Jehoova prohvet asus teele, mida mööda oli sõitnud ka Ahab. Teda ootas ees pikk, pime ja märg teekond. Siis aga juhtus midagi ebatavalist.

„Jehoova käsi tuli Eelija peale: ta pani enesele vöö vööle ja jooksis Ahabile ette Jisreeli teelahkmeni” (salm 46). Selge on see, et „Jehoova käsi” tegutses Eelija peal üleloomulikul viisil. Jisreel asus 30 kilomeetri kaugusel ning Eelijal oli ka üksjagu aastaid.e Kujuta endale ette, kuidas Eelija vöötab oma pika kuue, seob selle puusadelt kokku nii, et jalad saavad vabalt liikuda, ning seejärel jookseb mööda vettinud teed, ja seda nii kiiresti, et jõuab kuninglikule vankrile järele ja möödub sellest.

Milline õnnistus see Eelijale küll oli! Võis olla vapustav tunda sellist tugevust, elujõudu ja sitkust, mida ta polnud võib-olla isegi oma nooruses tajunud. Meile tuletab see ehk meelde prohvetiennustusi, mis lubavad, et tulevases maises paradiisis on ustavatel inimestel täiuslik tervis ja nad pakatavad elujõust (Jesaja 35:6; Luuka 23:43). Kui Eelija mööda märga teed edasi tormas, teadis ta kahtlemata, et tema Isa, ainus tõeline Jumal Jehoova, toetab teda.