Vanemad, kandke hoolt oma pere eest

„Kui keegi enese omaste ... eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud.” (1. TIMOTEOSELE 5:8)

1., 2. a) Miks on julgustav kristlikel koosolekutel perekondi näha? b) Mis võib takistada perekondi õigel ajal koosolekule jõuda?

KUI vaatad enne kristliku koguduse koosoleku algust saalis ringi, võid näha, kuidas puhtad ja korralikult riietatud lapsed kenasti oma vanemate kõrval istuvad. Kas pole meeldiv näha sellistes perekondades ilmselgelt avalduvat armastust – armastust Jehoova ja üksteise vastu? Kerge on aga unustada, kui palju pingutusi nõuab see, et terve pere õigel ajal koosolekutele jõuaks.

² Enamasti on lapsevanematel kogu päeva jooksul käed tööd täis ning koosolekuõhtuti on kõigil veelgi kiirem. Vaja on valmistada õhtusöök, koristada ja kodused tööd valmis saada. Vanemate õlul lasub suur koorem, sest nemad peavad jälgima, et kõik oleksid õigeks ajaks puhtad, söönud ja minekuks valmis. Muidugi võib lastega kõige ebasobivamal ajal igasuguseid ootamatusi juhtuda. Vanem poeg rebib mänguhoos oma püksid lõhki. Noorem pudistab toitu sülle. Siis lähevad lapsed omavahel nääklema. (Õpetussõnad 22:15.) Ja mis on selle kõige tagajärg? Isegi kõige hoolikamalt tehtud plaanid võivad liiva joosta. Sellegipoolest on sellised pered kuningriigisaalis peaaegu alati aegsasti enne koosoleku algust kohal. On tõesti julgustav näha neid saalis nädal nädala järel, aasta aasta järel, ja näha nende lastest sirgumas Jehoova teenijaid.

 3. Millest me võime järeldada, et Jehoova hindab perekondi väga kõrgelt?

³ Ehkki lapsevanema töö on vahel raske, isegi kurnav, pea kindlasti meeles, et Jehoova hindab sinu vaevanägemist kõrgelt. Jehoova on Loojana perekonnale aluse pannud. Tema Sõna ütleb seepärast, et „iga perekond ... võlgneb oma nime” – tegelikult kogu oma olemasolu – Jehoovale (Efeslastele 3:14, 15, UM). Kui te lapsevanematena püüate täita oma osa perekonnas õigesti, toote au universumi kõrgeimale Valitsejale (1. Korintlastele 10:31). Kas pole see suur eesõigus? Seega on meil sobilik vaadelda lähemalt seda ülesannet, mille Jehoova on vanematele andnud. See artikkel pöörabki tähelepanu perekonna eest hoolitsemisele. Vaatame uuesti läbi, millisel kolmel viisil tuleb vanematel Jumala tahte kohaselt oma pere eest hoolt kanda.

Materiaalsete vajaduste eest hoolitsemine

 4. Kuidas on Jehoova korraldanud selle, et perekonnas hoolitsetaks laste vajaduste eest?

⁴ Apostel Paulus kirjutas: „Aga kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu” (1. Timoteosele 5:8). Keda Paulus sõna „keegi” all mõtles? Perekonnapead, kelleks on tavaliselt isa. Jumal on andnud ka naisele väärika rolli olla oma mehe abiline (1. Moosese 2:18). Piibli aegadel aitasid naised sageli oma mehel pere eest hoolt kanda (Õpetussõnad 31:13, 14, 16). Tänapäeval on järjest rohkem üksikvanemaga peresid.a Paljud kristlikud üksikvanemad saavad oma pere eest hoolitsemisega imetlusväärselt hästi hakkama. Muidugi on ideaalne, kui peres on olemas mõlemad vanemad ja isa tegutseb eestvedajana.

5., 6. a) Millised on mõned proovikivid, millega seisavad silmitsi need, kes püüavad oma perele elatist teenida? b) Milline töösse suhtumine aitab kristlastel sihikindlalt oma pere vajaduste eest hoolitseda?

