineb suuresti sellistest religioossetest ideedest nagu sati, mille kohaselt abikaasa surma korral veendakse või sunnitakse naist end surnuks põletama usus, et abieluside kestab edasi mingisuguses hauataguses elus.
Moosese seaduse korraldus
Selleks ajaks kui Moosese seadus anti, olid abielusuhted nii alla käinud, et Jehoova arvestas iisraellaste südame kangusega ja tegi korralduse lahutuse jaoks. (5. Moosese 24:1) Jumala eesmärk ei olnud see, et iisraellased kuritarvitaksid seda seadust ja lahutaksid oma naisi tühiste vigade pärast, nagu on näha tema käsust, et nad pidid armastama oma ligimest nagu iseennast. (3. Moosese 19:18) Lahutuskirja väljaandmine pigem hoidis lahutusi ära, kuna ühe osana selle kirja kirjutamise protsessist pidi abielumees, kes soovis lahutust, küsima nõu vastava volitusega meestelt, kes püüdsid saavutada lepitust. Ei, Jumal ei andnud seda seadust selleks, et kehtestada õigust lahutada end oma naisest „igasugusel põhjusel”. — Matteuse 19:3.
Kuid lõpuks eirasid iisraellased seaduse tegelikku olemust ja kasutasid seda põhimõtet suvalise tuju alusel lahutamiseks. Viiendaks sajandiks e.m.a. käitusid nad oma noorepõlve naistega truudusetult, lahutades end nendest igasugustel põhjustel. Jehoova ütles neile kindlalt, et ta vihkab abielulahutust. (Malakia 2:14—16) Just nendes oludes mõistis Jeesus hukka abielu lahutamise nii, nagu iisraellased tema päevil seda tegid.
Ainus seaduslik alus lahutuseks
Jeesus mainis siiski ühte seaduslikku alust lahutuseks: hoorus. (Matteuse 5:31, 32; 19:8, 9) Sõna, mis on siin tõlgitud „hoorusena”, hõlmab igasuguseid lubamatuid seksuaalvahekordi väljaspool piiblilist abielu, olgu see siis kellegagi samast sugupoolest või vastassugupoolest või loomaga.
Sellegipoolest ei soovitanud Jeesus truudusetust kaaslasest lahutamist. Süütul abielupoolel on õigus kaaluda asjaga seotud tagajärgi ja otsustada, kas ta soovib lahutust. Naised, kes sellel piiblilisel alusel abielulahutust kaalutlevad, soovivad ehk võtta arvesse ka Jumala teadaannet, mille ta esitas siis, kui ta esimese naise üle tema patu pärast kohut mõistis. Lisaks surmaotsusele ütles Jumal Eevale veel eraldi: „Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle!” (1. Moosese 3:16) C. F. Keili ja F. Delitzschi raamat Commentary on the Old Testament kirjeldab seda ’himustamist’ nagu „haiglaslikku soovi”. Arusaadavalt pole see himustamine iga naise puhul nii võimas, aga kui süütu naine kaalutleb abielulahutust, oleks tal arukas võtta arvesse need emotsionaalsed vajadused, mis naised on Eevalt pärinud. Aga kuna abieluväline seks võib süüdioleva abikaasa tõttu viia süütu abikaasa nakatumiseni sugulisel teel edasikantavatesse haigustesse, kaasa arvatud AIDS-i, on mõned otsustanud väljapääsu otsida abielulahutusest, nagu Jeesus seda selgitas.
Perekonnaprobleemide seemned külvatud
Inimeste südame kangus on saanud alguse patust, mille esimene inimpaar Jumala vastu toime pani. (Roomlastele 5:12) Perekonnatülide seemned külvati siis, kui esimene inimpaar oma taevase Isa vastu patustas. Kuidas nii? Kui madu ahvatles esimest naist, Eevat, keelatud puust sööma, ei hoidnud Eeva ennast tagasi ja sõi vilja. Alles pärast selle tähendusrikka otsuse tegemist rääkis ta oma abikaasale sellest, mida madu talle oli öelnud. (1. Moosese 3:6) Tõepoolest, ta oli toiminud oma abikaasaga nõu pidamata. Paljud perekonnad tänapäeval seisavad silmitsi samasuguse probleemiga: avameelse suhtlemise puudumisega.
