Võta Jehoova igavesed käsivarred enesele toeks

„Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred!” — 5. MOOSESE 33:27.

1, 2. Miks võib Jehoova rahvas tema toetuses kindel olla?

JEHOOVA hoolitseb oma rahva eest. Kogu iisraellaste kitsikuse ajal „ta tundis kitsikust”! Armastuse ja kaastunde pärast ta „tõstis nad üles ja kandis neid”. (Jesaja 63:7—9, NW) Niisiis, kui me oleme Jumalale ustavad, võime olla kindlad, et ta meid toetab.

² Prohvet Mooses ütles: „Varjupaigaks on iidne Jumal, kes sirutab välja igavesed käsivarred!” (5. Moosese 33:27) Üks teine tõlge ütleb: „Igavene Jumal on sinu asupaik, ja all on igavesed käsivarred.” (American Standard Version) Aga kuidas Jumala käsivarred oma sulaseid toetavad?

Miks nii palju raskusi?

 3. Millal naudib sõnakuulelik inimkond täiel määral „Jumala laste au vabadust”?

³ Jehoova teenimine ei kaitse meid raskuste eest, mis on ebatäiuslike inimeste seas üldlevinud. Jumala sulane Hiiob ütles: „Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli!” (Iiob 14:1) Mis puutub „meie elupäevadesse”, ütles laulik: „Parimal puhul on need ometi vaev ja häda.” (Laul 90:10) Taoline elu kestab, kuni ’loodu päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse’. (Roomlastele 8:19—22) See toimub Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse ajal. Jeesuse lunastusohvri alusel kogevad Kuningriigi inimalamad vabastamist patust ja surmast. Millenniumi lõpuks on Kristus ja tema preesterkuningatest kaaslased aidanud sõnakuulelikul inimkonnal täiusesse jõuda ja nende nimed, kes on Saatana ja ta deemonite poolt tehtava lõppkatse ajal Jumalale lojaalsed, kirjutatakse püsivalt „eluraamatusse”. (Ilmutuse 20:12—15) Siis naudivad nad täiel määral Jumala laste aulist vabadust.

 4. Mida peaksime tegema selle asemel, et kaevata oma eluolukorra üle?

⁴ Seni lootkem Jehoovale, selle asemel et kaevata oma eluolukorra üle. (1. Saamueli 12:22; Juuda 16) Olgem samuti tänulikud Jeesusele, meie Ülempreestrile, tänu kellele võime läheneda Jumalale, „et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks”. (Heebrealastele 4:14—16) Mitte kunagi ei peaks me sarnanema Aadamaga. Tegelikult süüdistas ta valelikult Jehoovat, et too andis talle halva naise, öeldes: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin!” (1. Moosese 3:12) Jumal annab häid asju ja ei too meie peale raskusi. (Matteuse 5:45; Jakoobuse 1:17) Raskused on tihti meie tarkuse puuduse või kellegi teise vigade tulemus. Nad võivad meie peale tulla ka seepärast, et oleme patused ja elame maailmas, mis on Saatana võimu all. (Õpetussõnad 19:3; 1. Johannese 5:19) Ometigi toetavad Jehoova igavesed käsivarred alati oma lojaalseid sulaseid, kes palvemeeles temale toetuvad ja tema Sõna nõuandeid isiklikult ellu rakendavad. — Laul 37:5; 119:105.

Tugi haiguse ajal

 5. Millist julgustust leiavad põdurad inimesed Laulus 41:2—4?

⁵ Aeg-ajalt on haigused enamiku meie jaoks ahastuse põhjus. Ometigi ütles Taavet: „Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest! Õnnetuspäeval Jehoova päästab tema! Jehoova hoiab teda ja peab teda elus; teda peab õndsaks kiidetama maa peal! Ei sa anna teda ta vaenlaste meelevalda! Jehoova toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb!” — Laul 41:2—4.

6, 7. Kuidas aitas Jumal Taavetit, kui too haigevoodis oli, ja kuidas julgustab see Jumala sulaseid tänapäeval?

⁶ Hoolitsev inimene aitab abivajajat. „Õnnetuspäev” võib olla iga õnnetusjuhtum või pikk raske periood, mis nõrgestab inimest. Ta loodab jõuetuse ajal Jumala kaitsele ja teised ’kiidavad teda õndsaks maa peal’, levitades sõnumeid Jehoova halastusest tema vastu. Jumal toetas Taavetit „haigevoodis”, võib-olla rõhuvalt pingelisel ajal, mil Taaveti poeg Absalom püüdis Iisraeli trooni haarata. — 2. Saamueli 15:1—6.

