„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal

6.–12. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | 1. AJARAAMAT 23–26

„Kuidas oli templiteenistus organiseeritud?”

it-2, lk 241

Leviidid

Taavet oli leviitide töö väga hästi organiseerinud. Ta määras ametisse tööde ülevaatajad, ametnikud, kohtunikud, väravavalvurid ja varahoidjad. Suur hulk leviite said ülesande abistada preestreid, kes teenisid templis, templiõuedes ja söögiruumides. Nende ülesanded olid seotud ohvritega, igasuguste mõõtmiste ja kaalumistega, puhastamistöödega ning templi valvamisega. Just nagu preestrid, nii olid ka leviitidest muusikud jagatud 24 gruppi ning nad täitsid ülesandeid kordamööda. Leviitide ülesanded jagati liisuga. Kui tegu oli väravavalvuritega, siis heideti ka värav liisuga. (1Aj 23; 25; 26; 2Aj 35:3–5, 10.)

it-2, lk 686

Preester

Templiteenistuses olevad preestrid allusid erinevatele ülevaatajatele. Preestrid olid jagatud 24 gruppi ja nende ülesanded olid jagatud liisuga. Nad teenisid kaks korda aastas, nädal aega korraga. Pühade ajal, kui toodi tuhandeid ohvreid, teenisid ilmselt kõik preestrid templis, nii nagu oli ka templi pühitsemise ajal. (1Aj 24:1–18, 31; 2Aj 5:11; vrd 2Aj 29:31–35; 30:23–25; 35:10–19.) Lisaks liisuga määratud nädalatele võis preester teenida templis ka muudel aegadel. Rabide pärimuse kohaselt oli Jeesuse maapealse teenistuse ajal preestreid nii palju, et templiteenistusnädal tuli jagada mitme pere vahel. Iga pere sai teenida ühe või rohkem päevi, vastavalt sellele, kui palju neid oli.

it-2, lk 451–452

Muusika

Templiehituse ettevalmistuste käigus määras Taavet ametisse 4000 leviiti templimuusikuteks. (1Aj 23:4, 5.) Nendest 288 olid oma ala asjatundjad, „keda oli õpetatud Jehoovale laulma”. (1Aj 25:7.) Nende 4000 laulja ja pillimehe juhatajad olid Aasaf, Heeman ja Jedutuun (ilmselt teise nimega Eetan). Need kolm juhatajat põlvnesid kolmest Leevi pojast Geersomist, Kehatist ja Merarist. Tänu sellele oli templimuusikuid igast Leevi suguvõsast. (1Aj 6:16, 31–33, 39–44; 25:1–6.) Aasafil, Heemanil ja Jedutuunil oli kokku 24 poega, kes kõik kuulusid nende 288 muusiku hulka. Iga poeg pandi liisu abil juhatama ühte muusikutegruppi, kus lisaks juhatajale oli veel 11 õpetatud muusikut, kes olid valitud kas nende oma poegade või teiste leviitide hulgast. Sel viisil olid need 288 ([1 + 11] × 24 = 288) oma ala asjatundjat jagatud 24 rühma just nagu preestridki. Ülejäänud 3712 leviiti olid õpilased. Juhul kui need leviidid jagati samuti 24 rühma, siis oli igas rühmas umbes 155 õpilast, nii et iga õpetaja sai 13 erineva muusikalise oskusega õpilast. (1Aj 25:1–31.) Kuna trompetipuhujad olid preestrid, ei arvatud neid leviitidest muusikute hulka. (2Aj 5:12; vrd 4Mo 10:8.)

it-1, lk 898

Väravavalur

Templis. Kui Taavet oli vanaks jäänud, mõtles ta hoolega läbi, kuidas organiseerida leviitide ja templitööliste, sealhulgas väravavalvurite töö. Valvureid oli kokku 4000 ja iga grupp täitis oma ülesannet korraga ühe nädala. Nende ülesanneteks oli valvata Jehoova koda ning avada ja sulgeda väravad õigel ajal. (1Aj 9:23–27; 23:1–6.) Lisaks valvamisele vastutasid mõned ka templisse toodud annetuste eest. (2Ku 12:9; 22:4.) Kui ülempreester Joojada võidis Joase kuningaks, anti väravavalvuritele ülesanne valvata templi väravaid, et kaitsta noort kuningat kuninganna Atalja eest. (2Ku 11:4–8.) Kui kuningas Joosija asus kõrvaldama ebajumalateenimist, aitasid väravavalvurid kanda Jehoova templist välja kõik riistad, mis olid tehtud Baali kummardamiseks, ning need põletati väljaspool Jeruusalemma. (2Ku 23:4.)

