„Ole julge ... ning asu tööle!”

1., 2. a) Millise tähtsa ülesande Saalomon sai? b) Miks oli Taavet Saalomoni pärast mures?

SAALOMONIL paluti juhtida üht kõigi aegade tähtsaimat ehitusprojekti, Jeruusalemma templi ehitamist. Hoone pidi tulema „suurejooneline, nii et see oleks oma kauniduse poolest tuntud kõigis maades”. Projekt oli eriti oluline seepärast, et tegu oli „tõelise Jumala kojaga”. Jehoova määras Saalomoni tööde ülevaatajaks. (1. Ajar. 22:1, 5, 9–11.)

² Kuningas Taavet oli kindel, et Jumal toetab Saalomoni. Ometi oli Saalomon „noor ja kogenematu”. Kas tal on julgust võtta enda õlgadele nii vastutusrikas ülesanne? Kas tema noorus ja kogenematus saavad talle takistuseks? Et kõik hästi läheks, tuli Saalomonil olla julge ja asuda tööle.

 3. Mida võis Saalomon julguse kohta õppida oma isalt?

³ Tõenäoliselt õppis Saalomon julguse kohta nii mõndagi oma isalt. Nooruses võitles Taavet metsloomadega, kes viisid isa karjast ära lambaid. (1. Saam. 17:34, 35.) Ja ta oli tohutult vapper, kui astus vastu lahingutes karastunud Koljatile. Jumala toel lõi Taavet üheainsa sileda kiviga selle hiiglase maha. (1. Saam. 17:45, 49, 50.)

 4. Miks oli Saalomonil vaja olla julge?

⁴ Pole ime, et hiljem julgustas Taavet oma poega Saalomoni olema julge ja ehitama templit. (Loe 1. Ajaraamat 28:20.) Kui Saalomon poleks olnud julge, võinuks hirm teda halvata, nii et ta poleks tööga pihta hakanudki. Ent see olnuks hullem kui ebaõnnestumine.

 5. Miks on meil vaja julgust?

⁵ Nagu Saalomon, vajame meiegi Jehoova abi, et olla julged ja saada hakkama töödega, mis ta meile annab. Seepärast vaadelgem minevikus elanud julguse eeskujusid ning mõelgem, kuidas meie saame olla julged ning oma ülesannetega toime tulla.

 6. Mis avaldab sinule muljet Joosepi julguse juures?

⁶ Tuleta meelde, millist julgust Joosep üles näitas, kui Pootifari naine tahtis teda voodisse meelitada. Küllap teadis Joosep, et naisele ära ütlemine võib lõppeda halvasti. Sellegipoolest ei andnud ta järele, vaid oli julge ning tegutses otsustavalt. (1. Moos. 39:10, 12.)

 7. Kirjelda Raahabi julgust. (Vaata pilti artikli alguses.)

⁷ Raahab on veel üks julguse eeskuju. Kui Iisraeli luurajad Jeerikosse tema koju tulid, oleks ta võinud kartma lüüa ja nad minema saata. Kuid Raahab lootis julgelt Jehoovale. Ta peitis need kaks meest ära ja aitas neil turvaliselt põgeneda. (Joosua 2:4, 5, 9, 12–16.) Raahab uskus, et Jehoova on tõeline Jumal, kes mingil viisil annab tõotatud maa iisraellastele. Ta ei lasknud end halvata inimesekartusel, isegi mitte hirmul Jeeriko kuninga ja tema meeste ees. Raahab tegutses julgelt ning päästis niiviisi iseenda ja oma pereliikmete elu. (Joosua 6:22, 23.)

 8. Kuidas mõjutas Jeesuse eeskuju tema apostleid?

⁸ Jeesuse ustavad apostlid olid samuti julguse ilmutamises heaks eeskujuks. Nad olid näinud Jeesuse julgust. (Matt. 8:28–32; Joh. 2:13–17; 18:3–5.) Tema eeskuju aitas neilgi julgemaks saada. Näiteks ei lakanud apostlid Jeesuse nimel õpetamast, kui saduserid neid taga kiusasid. (Ap. t. 5:17, 18, 27–29.)

 9. Kust me kirjakoha 2. Timoteosele 1:7 järgi kõige rohkem julgust saame?

⁹ Joosepil, Raahabil, Jeesusel ja tema apostlitel oli tugev soov teha seda, mis on õige. Nende julgus ei tulenenud liigsest enesekindlusest, vaid Jehoovale lootmisest. Ka meil tuleb elus ette julgust nõudvaid olukordi. Selle asemel et toetuda iseendale, tuleb meil toetuda Jehoovale. (Loe 2. Timoteosele 1:7.) Räägime nüüd lähemalt, kuidas me võime olla julged perekonnas ja koguduses.