Hiljem, kui Aadam ja Eeva oma patu tagajärgedega silmitsi seisid, otsisid nad mõlemad abi samast taktikast, mida paljud abielupaarid raskustes olles tänapäeval kasutavad, nimelt teiste süüdistamisest. Esimene mees, Aadam, ajas oma süü selle asja pärast nii oma naise kui ka Jehoova kaela, öeldes: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin!” Naine omakorda ütles: „Madu pettis mind, ja ma sõin!” — 1. Moosese 3:12, 13.
Jehoova kohtuotsus Aadama ja Eeva üle ennustas veel ühte tegurit, mille tõttu võiksid esile kerkida probleemid. Jehoova ütles Eevale tema suhete kohta abikaasaga: „Tema valitseb su üle!” Paljud tänapäeva abielumehed, nagu Isao, keda mainiti meie esimeses artiklis, valitsevad oma naise üle julmal viisil ega arvesta tema tundeid. Siiski on paljudel naistel himu oma meeste tähelepanu järele. Kui seda himu ei rahuldata, võivad naised seda tähelepanu endale nõuda ja omakasupüüdlikult tegutseda. Kuna paljud mehed valitsevad ja paljud naised himustavad, võtab võimust omakasupüüdlikkus, ja rahu kaob. Väljaandes, mille pealkiri oli „Kuidas analüüsida tänapäeva abielulahutusi”, ütles Shunsuke Serizawa: „Kui me vaatame läbi sõrmede selle küsimuse põhiprobleemile — kalduvusele ’teha oma tahtmist’, nimelt seada esikohale oma huvid —, muutuks järsku võimatuks tänapäeva abielulahutusi analüüsida.”
Jehoova on siiski andnud oma Sõnas juhtnööre, et sõnakuulelikud abielupaarid võiksid isegi ebatäiuslikena teataval määral abieluõnne nautida. Isao järgis Jumala juhatust ja tunneb praegu rõõmu õnnelikust perekonnaelust. Vaadakem, kuidas Piibli põhimõtted aitavad inimestel abielusidemeid tugevdada.
Rääkida asjad selgeks
Paljudes abieludes teeb vähene suhtlemine, kalduvus teisi süüdistada ja omakasupüüdlik suhtumine abielumehel ja -naisel raskeks teineteise emotsioone mõista. „Kuna tunnete jagamine on intiimsuse eelduseks, nõuab see täielikku usaldust. Ja tänapäeval on usaldus haruldane,” ütleb sotsioloog Caryl S. Avery. Sisimate tunnete pidev jagamine ehitab sellist usaldust üles. See nõuab mehe ja naise vahel avameelset suhtlemist.
Õpetussõnades kasutatakse üht piltlikku näidet, et julgustada jagama sisimaid mõtteid; seal öeldakse: „Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada!” (Õpetussõnad 20:5) Abikaasad peavad tajuma ja ammutama mõtteid, mis on sügaval nende kaaslase südames. Kujutle, et sinu abikaasa on endast väljas. Selle asemel et öelda selle peale: „Mul oli ka raske päev”, miks mitte lahkelt küsida: „Kas sul oli raske päev? Mis juhtus?” Oma abikaasa kuulamine võib nõuda aega ja pingutusi, kuid harilikult on aja kasutamine sel viisil palju meeldivam ja rahuldustpakkuvam ning võtab vähem aega kui see, et sa eirad oma abikaasat ja siis tegeled pingestunud emotsioonidega, mis hiljem välja löövad.
Usalduse saavutamiseks peab igaüks olema aus ja püüdma väljendada tundeid nii, et teine abikaasa võiks neid mõista. „Rääkige tõtt,” soovitab Jumala Sõna tungivalt, „sest me oleme üksteise liikmed!” (Efeslastele 4:25) Tõe rääkimine nõuab vahetegemisvõimet. Oletame, et naisele tundub, et teda ei kuulata ära. Enne kui ta rääkima hakkab, peaks ta mõtlema õpetussõnale: „Igaüks, kes oma sõnu tagasi hoiab, on omandanud tundmise, ja vahetegemisvõimega mees on rahuliku vaimuga.” (Õpetussõnad 17:27, NW) Selle asemel et süüdistada oma abikaasat: „Sa ei kuula mind kunagi!”, oleks tal palju parem oma tundeid rahulikult väljendada, enne kui tema sees kasvab frustratsioon ja pettumus. Võib-olla võiks ta väljendada oma tundeid, öeldes midagi sellist: „Ma tean, et sul on palju teha, aga kui ma saaksin olla veidi rohkem aega koos sinuga, teeks see mind väga õnnelikuks.”
