Piibli 33. raamat — Miika

Kirjutaja: Miika

Kirjutamiskoht: Juuda

Kirjutamine lõpetati: enne a 717 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: u 777—717 e.m.a

MÕTLE küpsele mehele, kes on aastaid ustavalt Jehoovat teeninud. Mõtle julgele mehele, kellel on südikust öelda oma rahva juhtidele: ”[Te] vihkate head ja armastate kurja, . . . sööte mu rahva liha ja nülite neilt naha.” Mõtle alandlikule mehele, kes annab kogu au oma jõuliste sõnade eest Jehoovale, kelle vaimu toel ta need lausus. Kas ei sooviks sa sellist meest tunda? Kui rikkalikult teadmisi ning tarku nõuandeid temalt võiks küll saada! Selline mees oli prohvet Miika. Veel praegugi on võimalik lugeda väärt nõuandeid tema nime kandvast raamatust (Miika 3:2, 3, 8).

² Nagu paljude teistegi prohvetite puhul, leidub ka Miika raamatus väga vähe teavet kirjutaja enda kohta; eelkõige oli tähtis edastatav sõnum. Nimi Miika on lühend nimest Miikael (tähendusega ’Kes on Jumala sarnane?’) või Miikaja (tähendusega ’Kes on Jehoova sarnane?’). Miika teenis prohvetina kuningate Jootami, Ahase ja Hiskija päevil (777—717 e.m.a) ning ta oli prohvetite Jesaja ja Hoosea kaasaegne (Jes. 1:1; Hoos. 1:1). Täpne ajaperiood, mil Miika ennustas, pole teada, kuid kõige rohkem kestis see 60 aastat. Samaaria hukku puudutavad prohvetikuulutused pidi ta teatavaks tegema enne selle linna hävingut aastal 740 e.m.a ning kogu tema raamatu kirjutamine pidi olema lõppenud Hiskija valitsemisaja lõpuks, aastaks 717 e.m.a (Miika 1:1). Prohvet Miika oli pärit Jeruusalemmast edelas asuvast viljakast Sefelast Mooreset-Gati külast. Seda, et ta oli tuttav maaeluga, võib näha näidetest, mida ta kasutas oma sõnumi selgitamiseks (Miika 2:12; 4:12, 13; 6:15; 7:1, 4, 14).

³ Miika elas ohtlikul, kuid tähendusrikkal ajal. Kiiresti asetleidvad sündmused kuulutasid Iisraeli ja Juuda kuningriigile hukatust. Iisraelis oli levinud kõlblusetus ja ebajumalakummardamine ning see tõi kaasa hävingu Assüüria käe läbi ja seda ilmselt Miika enda eluajal. Juuda oli muutliku meelega: kuningas Jootami päevil tegi ta seda, mis õige, järgmise kuninga Ahase mässumeelsel valitsusajal hakkas ta aga jäljendama Iisraeli kurje tegusid. Kuningas Hiskija ajal paranes olukord jällegi. Jehoova pani ametisse Miika, et hoiatada jõuliselt oma rahvast selle eest, mida ta laseb neile osaks saada. Miika prohvetikuulutus kinnitas Jesaja ja Hoosea sõnumeid (2. Kun. 15:32—20:21; 2. Ajar. ptk 27—32; Jes. 7:17; Hoos. 8:8; 2. Kor. 13:1).

⁴ Miika raamatu usaldusväärsust kinnitab suur hulk tõendeid. Juudid on seda alati pidanud heebrea kaanoni osaks. Kirjakohas Jeremija 26:18, 19 on tsiteeritud Miika sõnu: ”Siion küntakse põlluks, Jeruusalemm muutub varemeiks ja templimägi metsastunud künkaks!” (Miika 3:12). See ennustus täitus täpselt aastal 607 e.m.a, kui Babüloonia kuningas Jeruusalemma laastas (2. Ajar. 36:19). Sarnane ennustust Samaaria kohta, et see saab ”kivikangruks väljal”, täitus samuti (Miika 1:6, 7). Assüürlased hävitasid Samaaria aastal 740 e.m.a ning võtsid põhjapoolse Iisraeli kuningriigi elanikud vangi (2. Kun. 17:5, 6). Neljandal sajandil e.m.a vallutas Samaaria Aleksander Suur ning Johannes Hyrkanos I juhtimisel laastasid juudid selle teisel sajandil e.m.a. Viimati mainitud hävingu kohta kirjutatakse väljaandes ”The New Westminster Dictionary of the Bible”, 1970, lk 822: ”Vallutaja tegi linna maatasa, püüdes pühkida ära kõik tõendid, mis kinnitaks, et selle mäe otsas seisis kunagi kindlustatud linn.”

⁵ Ka arheoloogilised tõendid toetavad Miika prohvetiennustuse täitumist. Faktile, et assüürlased vallutasid Samaaria, viidatakse Assüüria annaalides. Näiteks kiitles Assüüria kuningas Sargon: ”Ma piirasin ja vallutasin Samaaria (Sa-me-ri-na).”a Tegelikuks vallutajaks võis aga olla Sargoni eelkäija Salmanassar V. Tema kohta kirjutab Babüloonia kroonika: ”Ta laastas Samaaria.”b Miika ennustatud vallutusretke Juuda vastu, mis leidis aset Hiskija valitsemisajal, pani täpselt kirja Sanherib (Miika 1:6, 9; 2. Kun. 18:13). Ta lasi oma palee seinale Niinives teha suure neljapaneelilise reljeefi, kus kujutatakse Laakise vallutamist. Ühel prismal on kirjas tema sõnad: ”Ma piirasin talle [Hiskijale] kuuluvat 46 tugevat linna . . . Ma ajasin (neist) välja 200150 inimest . . . Temast tegin ma vangi Jeruusalemmas, ta kuningakojas, ta oli otsekui lind puuris.” Sanherib kirjutab ka kui suurt tribuuti maksis talle Hiskija, ehkki ta liialdab summa osas. Ta ei maini, millise löögi said tema enda väedc (2. Kun. 18:14—16; 19:35).