⁷ Kuna Taavet oli kehva eest hoolitsenud, arvas ta, et Jumal toetab teda, kui ta abitult haigevoodis lamab. (Laul 18:25—27) Kuigi ta oli raskesti haige, oli ta kindel, et Jumal ’pöörab tema maasolemise’, mitte haigust imeliselt kõrvaldades, vaid trööstivate mõtetega tugevdades. Jehoova otsekui muudab ta haigevoodi kosumisvoodiks. Kui ka meie Jumala sulastena haiguse all kannatame, toetavad meid samamoodi Jehoova igavesed käsivarred.

Lohutus masendunutele

 8. Kuidas ilmutas üks põdur kristlane oma sõltuvust Jumalast?

⁸ Haigus võib põhjustada depressiooni. Üks raskesti haige kristlane, kellel mõnikord ei jätku jõudu isegi lugemiseks, jutustab: „See sünnitab palju masendust, alaväärsustunnet ja isegi pisaraid.” Olles teadlik, et Saatan tahab teda maha suruda julguse kaotamisega, võitleb ta vastu, teades, et Jehoova abiga ei jää ta alla. (Jakoobuse 4:7) See mees on julgustuseks teistele, kes teavad, et ta loodab Jumalale. (Laul 29:11) Isegi haiglas olles helistab ta haigetele ja teistele, et neid vaimselt üles ehitada. Ise ehitab ta end üles, kuulates kassetile lindistatud Kuningriigi meloodiaid ja selle ajakirja ning ta kaaslase Awake! artikleid ning suheldes kaaskristlastega. See vend ütleb: „Räägin regulaarselt Jehoovaga palves, palun, et ta annaks mulle jõudu, juhatust, lohutust ja aitaks mul vastu pidada.” Kui oled kristlane, kellel on tõsised terviseprobleemid, looda alati Jehoovale ja võta enesele toeks tema igavesed käsivarred.

 9. Millised näited ilmutavad, et jumalakartlikke inimesi vaevab mõnikord depressioon?

⁹ Depressioon on igivana probleem. Katsetes olles rääkis Hiiob kui mees, kes tunneb, et Jumal on ta hüljanud. (Iiob 29:2—5) Mure laastatud Jeruusalemma ja ta müüride pärast tegi Nehemja morniks, ning Peetrus oli Kristuse salgamise pärast nii masendunud, et ta nuttis kibedasti. (Nehemja 2:1—8; Luuka 22:62) Epafroditos oli masendunud, sest Filipi kristlased olid kuulnud ta haigestumisest. (Filiplastele 2:25, 26) Depressioon vaevas mõningaid Tessaloonika kristlasi, sest Paulus soovitas tungivalt sealsetele vendadele „rääkida lohutavalt masendunud hingedele”. (1. Tessalooniklastele 5:14, NW) Kuidas siis Jumal taolisi inimesi aitab?

10. Mis võib olla abiks püüetele toime tulla depressiooniga?

¹⁰ Otsus ravi kohta, mida nõuab raske depressioon, tuleb langetada igaühel isiklikult.a (Galaatlastele 6:5) Aidata võib küllaldane puhkus ja tasakaalustatud tegevus. Selle asemel, et vaadata paljusid probleeme ühe suure viletsusena, võib masendunud inimene leida, et asjale tuleb kasuks nende lahendamine ühekaupa. Lohutav abi kogudusevanematelt võib väga palju kasu tuua, eriti kui see emotsionaalne probleem põhjustab vaimset muret. (Jakoobuse 5:13—15) Kõigepealt on oluliselt tähtis toetuda Jehoovale, ’heites kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt meie eest’. Järelejätmatu ja südamest tulev palve võib tuua inimesele ’Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoides südant ja mõtteid Kristuses Jeesuses’. — 1. Peetruse 5:6—11; Filiplastele 4:6, 7.

Jehoova aitab meil kurbusele vastu pidada

11.—13. Mis võib leevendada südamevalu, mis kaasneb armastatud inimese surmaga?

¹¹ Teine ahastust põhjustav kogemus on armastatud inimese surm. Aabraham leinas taga oma naist Saarat. (1. Moosese 23:2) Taavet oli murest murtud, kui ta poeg Absalom suri. (2. Saamueli 19:1) Ja isegi täiuslik inimene Jeesus „nuttis” oma sõbra Laatsaruse surma puhul! (Johannese 11:35) Seega valitseb armastatud inimese surma korral kurbus. Aga mis võib aidata taolist südamevalu leevendada?