⁵ Milliste vajaduste eest hoolitsemisest Paulus kirjakohas 1. Timoteosele 5:8 rääkis? Kontekst annab mõista, et ta pidas silmas perekonna materiaalseid vajadusi. Ent tänapäeva maailmas polegi nii lihtne perele elatist teenida. Majandusraskused on levinud igal pool, samuti koondamised, suur tööpuudus ning kasvav elukallidus. Mis võib aidata pere toitjal selliste proovikividega toime tulla?

⁶ Lapsevanem peaks meeles pidama, et ta täidab Jehoovalt saadud ülesannet. Pauluse sõnad, mis ta jumaliku inspiratsiooni all kirja pani, näitavad, et mees, kes on suuteline seda käsku täitma, ent keeldub seda tegemast, on samaväärne inimesega, kes on „usu ära salanud”. Kristlane peaks tegema kõik endast oleneva, et Jumala ees sellisesse seisundisse mitte sattuda. Kurb küll, kuid tänapäeva maailmas on palju niisuguseid inimesi, kes on „ilma loomupärase kiindumuseta” (2. Timoteosele 3:1, 3, UM). On tõsi, et lugematu hulk isasid hoiab oma kohustuste täitmisest kõrvale, jättes oma perekonna hätta. Kristlikud abielumehed ei suhtu enese omaste eest hoolitsemisse kalgilt ega hooletult. Erinevalt paljudest oma töökaaslastest peavad kristlikud vanemad isegi kõige lihtsamat tööd auväärseks ja tähtsaks, kuna see võimaldab neil kanda hoolt oma lähedaste eest ning olla Jehoova Jumalale meelepärased.

 7. Miks on vanematel sobiv mõtiskleda Jeesuse eeskuju üle?

⁷ Perekonnapead võivad ka leida, et kasulik on mõtiskleda Jeesuse täiusliku eeskuju üle. Tuleta meelde, et Piibel viitab Jeesusele prohvetlikult kui meie „Igavesele Isale” (Jesaja 9:5, 6). „Viimse Aadamana” saab Jeesus „esimese inimese Aadama” asemel nende isaks, kes väljendavad oma usku (1. Korintlastele 15:45). Erinevalt Aadamast, kes oli omakasupüüdlik ja tegutses enese huve silmas pidades, on Jeesus ideaalne isa. Piibel ütleb tema kohta: „Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest” (1. Johannese 3:16, P 1997). Jah, Jeesus oli meelsasti valmis teiste eest oma elu ohverdama. Ent ka igapäevastes vähemtähtsates asjades pani ta teiste huvid enda omadest ettepoole. Lapsevanemad, te teete hästi, kui püüate ilmutada samasugust ennastohverdavat vaimu.

8., 9. a) Mida võivad lapsevanemad õppida lindudelt, kes oma järeltulijate eest omakasupüüdmatult hoolt kannavad? b) Kuidas ilmutavad paljud kristlikud vanemad ennastohverdavat vaimu?

⁸ Vanemad võivad omakasupüüdmatu armastuse kohta palju õppida Jeesuse sõnadest isemeelsele Jumala rahvale: „Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla” (Matteuse 23:37). Jeesus maalis siin sõnadega värvika pildi kanaemast, kes tiibadega oma tibusid varjab. Tõesti, vanemad saavad palju õppida emalinnu instinktiivsest käitumisest: ta on valmis ennast kas või ohtu seadma, et oma pojukesi kaitsta. Tähelepanu väärib ka see, mida vanalinnud päevast päeva teevad. Neid võib vahetpidamata näha toidu otsinguil edasi-tagasi lendamas. Isegi kui nende jõud on otsakorral, toovad nad oma pojukeste avali nokkade vahele toidupalakesi, mis kohe alla neelatakse ja millele tavaliselt häälekalt lisa nõutakse. Paljudel Jehoova loodutel on instinktiivne tarkus, mis paneb neid oma poegade vajaduste eest hoolt kandma (Õpetussõnad 30:24).