Tõepoolest, „nõupidamiseta [„usaldava jutuajamiseta”, NW] nurjuvad kavatsused”. (Õpetussõnad 15:22) Sinu abikaasa armastab sind, kuid see ei tähenda, et ta suudab sinu mõtteid lugeda. Sa pead taktitundeliselt andma oma abikaasale teada, mida sa tunned. See aitab teil kui kristlikul abielupaaril teha armastavaid muudatusi, et ’pidada üksmeelt vaimus rahusideme läbi’. — Efeslastele 4:2, 3.
Vaatame näiteks Kazuot, kes oli tuhvlialune abielumees ja õnnemängija. Ta avastas, et ta on mässitud võlgadesse, mis ulatusid mitmesaja tuhande dollarini. Kui ta laenas raha oma võlgade tasumiseks, vajus ta veelgi sügavamale raskustesse. Siis hakkas ta Piiblit uurima ja võttis lõpuks julguse kokku, et rääkida oma naisele oma probleemidest. Ta oli valmistunud tema süüdistusi vastu võtma. Kuid tema üllatuseks ütles tema naine, kes oli Piiblit kauem õppinud, vastuseks rahulikult: „Vaatame õige, kuidas me saame võlad ära maksta.”
Juba järgmisel päeval läksid nad oma laenuandjate juurde ja hakkasid tasuma oma võlgu ning müüsid selleks isegi oma maja maha. Võlgade tasategemine võttis peaaegu terve aasta. Mis muutis Kimied, tema naist? Kimie ütleb: „Sõnad, mis leiduvad Filiplastele 4. peatüki salmides 6 ja 7, on tõesti õiged. ’Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.’ ” Ta lisas: „Üks mu sõbranna, kes oli üllatunud, nähes, kui rõõmus ma eluraskustele vaatamata olin, hakkas koos minuga Piiblit uurima.” Kazuo ja tema naine ristiti ja nad tunnevad praegu rõõmu õnnelikust perekonnaelust.
Lisaks teineteise usaldamisele tõde rääkides tegid abielumehed ja —naised, kelle kogemustest me eelpool rääkisime, veel midagi, mis aitab abieluprobleeme lahendada. Nad suhtlesid abielukorraldusele Algusepanijaga, Jehoova Jumalaga. Hoolimata survest ja raskustest, millega abielupaarid silmitsi seisavad, õnnistab ta neid Jumala rahuga, mis on ülem kõigest mõistusest, kui nad teevad oma parima selleks, et tema põhimõtteid ellu rakendada, ning jätavad ülejäänu tema hoolde. Koos palvetamine on eriti kasulik. Abielumees peaks võtma juhtimise enda peale ja ’valama välja oma südame’ Jumala ette, otsides tema juhtnööre ja juhatust iga probleemi puhul, millega tema ja ta naine silmitsi seisavad. (Laul 62:9) Jehoova Jumal kuuleb kindlasti selliseid palveid.
Abielusidemeid on tõepoolest võimalik tugevdada. Isegi praegu, mil me oleme nii ebatäiuslikud ning elame rahutus ühiskonnas, võivad abielupaarid oma suhetest märkimisväärset rõõmu leida. Sa võid leida täiendavaid praktilisi soovitusi ja jumalikku nõuannet raamatust Making Your Family Life Happy (Tee oma perekonnaelu õnnelikuks), mille on välja andnud New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing. Lisaks kõigele on abielupaaridel, kes Piibli põhimõtete ellurakendamiseks tõsimeelselt pingutavad, lootus olla ühendatud armastuses peatselt saabuvas uues maailmas, mille Jumal loob.