Saatus

Definitsioon: Paratamatu ja sageli ebasoodne lõpptulemus. Uskumust, et kõik sündmused on kas jumaliku tahte või mõne inimesest kõrgema jõu poolt kindlaks määratud, see tähendab, et kõik peabki toimuma nii nagu toimub, sest see on ette määratud, nimetatakse fatalismiks. See õpetus ei põhine Piiblil.

Kas iga inimese puhul on ette määratud, millal tal on „aeg surra”?

See uskumus oli kreeklaste ja roomlaste hulgas laialt levinud. Kreeka paganliku mütoloogia järgi ketrasid kolm saatusejumalannat elulõnga, määrasid kindlaks selle pikkuse ja lõikasid läbi.

Koguja 3:1, 2 ütleb, et on „aeg surra”. Kuid Koguja 7:17 toodud nõuanne näitab, et see ei ole iga üksikisiku puhul ette määratud kindel moment: „Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra?” (Meie kursiiv.) Õpetussõnad 10:27 ütleb: „Õelate aastaid lühendatakse!” Ja Laul 55:24 lisab: „Mõrtsukad ja petturid ei saa oma elupäevi poolegi peale!” Mida siis Koguja 3:1, 2 tähendab? Selles räägitakse lihtsalt elu ja surma pidevalt jätkuvast tsüklist selles ebatäiuslikus asjadesüsteemis. On aeg, mil inimesed sünnivad, ja aeg, mil nad surevad — tavaliselt mitte kõrgemas vanuses kui 70 või 80 aastat, kuid mõnikord ka varem ja mõnikord hiljem. — Laul 90:10; vaata ka Koguja 9:11, NW.

Kui iga inimese surmamoment ja suremisviis oleks juba tema sündimise ajal või varem kindlaks määratud, siis ei oleks vajadust vältida ohtlikke olukordi või hoolitseda tervise eest, ja ohutusmeetmed ei hoiaks ära surmajuhtumeid. Aga kas sina usud, et sõjamöllus lahinguväli on sama ohutu paik kui inimese kodu kaugel sõjapiirkonnast? Kas sina hoolitsed oma tervise eest või viid oma lapsed arsti juurde? Miks surevad suitsetajad keskmiselt kolm kuni neli aastat varem kui mittesuitsetajad? Miks lõpevad liiklusõnnetused harvem surmaga, kui sõitjatel on turvavöö kinni ja kui sõidukijuhid täidavad liikluseeskirju? On selge, et ettevaatusabinõude rakendamisest on kasu.

Kas toimuvad kõik sündmused „Jumala tahtmisel”?

2. Peetr. 3:9: „Issand [„Jehoova”, NW] ... on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (Kuid mitte kõik ei osuta tema pikameelsusele soodsat vastukaja. On selge, et see ei ole „Jumala tahtmine”, et mõned meelt ei paranda. Võrdle Ilmutuse 9:20, 21.)

Jer. 7:23—26: „Ma andsin neile [Iisraelile] selle käsu, öeldes: kuulake minu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli! Aga nemad ei kuulanud ... [ma olen] läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid — läkitanud päevast päeva — aga nad ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäid kangekaelseiks.” (Kindlasti ei olnud Iisraelis valitsenud kurjus „Jumala tahtmine”.)

Mark. 3:35: „Kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema!” (Kui kõik, mida inimene iganes teeb, oleks „Jumala tahtmine”, siis oleks igaüks Jeesusega sellistes suhetes, nagu ta siin kirjeldab. Aga ta ütles mõningatele: „Teie olete oma isast kuradist.” — Joh. 8:44.)

Millest on põhjustatud paljud näiliselt seletamatud juhtumused?

Kog. 9:11, NW: „Aeg ja juhus [NE, RS] tabab neid kõiki.” (Niisiis võib inimene sattuda õnnetusjuhtumi ohvriks mitte tema elu ettemääratuse, vaid juhuse tõttu.)

Kas inimesed on süüdi nendes paljudes raskustes, mille all nad ise või teised inimesed kannatavad?