⁹ Samamoodi ilmutavad kristlikud vanemad kogu maailmas imeteldavalt ennastohverdavat vaimu. Te kaitsete oma lapsi kõige halva eest, lastes pigem endale kahju teha. Lisaks te toote hea meelega iga päev ohvreid, et omaste eest hoolt kanda. Paljud teist tõusevad hommikul vara ning teevad päev läbi rasket või üksluist tööd. Te näete vaeva, et perel oleks toitainerikas toit laual. Te rabelete selle nimel, et teie lastel oleksid puhtad riided seljas, katus pea kohal ja küllaldaselt kooliharidust. Ja seda kõike olete valmis tegema päevast päeva ja aastast aastasse. Kindlasti on niisugune ennastsalgavus ja vastupidavus Jehoovale meelepärast! (Heebrealastele 13:16.) Samal ajal on teil meeles, et teie omastel on veel tähtsamaid vajadusi, mille eest tuleb hoolt kanda.

Vaimsete vajaduste eest hoolitsemine

10., 11. Milline inimese vajadus on tähtsaim ning mida peavad kristlikud lapsevanemad esmalt tegema, et nad võiksid oma laste seda vajadust rahuldada?

¹⁰ Materiaalsete vajaduste eest hoolitsemisest veelgi olulisem on kanda hoolt vaimsete vajaduste eest. Jeesus ütles: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust” (Matteuse 4:4; 5:3, UM). Mida saavad lapsevanemad teha, et hoolitseda oma pere vaimsete vajaduste eest?

¹¹ Seda teemat käsitledes pole vist tsiteeritud ühtki teist piiblikohta nii sageli kui 5. Moosese 6:5–7. Ava palun oma Piibel ja loe need salmid. Pane tähele, et vanematel kästakse esmalt enda vaimsuse kallal tööd teha, õppida Jehoovat armastama ja tema sõnad enda südamesse võtta. See eeldab tõsist Jumala Sõna uurimist. Sul on vaja korrapäraselt Piiblit lugeda ja selle üle mõtiskleda, alles siis võid sa Jehoova teid, põhimõtteid ja seadusi tõesti mõistma ning armastama õppida. Selle tulemusena täidavad su südant vaimustavad Piibli tõed, millega kaasneb rõõm ning aukartus ja armastus Jehoova vastu. Siis on sul külluslikult häid mõtteid, mida oma lastega jagada (Luuka 6:45).

12. Kuidas saavad vanemad Jeesusest eeskuju võtta, et Piibli tõdesid oma lastele kõvasti kinnitada?

¹² Vaimselt tugevad vanemad on valmis tegutsema 5. Moosese 6:7 nõuande järgi ning Jehoova sõnu oma järeltulijatele igal võimalusel ’kõvasti kinnitama’. Väljend „kõvasti kinnitama” viitab siin kordamise teel õpetamisele ja sisendamisele. Jehoova teab hästi, et me kõik – lapsed eriti – vajame kordamist, et võiksime õppida. Nõnda kasutas ka Jeesus oma teenistuses kordamist. Kui ta näiteks õpetas oma jüngritele, et vaja on olla alandlik, mitte uhke ega võistlushimuline, leidis ta sama põhimõtte kordamiseks mitmeid viise. Ta õpetas neid arutelude kaudu, tõi näiteid ja näitas lausa ise ette, kuidas seda teha (Matteuse 18:1–4; 20:25–27; Johannese 13:12–15). On tähelepanuväärne, et Jeesus polnud kunagi kannatamatu. Samamoodi peavad vanemad otsima võimalusi, kuidas oma lastele põhitõed selgeks õpetada, ning kordama kannatlikult Jehoova põhimõtteid seni, kuni lapsed neist aru saavad ja neid järgima hakkavad.

13., 14. Millistes olukordades saavad vanemad oma lastele Piibli tõdesid kõvasti kinnitada ning millist abimaterjali võivad nad kasutada?