¹² Jumal aitab oma rahval raskele kaotuskurbusele vastu pidada. Tema Sõna ütleb, et tuleb ülestõusmine. Seepärast meie ei ’lähe nõnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust’. (1. Tessalooniklastele 4:13; Apostlite teod 24:15) Jehoova vaim aitab meil säilitada rahu ja usku ning mõtiskleda tema Sõnas tõotatud imelise tuleviku üle, nii et mõtted armastatud inimese surmast ei mata meid täielikult enese alla. Tröösti leiame ka Pühakirja lugemisest ja „kõige troosti Jumala” poole palves pöördumisest. — 2. Korintlastele 1:3, 4; Laul 68:5—7.

¹³ Me võime ammutada lohutust ülestõusmise lootusest, nagu seda tegi Hiiob, kes hüüatas: „Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub; et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles! Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb! Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:13—15) Üldiselt ei tunne me suurt südamevalu, kui kallis sõber reisile läheb, sest me loodame teda jälle näha. Sügav kurbus, mida põhjustab armastatud inimese kaotus, võib mõnevõrra leevenduda, kui suhtume ustava kristlase surma samamoodi. Kui tal oli maine lootus, äratatakse ta Kristuse Tuhandeaastase Valitsuse ajal surmaunest siia maa peale. (Johannese 5:28, 29; Ilmutuse 20:11—13) Ja kui me loodame igavesti maa peal elada, võime olla siin, et tervitada oma ülesäratatud armastatud inimest.

14. Kuidas kaks kristlikku leske peale abikaasa surma hakkama said?

¹⁴ Üks õde teadis, et peale abikaasa surma tuleb tal oma elu Jumala teenistuses jätkata. Lisaks sellele, et tal oli „küllalt teha Issanda töös”, tegi ta 800 detailist koosneva voodivaiba. (1. Korintlastele 15:58, NW) „See oli hea ettevõtmine,” räägib ta, „sest kogu oma töötamise ajal sain kuulata Kuningriigi meloodiaid ja piibliteemalisi lindistusi, mis täitsid mu mõtteid.” Soojalt meenutab ta kogenud vanema ja ta naise külaskäiku. Vanem näitas Piiblist, et Jumal tõepoolest hoolitseb leskede eest. (Jakoobuse 1:27) Üks teine kristlik naine ei langenud enesehaletsusse, kui ta abikaasa suri. Ta hindas sõprade toetust ja tundis suuremat huvi teiste vastu. „Palvetasin sagedamini ja arendasin lähedasemaid suhteid Jehoovaga,” ütleb ta. Ja milline õnnistus on Jumala igaveste käsivarte toetus!

Abi, kui me eksime

15. Milline on Taaveti sõnade tähendus Laulus 19:8—14?

¹⁵ Kuigi me Jehoova seadust armastame, me eksime aeg-ajalt. Kahtlemata vaevab see meid, nagu see vaevas Taavetit, kelle jaoks Jumala seadused, meeldetuletused, korraldused ja seadlused olid ihaldatavamad kui kuld. Ta ütles: „Sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga! Eksimused — kes neid märkab? Salajastest pattudest mõista mind vabaks! Ka ülbete pattude eest hoia oma sulast; ärgu need valitsegu mind! Siis ma olen laitmatu ja olen vaba paljudest üleastumistest!” (Laul 19:8—14) Analüüsigem neid sõnu.

16. Miks me peaksime hoiduma ülbusest?

¹⁶ Ülbed teod on palju tõsisemad patud kui vaid eksimused. Saul kui kuningas heideti kõrvale, sest ta tõi ülbelt ohvri ja säästis amalekkide kuninga Agagi ning parima osa saagist, kuigi Jumal oli käskinud amalekid sootuks hävitada. (1. Saamueli 13:8—14; 15:8—19) Kuningas Ussijat löödi pidalitõvega, sest ta haaras endale ülbelt preestrikohustused. (2. Ajaraamat 26:16—21) Kui seaduselaegast Jeruusalemma viidi ja vankrit vedavad härjad selle peaaegu ümber ajasid, lõi Jumal Ussija surnuks seepärast, et ta lugupidamatult laekast kinni haaras, et seda toetada. (2. Saamueli 6:6, 7) Seega, kui me ei tea, mida teha, või kas me oleme volitatud midagi tegema, peaksime ilmutama mõõdukust ja küsima nõu nendelt, kes asja mõistavad. (Õpetussõnad 11:2; 13:10) Muidugi, kui oleme olnud ülbed, peaksime paluma Jumalalt andestust ja abi, hoidumaks tulevikus ülbusest.