10. Miks on kristlikel noortel vaja julgust?

¹⁰ Kristlikel noortel tuleb ette palju olukordi, kus läheb vaja julgust, et tegutseda Jehoovale meelepärasel viisil. Nad võivad õppida Saalomoni eeskujust, kes langetas julgelt õigeid otsuseid, et templi ehitus lõpule viia. Ehkki kristlikud noored võivad saada ja peaksidki saama juhatust oma vanematelt, on neil endil tarvis langetada hulk tähtsaid otsuseid. (Õpet. 27:11.) Nõuab julgust, et teha tarku otsuseid seoses seltskonna ja meelelahutuse valikuga, kõlbelise puhtuse säilitamisega ning ristimisega. Miks? Sest nii tehes toimivad noored vastupidi jumalateotaja Saatana tahtele.

11., 12. a) Millist julget eeskuju andis Mooses? b) Kuidas saavad noored Moosese eeskuju järgida?

¹¹ Üks tähtis valdkond, kus noortel tuleb otsuseid langetada, puudutab nende eesmärke. Mõnel maal avaldatakse noortele survet seada endale sihiks kõrgharidus ja heapalgaline töö. Mujal võivad noored majandusliku olukorra tõttu tunda, et nende peamine kohustus on oma pere rahaliselt aidata. Kui sina oled emmas-kummas olukorras, mõtle Moosesele. Mooses kasvas üles vaarao tütre juures ja ta oleks võinud võtta eesmärgiks saada kuulsaks ning saavutada majanduslik kindlustatus. Võib vaid ette kujutada, millist survet avaldasid talle tema Egiptuse pere, õpetajad ja nõunikud. Mooses aga ei andnud survele järele. Ta tegi julge otsuse teenida Jehoovat. Mooses loobus Egiptuse rikkustest ning lootis julgelt Jehoovale. (Heebr. 11:24–26.) Jehoova õnnistas teda selle eest ning kahtlemata ootab teda tulevikus ees veelgi rohkem õnnistusi.

¹² Jehoova õnnistab ka tänapäeval noori, kes ei karda püstitada vaimseid eesmärke ega seada Jehoova teenimist elus tähtsaimale kohale. Jehoova aitab neil nii nende endi kui ka pere aineliste vajaduste eest hoolt kanda. Esimesel sajandil elanud Timoteos keskendus vaimsetele eesmärkidele ning sedasama saad teha ka sina.a (Loe Filiplastele 2:19–22.)

13. Kuidas muutis julgus ühe õe elu?

¹³ Üks kristlik õde USA-st Alabamast pidi kasvatama endas julgust, et püstitada vaimseid eesmärke. Ta kirjutab: „Olin väiksena äärmiselt uje. Ma ei suutnud teistega kuningriigisaalis paari sõnagi vahetada, rääkimata võhivõõraste inimeste ukse taha minekust.” Tänu isa-ema ning koguduse sõprade abile saavutas see noor kristlane koguni eesmärgi hakata üldpioneeriks. Ta märgib: „Saatana maailm tahab panna meid uskuma, et kõrgharidus, kuulsus, rikkus ja materiaalsete asjade küllus on head sihid. Tihtipeale pole aga võimalik neid saavutada ning need toovad ainult muret ja südamevalu. Jehoova teenimine on teinud mind tõeliselt õnnelikuks ja andnud mulle sügava rahulolutunde.”

14. Millised on mõned olukorrad, kus kristlikel lapsevanematel on tarvis julgust?

¹⁴ Kristlikel lapsevanematel on samuti tarvis julgust. Näiteks võib sinu tööandja paluda sul pidevalt teha ületööd õhtuti ja nädalalõppudel, mille oled eraldanud pere piibliõhtu, kuulutustöö ja kristlike koosolekute jaoks. Nõuab julgust, et ülemusele ikka ja jälle ära öelda ning anda lastele head eeskuju. Või vahest lubavad mõned vanemad koguduses teha oma lastel midagi, mida sina oma lastel ei luba. Nad võivad küsida, miks sinu laps ei tee midagi niisugust. Kas sa oled julge ja selgitad taktitundeliselt oma otsuse tagamaid?

15. Kuidas on lapsevanematele abiks kirjakohad Laul 37:25 ja Heebrealastele 13:5?

¹⁵ Me oleme julged, kui aitame oma lastel seada ja saavutada vaimseid eesmärke. Mõned vanemad ei söanda ehk innustada oma last võtma eesmärgiks pioneeritööd, suurema vajadusega piirkonnas teenimist, Peeteli-teenistust või teokraatlikel ehitusprojektidel osalemist. Nad võivad karta, et laps ei suuda tulevikus nende eest hoolt kanda või ise oma eluga toime tulla. Targad vanemad loodavad aga julgelt Jehoova tõotustele. (Loe Laul 37:25; Heebrealastele 13:5.) Nende julgust ja usaldust Jehoova vastu näitab ka see, kui nad innustavad oma last julgelt Jehoovale lootma. (1. Saam. 1:27, 28; 2. Tim. 3:14, 15.)