¹³ Perekondliku piibliuurimise ajal on hea võimalus sellist õpetust anda. Regulaarne, ülesehitav ja rõõmus perekondlik piibliuurimine on tugisammas, millele toetub perekonna vaimsus. Üle kogu maailma tunnevad kristlikud pered rõõmu sellistest uurimistest, mille käigus kasutatakse Jehoova organisatsiooni väljaandeid ning kohandatakse materjal vastavaks laste vajadustele. Raamat „Võta kuulda Suurt Õpetajat” on sellisteks aruteludeks üks silmapaistvalt hea abivahend, samuti raamat „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid”.b Ometi pole perekondlik uurimine ainus aeg, kui lastele õpetust saab anda.

¹⁴ Nagu näitab 5. Moosese 6:7, saavad vanemad oma lastega vaimsete asjade üle mõtteid vahetada väga erinevates olukordades. Nii koos reisides, töötades kui meelt lahutades võid sa leida võimalusi oma laste vaimsetele vajadustele tähelepanu pöörata. Muidugi ei tähenda see seda, et lastele tuleks vahetpidamatult Piibli tõdedest „loengut pidada”. Püüa lihtsalt pereliikmetega vesteldes leida ülesehitavaid ja vaimseid jututeemasid. Näiteks ajakirja „Ärgake!” artiklid hõlmavad väga laia teemaderingi. Selliste artiklite põhjal võib vestelda Jehoova loodud loomadest-lindudest, maakera looduskaunitest kohtadest ning imestusväärselt mitmekesistest kultuuridest ja eluviisidest. Niisugused vestlused võivad ajendada lapsi ustava ja mõistliku sulaseklassi väljaandeid rohkem lugema (Matteuse 24:45–47).

15. Kuidas võiksid vanemad aidata oma lastel näha, et kuulutustöö on huvitav ja meeldiv?

¹⁵ Kui vestled lastega ülesehitavalt, aitab see sul rahuldada veel üht nende vaimset vajadust. Kristlikel lastel on vaja õppida oma usku tõhusalt teistega jagama. Samal ajal kui räägid lapsele mõnest ajakirjas „Vahitorn” või „Ärgake!” ilmunud huvitavast mõttest, otsi võimalusi seostada seda materjali kuulutustööga. Näiteks võiksid sa küsida: „Kas sinu meelest oleks tore, kui rohkem inimesi teaks Jehoova kohta sellist asja? Mis sa arvad, kuidas me saaksime panna teisi selle teema vastu huvi tundma?” Sellised arutelud võivad aidata kasvatada lastes huvi õpitut teistega jagada. Kui võtate lapsed endaga kuulutustööle kaasa, näevad nad teie eeskuju põhjal, kuidas teistega vestelda. Samuti võivad nad õppida, et kuulutustöö on huvitav ja rõõmus töö, mis toob suurt rahulolu ja heameelt (Apostlite teod 20:35).

16. Mida võivad lapsed oma vanemate palveid kuuldes õppida?

¹⁶ Samuti hoolitsevad vanemad oma laste vaimsete vajaduste eest palvetades. Jeesus õpetas oma jüngritele, kuidas palvetada, ning ta palvetas palju kordi koos nendega (Luuka 11:1–13). Mõelda vaid, kui palju nad sellest õppisid, et said ühineda Jehoova enda Poja esitatud palvetega! Samamoodi võivad lapsed õppida palju teie palvetest. Näiteks võivad nad õppida seda, et Jehoova soovib, et me talle kõik vabalt südame pealt ära räägiksime ning pöörduksime tema poole kõigis oma muredes. Just oma vanemate palvete kaudu võivad lapsed selgeks saada ülitähtsa vaimse tõe – neil võivad olla suhted oma taevase Isaga (1. Peetruse 5:7).

Emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemine

17., 18. a) Kuidas näitab Piibel, et lastele on tähtis armastust osutada? b) Kuidas peaksid isad Jehoova eeskujul oma lastele armastust väljendama?

¹⁷ Loomulikult vajavad tähelepanu ka laste emotsionaalsed vajadused. Jumala Sõna annab vanematele teada, kui tähtis on laste eest selles mõttes hoolitseda. Näiteks õhutatakse noori naisi „armastama oma ... lapsi”. Sellekohast nõu seostatakse noorte emade terve mõistusega (UM) (Tiitusele 2:4). Lapse vastu on tõepoolest arukas armastust ilmutada. Selle kaudu õpib laps armastama ja selle hea mõju kestab läbi kogu elu. Teisest küljest oleks ebamõistlik laps armastusest ilma jätta. See põhjustaks suurt valu ja poleks kooskõlas Jehoova eeskujuga, kes näitab meie vastu üles suurt armastust hoolimata meie ebatäiuslikkusest (Laul 103:8–14).