17. Kuidas võivad salajased patud inimesele mõjuda, aga kuidas on võimalik saada andeksandi ja kergendust?

¹⁷ Salajased patud võivad põhjustada vaeva. Nagu ütleb Laul 32:1—5, püüdis Taavet oma pattu varjata, kuid ta ütles: „Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-kondid mu päevasest oigamisest! Sest päevad ja ööd oli su käsi raskesti mu peal; mu üdi on ära kuivanud nagu suve kuumuses!” Süütunde mahasurumine kurnas Taavetit ja ängistus kahandas ta elujõudu, nii nagu puu kaotab eluandva vedeliku põua ajal või suve kuumuses. Ilmselt kannatas ta nii vaimse kui ka füüsilise haiguse all ja kaotas rõõmu, sest ta ei tunnistanud seda üles. Ainult Jumalale ülestunnistamine võis tuua andeksanni ja kergenduse. Taavet ütleski: „Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud! . . . Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: ’Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised!’ Siis andsid sina mu süüteo andeks!” Armastav abi kristlikelt kogudusevanematelt võib edendada vaimset paranemist. — Õpetussõnad 28:13; Jakoobuse 5:13—20.

18. Millised tõendid on selle kohta, et patul on pikaajaline mõju, aga mis on taolistes olukordades lohutuse allikas?

¹⁸ Patul võib olla pikaajaline mõju. Seda koges Taavet, kes rikkus abielu Batsebaga, korraldas ta abikaasa hukkumise ja abiellus raseda lesega. (2. Saamueli 11:1—27) Kuigi Jumal osutas armu Kuningriigi lepingu ja Taaveti kahetsuse pärast ning seetõttu, et ta teisi halastavalt kohtles, koges Taavet ’õnnetusi tema omast soost’. (2. Saamueli 12:1—12) Abielurikkumises sigitatud laps suri. Taaveti poeg Amnon vägistas oma poolõe Taamari ja tapeti Taamari venna Absalomi korraldusel. (2. Saamueli 12:15—23; 13:1—33) Absalom häbistas Taavetit, kuna ta magas Taaveti liignaistega. Ta püüdis vägivaldselt trooni haarata, kuid sai surma. (2. Saamueli 15:1—19:1) Patt toob alati kaasa hilisemad tagajärjed. Näiteks võib eemaldatud patustaja kahetseda ja ta võetakse kogudusse tagasi, kuid võib mööduda aastaid, enne kui ta saab üle patu tõttu rikutud mainest ja emotsionaalsest traumast. Kui lohutav on siiski, et meil on Jehoova andeksand ja tema igaveste käsivarte toetus!

Vabastamine rõhumistest

19. Kuidas võib Jumala vaim abiks olla, kui oleme ränkades katsetes?

¹⁹ Ränkades katsetes võib meil puudu tulla vajalikust tarkusest ja jõust, et teha otsuseid ja viia neid ellu. Taolisel puhul tuleb Jumala vaim „appi meie nõtrusele; sest me ei tea seda, mida paluda, nõnda nagu peaks, ent Vaim ise palvetab meie eest sõnades väljendamatute ohkamistega”. (Roomlastele 8:26) Kui Jehoova toob olukorda pöörde, peaksime olema tänulikud. Kuid ta käsivars võib päästa meid ka teisiti. Kui me palume tarkust, võib Jehoova oma vaimu läbi näidata, mida peaksime tegema, ja varustada meid selle tegemiseks vajaliku jõuga. (Jakoobuse 1:5—8) Tema abiga võime vastu pidada, kui ’kurvastume mõnesugustes kiusatustes’, ja kui me need läbime, on meie usk läbi proovitud ja tugevdatud. — 1. Peetruse 1:6—8.

20. Mida me naudime, kui võtame Jehoova igavesed käsivarred endale toeks?

²⁰ Ärgem kunagi väsigem Jumala poole palves pöördumast. „Mu silmad on alati Jehoova poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja!” ütles Taavet. „Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Kitsikused on laiendanud mu südame; vii mind välja mu ahastusest! Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!” (Laul 25:15—18) Me võime sarnaselt Taavetiga nautida Jumala toodud vabastust, tema soosingut ja andeksandi, kui võtame tõepoolest Jehoova igavesed käsivarred endale toeks.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas aitab Jehoova oma sulaseid, kes on haiged?

◻ Mis võib olla abiks, kui püüame depressiooniga toime tulla?

◻ Mis võib aidata leevendada armastatud inimese surmaga kaasnevat kurvastust?

◻ Kuidas võivad saada kergendust need, kes endi patte salgavad?

◻ Millist abi võib saada, kui Jehoova rahvas on ränkades katsetes?

[Pilt lk 16, 17]

Me võime jumalakartliku Hiiobi kombel ammutada lohutust ülestõusmise lootusest