Rooml. 5:12: „Otsekui ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” (Me kõik oleme Aadamalt pärinud ebatäiuslikkuse, kaasa arvatud kalduvuse patustada.)

Kog. 8:9: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!”

Õpet. 13:1, NW: „Poeg on tark siis, kui isa teda distsiplineerib.” (See, mida teevad vanemad, avaldab nende järeltulijate elule suurt mõju.)

Gal. 6:7: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Samuti Õpetussõnad 11:17; 23:29, 30; 29:15; 1. Korintlastele 6:18.)

Kas on olemas üliinimlikke jõudusid, kes omalt poolt inimkonnale häda põhjustavad?

Ilm. 12:12: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Samuti Apostlite teod 10:38.)

Kas Jumal teab kõike ette ja määrab kõik eelnevalt kindlaks?

Jes. 46:9, 10: „Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane, kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes ütleb: minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!” (Ta teeb teatavaks oma eesmärgi, määrab eelnevalt kindlaks asjad, mis on selle eesmärgi teostumisega seotud, ja tal on kõikvõimas jõud, et tagada selle täitumine.)

Jes. 11:1—3: „Iisai kännust tõuseb vitsuke ja võsu tema juurtest kannab vilja! [Jeesus pärines Iisai liinist.] Ja tema peal hingab Jehoova Vaim, ... Tema õndsus on Jehoova kartuses!” (Jehoova võis seda oma Poja kohta kindlalt ette kuulutada, sest ta oli vaadelnud oma Poja hoiakut ja käitumist taevas juba loomistöö algusest alates.) (Materjali Jeesuse olemasolu kohta enne inimeseks saamist vaata leheküljelt 104 peateema „Jeesus Kristus” alt.)

5. Moos. 31:20, 21: „Ma tahan neid [Iisraeli rahvast] viia sellele maale, mille ma nende vanemaile vandega tõotasin, mis piima ja mett voolab. Nad söövad, nende kõhud saavad täis ja nad rasvuvad, aga nad pöörduvad teiste jumalate poole ja teenivad neid, nad põlgavad mind ja tühistavad minu lepingu. Kui neid tabavad suured õnnetused ja ahastused, siis kõneleb see laul [, mis jutustab, kuidas nad tegutsesid, sest nad ei hinnanud Jumala soosingut,] tunnistajana nende vastu, ... sellepärast et ma tunnen nende mõtteid, mis nad nüüd mõlgutavad, enne kui ma viin nad maale, mille ma vandega olen tõotanud neile anda!” (Pane tähele, et Jumala võime teada ette nende toimimisviisi tagajärgi ei tähendanud, et tema nendes süüdi oli või et ta just seda neile sooviski, kuid nende toimimisviisi alusel võis ta tagajärgi ette näha. Samuti võib sünoptik vaatluste alusel üsna täpselt ilma ennustada, kuid tema ei kujunda ilma ega tarvitse sellega rahul olla.)

Kas Jumala võime sündmusi ette teada ja eelnevalt kindlaks määrata tõestab, et ta kasutab seda võimet kõigi oma loodute iga teo puhul?

Ilm. 22:17: „Kes seda kuuleb, öelgu: ’Tule!’ Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Meie kursiiv.) (Valik ei ole eelnevalt kindlaks määratud; see on jäetud indiviidi teha.)

Rooml. 2:4, 5: „Või põlgad sa tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama? Ent sa kogud enesele viha oma kangusega ja patustpöördumata südamega vihapäevaks ja Jumala õige kohtu ilmumiseks.” (Üksikisikuid ei sunnita järgima mingit ettekirjutatud toimimisviisi. Kuid igaüks kannab oma tegude eest vastutust.)

Sef. 2:3: „Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal ... Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!” (Kas õiglane ja armastav Jumal innustaks inimesi tasu lootuses õigesti käituma, kui ta teaks, et nende ebaedu selles suhtes on eelnevalt kindlaks määratud?)