16. Kuidas on mõned vanemad aidanud oma lastel seada vaimseid eesmärke ja milliseid vilju on nende pingutused kandnud?

¹⁶ Üks abielupaar USA-st aitas oma lastel seada vaimseid eesmärke. Mees selgitab: „Rääkisime lastele juba maast madalast sellest, kui tore on teha pioneeritööd ja teenida kogudust. Nüüd ongi see nende eesmärk. Vaimsete eesmärkide poole püüdlemine aitab meie lastel Saatana maailma voogudes vastuvoolu ujuda ja keskenduda tõeliselt tähtsale – Jehoova teenimisele.” Üks kahe lapse isa kirjutas: „Paljud vanemad kulutavad tohutult aega ja energiat selleks, et lapsed võiksid olla edukad igasuguste harrastuste ja hariduse vallas. Palju mõttekam on aga kasutada aega ja energiat selleks, et lapsed võiksid saavutada eesmärke, mis aitavad neil olla edukad Jehoova silmis. On olnud hiiglama tore mitte ainult näha, kuidas meie lapsed on jõudnud oma vaimsete eesmärkideni, vaid ka jagada lastega nende rõõmu sel teekonnal.” Sa võid olla kindel, et Jumal õnnistab sind, kui aitad oma lastel seada ja saavutada vaimseid eesmärke.

17. Too näiteid julguse kohta kristlikus koguduses.

¹⁷ Julgust võib vaja minna ka koguduses. Näiteks läheb kogudusevanematel tarvis julgust õigusküsimustega tegeledes või aidates neid, kes oma tervisliku seisundi tõttu seisavad silmitsi surmaga. Mõned kogudusevanemad käivad kinnipidamisasutustes, et hoolitseda vangide vaimsete vajaduste eest. Mida öelda vallaliste õdede kohta? Nüüd on neil palju võimalusi laiendada oma teenistust: teenida pioneerina, kolida kuhugi, kus on vaja rohkem kuulutajaid, osaleda teokraatlikel ehitusprojektidel ning minna kuningriigi kuulutajate kooli. Mõnel on võimalik isegi Gileadi koolis käia.

18. Millal võib julgust vaja minna küpsemas eas õdedel?

¹⁸ Küpsemas eas naised on kogudusele suureks õnnistuseks. Kui kalliks me neid õdesid küll peame! Osa neist ei suuda teha Jumala teenistuses enam nii palju kui varem, ent nad saavad sellegipoolest olla julged ning asuda tööle. (Loe Tiitusele 2:3–5.) Näiteks läheb vanemal õel vaja julgust, kui tal palutakse rääkida noorema õega sündsast riietusest. Ta ei tõrele noorema õega riietuse valiku pärast, kuid ta võib teda innustada mõtlema sellele, kuidas riietuse valik mõjutab teisi. (1. Tim. 2:9, 10.) Tema lahketel sõnadel võib olla positiivne mõju.

19. a) Millega saavad ristitud vennad näidata, et nad on julged? b) Mismoodi aitavad kirjakohad Filiplastele 2:13 ja 4:13 vendadel endas julgust kasvatada?

¹⁹ Ka ristitud vennad peaksid olema julged ning asuma tööle. Julged mehed, kes on valmis enda peale rohkem vastutust võtma, on kogudusele õnnistuseks. (1. Tim. 3:1.) Ent on vendi, kel ei ole erilist soovi vaimselt edasi pürgida. Mõni võib minevikus tehtud vigade tõttu tunda, et ta lihtsalt ei kõlba teenima koguduseabilise või -vanemana. Mõni teine võib tunda, et ta ei saa ülesandega hakkama. Kui sinulgi on selliseid tundeid, siis tea, et Jehoova võib aidata sul julgemaks saada. (Loe Filiplastele 2:13; 4:13.) Mooseski tundis kord, et ta ei saa ühe ülesandega hakkama. (2. Moos. 3:11.) Kuid Jehoova aitas teda ning mõne aja pärast tegi Mooses vapralt Jehoova tööd. Ristitud vend võib kasvatada endas julgust, kui palub Jehoovalt palves kogu südamest abi ning loeb iga päev Piiblit. Julguse eeskujudele mõtlemine sisendab samuti julgust. Peale selle võib ta paluda kogudusevanematelt väljaõpet ning pakkuda oma abi, kui koguduses on vaja midagi teha. Me innustame kõiki ristitud vendi olema julged ning tegema koguduses hoolega tööd.

20., 21. a) Mida tuletas Taavet Saalomonile meelde? b) Milles võime meiegi kindlad olla?

²⁰ Taavet tuletas Saalomonile meelde, et Jehoova on temaga, kuni ta templi ehitustööd lõpule viib. (1. Ajar. 28:20.) Isa sõnad avaldasid Saalomonile sügavat mõju ning ta ei lasknud noorusel ja kogenematusel ennast takistada. Ta näitas üles erakordset julgust ning asus tööle. Jehoova abiga sai suurejooneline tempel seitsme ja poole aastaga valmis.

²¹ Nagu Jehoova aitas Saalomoni, võib ta aidata sinulgi olla julge ning täita vajalikke ülesandeid nii peres kui ka koguduses. (Jes. 41:10, 13.) Kui oleme Jehoova teenistuses julged, saavad meile osaks õnnistused nii praegu kui ka tulevikus. Seepärast „ole julge ... ning asu tööle”!