⁶ Igasugused kahtlused Miika raamatu inspireerituse kohta kummutab silmapaistev prohvetikuulutus kirjakohas Miika 5:1, kus on ennustus Messia sünnikohast (Matteuse 2:4—6). Selles raamatus on ka salme, millele võib leida paralleele Kristlikest Kreeka Kirjadest (Miika 7:6, 20; Matt. 10:35, 36; Luuka 1:72, 73).

⁷ Kuigi Miika võis olla pärit Juuda maapiirkonnast, oskas ta end väga hästi väljendada. Sellest raamatust võib leida Jumala Sõna ilmekamaid ütlusi. Peatükis 6 on huvitav dialoog. Miika hüppab oma raamatus kiiresti ühelt mõttelt teisele, needustelt õnnistustele ja vastupidi. Sellised üleminekud haaravad lugeja kaasa (Miika 2:10, 12; 3:1, 12; 4:1). Rohkesti on värvikaid kõnekujundeid: kui Jehoova väljub, siis ”mäed sulavad tema all ja orud lõhkevad otsekui vaha tule paistel, joalt voolavate vete sarnaselt” (Miika 1:4; vaata ka 7:17).

⁸ Miika raamatu võiks jagada kolme ossa, millest igaüks algab sõnaga ”kuulge”, ning seal on kirjas etteheited, hoiatused karistamise kohta ning tõotused õnnistamisest.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁶ Umbes 2700 aastat tagasi oli Miika prohvetikuulutus tõepoolest ”kasulik noomimiseks”, kuna Juuda kuningas Hiskija asus tänu sellele tegutsema. Rahvas kahetses ning algas usupuhastus (Miika 3:9—12; Jer. 26:18, 19; võrdle 2. Kuningate 18:1—4). Tänapäeval pakub see inspireeritud prohvetikuulutus veelgi suuremat abi. Kuulaku kõik, kes väidavad end Jumalat teenivat, Miika selget hoiatust valereligiooni, ebajumalate kummardamise, valetamise ja vägivalla kohta (Miika 1:2; 3:1; 6:1). Paulus kinnitab neid hoiatusi kirjakohas 1. Korintlastele 6:9—11, kus ta ütleb, et tõelised kristlased on puhtaks pestud ning mitte keegi, kes mainitud tegusid teeb, ei päri Jumala Kuningriiki. Kirjakohas Miika 6:8 (UM) öeldakse väga lihtsalt ja selgelt, mida Jehoova meilt ootab: ”Et sa tegutseksid õiglaselt, armastaksid lahkust ja oleksid tagasihoidlik, käies koos oma Jumalaga.”

¹⁷ Miika kuulutas oma sõnumit niivõrd lõhestunud rahva seas, et paljude ’vaenlasiks said ta omad kodakondsed’. Ka tõelised kristlased kuulutavad sageli taolistes oludes ning mõnel juhul reedavad ja kiusavad kuulutajaid ägedalt taga nende enda pereliikmed. Neil tuleks aga alati oodata kannatlikult Jehoovat, ”oma pääste Jumalat” (Miika 7:6, 7; Matt. 10:21, 35—39). Need, kes tagakiusamise ajal või rasket ülesannet täites loodavad julgelt Jehoovale nagu Miika, saavad tema sõnumi rääkimiseks ”täis jõudu, Jehoova Vaimu”. Miika kuulutas, et sellist julgust näeb eelkõige ”Jaakobi jäänuse” juures. Ta on nagu lõvi metsloomade seas ning samas ka otsekui värskendav kaste ja vihmapiisad Jehoovalt. Kahtlemata ilmnesid need omadused Iisraeli (Jaakobi) jäägi juures, kellest said esimese sajandi kristliku koguduse liikmed (Miika 3:8; 5:6, 7; Rooml. 9:27; 11:5, 26).

¹⁸ Jeesuse sünd Petlemmas, millega täitus Miika prohvetikuulutus, kinnitab Miika raamatu inspireeritust. Samuti heidab see valgust antud salmi kaastekstile, kus ennustatakse, et Jeesus Kristuse juhtimisel hakkab valitsema Jumala Kuningriik. Jeesus on see, kes tuleb Petlemmast (’leiva koda’) ning jagab eluandvaid õnnistusi kõigile, kes usuvad tema ohvrisse. Ta ”hoiab karja Jehoova jõus” ning saab vägevaks ja toob rahu taastatud, ühtsele Jumala karjale terves maailmas (Miika 5:1, 3; 2:12; Joh. 6:33—40).

¹⁹ Miika prohvetikuulutusest võime leida väga palju julgustust seoses ”viimsete päevadega”, mil paljud rahvad otsivad juhatust Jehoovalt. ”Nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima! Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!” Nad hülgavad vale jumalateenimise ning ühinevad Miika sõnadega: ”Meie [käime] Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti!” Miika prohvetikuulutus on tõesti uskutugevdav, kuna see on eelpildiks ülitähtsatest sündmustest. Raamat on silmapaistev veel ka selle poolest, et ülistab Jehoovat kui igavest Suverääni ja Kuningat. Kui võimsalt küll kõlavad sõnad: ”Jehoova valitseb kui kuningas nende üle Siioni mäel sellest ajast ja igavesti”! (Miika 4:1—7; 1. Tim. 1:17.)

[Allmärkused]