Näide: Raadioomanik võib kuulata kõikjalt maailmast tulevaid uudiseid. Aga fakt, et ta võib kuulata teatud jaama, ei tähenda, et ta seda ka teeb. Ta peab esmalt raadio lahti keerama ja siis jaama valima. Samuti on Jehooval võime sündmusi ette teada, aga Piibel näitab, et ta kasutab seda võimet valikuliselt ja oma äranägemise järgi, kohaselt arvestades vaba tahtega, mille ta inimloodutele on andnud. — Võrdle 1. Moosese 22:12; 18:20, 21.

Kas Jumal Aadamat luues teadis, et see hakkab patustama?

Jumal andis Aadamale ja Eevale järgmise ülesande: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” „Ja Jehoova Jumal keelas inimest ja ütles: ’Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!’ ” (1. Moos. 1:28; 2:16, 17) Kas sa innustaksid oma lapsi algatama mingit projekti, mis tõotab imepärast tulevikku, teades juba algusest peale, et see on määratud nurjumisele? Kas sa hoiataksid neid kahju eest, teades samas, et oled planeerinud kõik nii, et nad kindlasti hätta satuvad? Kas on siis mõistlik arvata, et Jumal nõnda toimib?

Matt. 7:11: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes teda paluvad.”

Kui Jumal määras eelnevalt kindlaks ja teadis ette Aadama patu ning kõik selle tagajärjed, siis tähendaks see, et Jumal pani Aadama loomisega ettekavatsetult aluse kogu sellele kurjusele, mis inimajaloo jooksul on korda saadetud. Ta oleks siis kõikide sõdade, kuritegevuse, ebamoraalsuse, rõhumise, valetamise, silmakirjalikkuse ja haiguste Allikas. Aga Piibel ütleb selgesti: „Sina ei ole Jumal, kellel on hea meel õelusest.” (Laul 5:5) „Vägivalla armastajat vihkab ta hing!” (Laul 11:5) „Jumal ... ei valeta.” (Tiit. 1:2) „Ta [kelle Jumal on määranud Messias-Kuningaks] lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!” (Laul 72:14) „Jumal on armastus.” (1. Joh. 4:8) „Tema armastab õigust ja õiglust.” — Laul 33:5.

Kas Jumal määras ette Jaakobi ja Eesavi elutee?

1. Moos. 25:23: „Jehoova vastas temale [Rebekale]: ’Su ihus on kaks rahvast, kaks erinevat hõimu su üsast alates: üks rahvas on vägevam teisest — vanem [Eesav] orjab nooremat [Jaakobit]!’ ” (Jehoova oli võimeline lugema veel sündimata kaksikute geneetilist informatsiooni. Ta võis seda arvesse võtta, kui ta nägi ette, milliseks kujuneb kummagi poisi iseloom, ja ennustas, milline on lõpptulemus. [Laul 139:16] Aga miski siin ei näita, et ta määras kindlaks nende igavese saatuse või selle, milliseks nende iga elusündmus kujuneb.)

Kas see oli ette määratud, et Juudas Iskariot Jeesuse ära annab?

Laul 41:10: „Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu!” (Pane tähele, et see prohvetiennustus ei ütle täpselt, kes Jeesuse lähedastest kaaslastest seda teeb. Jehoova teadis, et Kurat oli kasutanud Taaveti äraandmiseks selle nõuandjat Ahitofelit, ja Ta laskis selle üles kirjutada, näitamaks seda, kuidas Kurat on tegutsenud ja mida ta tulevikus teeb. Mitte Jumal, vaid „kurat ... oli Juuda, Siimona poja Iskarioti südamesse pannud, et ta tema [Jeesuse] ära annaks”. [Joh. 13:2] Selle asemel et Saatana mõjule vastu seista, andis Juudas sellele järele.)

Joh. 6:64: „Jeesus teadis algusest peale, ... kes see on, kes tema ära annab.” (Mitte loomistöö algusest ega Juudase sünnist alates, vaid tema reeturliku tegevuse „algusest”. Võrdle 1. Moosese 1:1, Luuka 1:2 ja 1. Johannese 2:7, 13, kus igas tekstis on sõna „algus” kasutatud suhtelises mõistes. Pane samuti tähele teksti Johannese 12:4—6.)