¹⁸ Jehoova on koguni ise selleks esimesi samme astunud, et oma maiste laste vastu armastust osutada. 1. Johannese 4:19 ütleb, et „tema on meid enne armastanud”. Eriti isad peaksid jäljendama Jehoova eeskuju ning lastega omal algatusel soojad ja südamlikud suhted looma. Piibel kutsub isasid üles hoiduma lapsi ärritamast, „et nad ei läheks araks” (Koloslastele 3:21). Vähesed asjad ärritaksid last nii palju kui arvamus, et vanem ei armasta või ei hinda teda. Isad, kellele oma tunnete väljendamine on vastumeelt, peaksid hoidma meeles Jehoova eeskuju. Jehoova rääkis isegi taevast, et oma Pojale tunnustust ja armastust väljendada (Matteuse 3:17; 17:5). Kindlasti oli see Jeesusele väga julgustav! Samamoodi saavad lapsed palju jõudu ja julgust sellest, kui vanemad neile siiralt oma armastust ja heakskiitu väljendavad.

19. Miks on distsiplineerimine tähtis ning millist tasakaalu püüavad kristlikud vanemad leida?

¹⁹ Muidugi tähendab vanemlik armastus enamat kui vaid sõnu. Armastus saab ilmsiks peamiselt tegudes. Üks viis vanemlikku armastust osutada on hoolitseda pere materiaalsete ja vaimsete vajaduste eest, ent seda tuleks teha viisil, millest on näha, et vanemate peamiseks motiiviks on armastus. Peale selle on distsiplineerimine tähtis viis, kuidas vanemad saavad oma armastust näidata. Tõesti, „keda Jehoova armastab, seda ta distsiplineerib” (Heebrealastele 12:6, UM). Distsiplineerimise puudumine seevastu näitaks, et vanemad vihkavad oma lapsi (Õpetussõnad 13:24). Jehoova on alati tasakaalukas ning distsiplineerib õiglaselt (Jeremija 46:28). Ebatäiuslikel vanematel pole alati kerge sellist tasakaalu leida. Sellegipoolest tasub igal juhul selle poole püüelda. Kindel ja armastav distsiplineerimine aitab lastel täiskasvanuna õnnelikku ja täisväärtuslikku elu elada (Õpetussõnad 22:6). Kas just seda ei soovi iga kristlik vanem oma lapsele?

20. Kuidas võivad vanemad anda oma lastele parima võimaluse ’valida elu’?

²⁰ Kui teete lapsevanematena seda tähtsat tööd, mille Jehoova on teile andnud – hoolitsete oma laste materiaalsete, vaimsete ja emotsionaalsete vajaduste eest –, ootab teid suur tasu. Te annate niiviisi oma lastele parima võimaluse ’valida elu’ (5. Moosese 30:19). Need lapsed, kes otsustavad saada Jehoova teenijaks ja käia elu teel ka täiskasvanuna, toovad oma vanematele väga palju rõõmu (Laul 127:3–5). Selline rõõm kestab igavesti! Ent kuidas saavad noored praegu Jehoovat kiita? Seda teemat käsitletakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

Mida võivad vanemad teha, et kanda hoolt oma laste

• materiaalsete vajaduste eest?

• vaimsete vajaduste eest?

• emotsionaalsete vajaduste eest?

[Pilt lk 18]

Paljud linnud tegutsevad väsimatult, et oma pojukesi toita

[Pilt lk 20]

Vanemad peavad esmalt enda vaimsuse kallal tööd tegema

[Pildid lk 20, 21]

Vanemad võivad leida palju võimalusi oma lastele Looja kohta õpetust anda

[Pilt lk 22]

Vanema heakskiit annab lapsele jõudu ja julgust