Kas apostel Paulus ei räägi kristlastest kui ’ettemääratutest’?

Rooml. 8:28, 29: „Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb, neile, kes tema kavatsuse järgi on kutsutud. Sest keda ta on ette ära tundnud, need on ta ka ette ära määranud olema tema Poja näo sarnased, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.” (Samuti Efeslastele 1:5, 11.) Kuid nendelesamadele inimestele öeldakse 2. Peetruse 1:10: „Püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi.” (Meie kursiiv.) (Kui üksikisikud oleksid olnud pääste jaoks ette määratud, siis ei oleks neil olnud võimalik komistada, ükskõik mida nad ka oleksid teinud. Kuna üksikisikutelt nõutakse pingutuste tegemist, siis on järelikult eelnevalt kindlaks määratud vaid klass. Jumala eesmärk oli, et kogu see klass järgiks Jeesuse Kristuse eeskuju. Kuid need, kes on Jumala poolt sellesse klassi valitud, peavad jääma ustavaks, et nad nende ette seatud tasu ka kätte saaksid.)

Efesl. 1:4, 5: „Nagu ta meid on valinud tema [Jeesuse Kristuse] sees enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema ees armastuses, meid ette ära määrates lapseõiguse osalisiks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heaksarvamisel.” (Meie kursiiv.) (On märkimisväärne, et tekstis Luuka 11:50, 51 võrdsustab Jeesus „maailma asutamise” Aabeli ajaga. Aabel oli esimene inimene, kellel oli terve elu jooksul Jumala heakskiit. Niisiis esitas Jumal pärast Eedeni mässu ja enne Aabeli eostamist oma eesmärgi tuua esile „seeme”, kelle kaudu tuleb vabastamine. [1. Moos. 3:15] Jumala eesmärk oli, et peamise Seemne Jeesuse Kristusega ühendatakse hulk tema ustavaid järelkäijaid, kes kuuluvad koos temaga Messia Kuningriiki, uude valitsusse, mis valitseb maa üle.)

Kas tähed ja planeedid mõjutavad sündmusi meie elus või annavad endeid, mida me otsuste tegemisel peaksime arvestama?

Kust on astroloogia pärit?

„Lihtsaim ... a[stroloogia] oli tuntud juba Babüloonias. Sealt pärinevad kaldealased olid antiikmaailmas a[stroloogia] peamised levitajad.” — Eesti entsüklopeedia (1985), 1. osa, lk. 347.

„Astroloogia põhines kahel babüloonia ideel: sodiaagil ja taevakehade jumalikkusel. ... Babüloonlased arvasid, et planeedid avaldavad samasugust mõju, mida avaldab igale planeedile vastav jumalus.” — Great Cities of the Ancient World (New York, 1972), L. Sprague de Camp, lk. 150.

„Babüloonias nagu Assüüriaski, mille kultuur kasvas välja otse Babüloonia kultuurist, ... on astroloogial ametlikus kultuses oma koht ühena neist kahest preestrite käsutuses olnud peamisest abivahendist ... jumalate tahte ja kava kindlakstegemisel, kusjuures teiseks abivahendiks oli ohvrilooma maksa uurimine. ... Arvati, et päikese, kuu ja viie planeedi liikumine kujutab nende viie jumala ning kuujumal Sini ja päikesejumal Šamaši tegutsemist maapealsete sündmuste ettevalmistamisel.” — Encyclopædia Britannica (1911), 2. kd., lk. 796.

Kuidas suhtub sellesse kombesse inimkonna Looja?

5. Moos. 18:10—12: „Ärgu leidugu su keskel ... ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat ... Sest igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle.”

Babüloonlastele ta ütles: „Astugu nad ometi ette ja päästku sind, taevatundjad, tähtede seletajad, kes kuulutavad iga noorkuu ajal, mis sulle juhtub! Vaata, need on otsekui kõrred ... Nõnda käib su nõidujate käsi, kelle pärast sa oled vaeva näinud noorpõlvest peale: igaüks vaarub omale poole, ükski ei päästa sind!” — Jes. 47:13—15.