20.–26. MÄRTS

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 1–4

„Saalomon tegi rumala otsuse”

it-1, lk 174, lõik 5

Sõjavägi

Saalomoni valitsusajal keerati Iisraeli sõjaväes uus lehekülg. Tema valitsusaeg oli suhteliselt rahulik, kuid siiski hankis ta palju hobuseid ja sõjavankreid. (Vaata SÕJAVANKER.) Enamasti olid need hobused toodud sisse Egiptusest. Et kogu see sõjavägi ära paigutada, oli vaja ehitada uusi linnu üle terve Iisraeli. (1Ku 4:26; 9:19; 10:26, 29; 2Aj 1:14–17.) Jehoova aga ei õnnistanud seda Saalomoni otsust, ning kui Saalomon suri ja tema kuningriik jagunes kaheks, käis alla ka kogu Iisraeli sõjavägi. Jesaja kirjutas hiljem: „Häda neile, kes lähevad alla Egiptusse abi järele, kes loodavad hobustele, rajavad lootuse sõjavankritele, et neid on palju, ja sõjaratsudele, et need on vägevad. Aga nad ei vaata Iisraeli Püha poole ega otsi Jehoovat.” (Jesaja 31:1.)

it-1, lk 427

Sõjavanker

Enne Saalomoni valitsusaega ei olnud Iisraelil märkimisväärset sõjavankrite üksust, sest Jumal oli korduvalt hoiatanud kuningat, et see ei hangiks endale palju hobuseid ja et rahvas ei hakkaks nendele lootma. Seetõttu ei tohtinud ka hankida palju sõjavankreid. (5Mo 17:16.) Kui Iisraeli rahvas nõudis endale kuningat, hoiatas Saamuel neid: „Ta võtab teie pojad ja paneb nad oma sõjavankritele.” (1Sa 8:11.) Kui Absalom ja Adonija proovisid haarata kuningavõimu, hankisid nad kumbki endale sõjavankri ja panid selle ette jooksma 50 meest. (2Sa 15:1; 1Ku 1:5.) Ja kui Taavet alistas Sooba kuninga, võttis ta temalt ära 100 vankrihobust. (2Sa 8:3, 4; 10:18.)

Saalomon aga hankis Iisraeli sõjaväele 1400 vankrit. (1Ku 10:26, 29; 2Aj 1:14, 17.) Lisaks Jeruusalemmale hoiti ja hooldati sõjavarustust ka sõjavankrite linnades, mille Saalomon ehitas. (1Ku 9:19, 22; 2Aj 8:6, 9; 9:25.)

27. MÄRTS – 2. APRILL

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 5–7

„Mu süda on alati siin”

it-2, lk 1077–1078

Tempel

Ajalugu. Tempel hävitati aastal 607 e.m.a Babüloni kuninga Nebukadnetsari juhtimisel. (2Ku 25:9; 2Aj 36:19; Jer 52:13.) Kuna iisraellased hakkasid teenima ebajumalaid, lasi Jumal ümberkaudsetel rahvastel rünnata korduvalt Juudamaad ja Jeruusalemma ning isegi röövida templi vara. Oli ka aegu, kui tempel oli jäetud hooletusse. Kõigest 33 aastat pärast templi pühitsemist, kui Jeruusalemmas valitses Saalomoni poeg Rehabeam, rüüstas Egiptuse kuningas Siisak templit ja viis minema selle vara (aastal 993 e.m.a). (1Ku 14:25, 26; 2Aj 12:9.) Kuningas Aasa (valitses aastatel 977–937 e.m.a) pidas lugu Jehoova kojast. Kuid ta tegutses rumalalt, kui andis kogu templi hõbeda ja kulla Süüria kuningale Ben-Hadad I-le, et too lõpetaks oma lepingu Iisraeli kuninga Baesaga. (1Ku 15:18, 19; 2Aj 15:17, 18; 16:2, 3.)

10.–16. APRILL

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 8–9

„Seeba kuninganna pidas tarkust väärtuslikuks”

it-2, lk 990–991

Saalomon

Kui Seeba kuninganna nägi templi ja Saalomoni koja hiilgust: toitu kuninga laual, seda kuidas teenrid ja joogikallajad laudu teenindasid ja mis neil seljas oli, ning põletusohvreid, mida Jehoova kojas toodi, jäi ta lausa hingetuks. Ta ütles kuningale: „Mulle polnud räägitud pooltki! Sa oled palju targem ja rikkam, kui mulle teada anti. ... õnnelikud on su sulased, kes seisavad alati su ees.” Kõige selle eest, mis ta nägi, andis ta au Jehoovale ja ütles, et Jehoova armastab iisraellasi, kuna ta on andnud neile nii õiglase kuninga. (1Ku 10:4–9; 2Aj 9:3–8.)

Vaimsed vääriskivid

it-2, lk 1097

Troon

Saalomoni kuningatroon on ainus, mida piiblis nii detailselt kirjeldatakse. (1Ku 10:18–20; 2Aj 9:17–19.) Tõenäoliselt oli see troonikojas, mis asus Jeruusalemmas Moorija mäel. (1Ku 7:7.) See oli suur elevandiluust troon, mis oli kaetud puhta kullaga. Istmel olid käetoed ja trooni taga oli võlvjas ehisvari. Kuigi kuningatroon võis olla tehtud täielikult elevandiluust, on tõenäoline, et trooni valmistamisel võidi kasutada sarnast tehnikat mis templiehituselgi: troon valmistati puidust, seejärel kaeti puhta kullaga ja lõpuks kaunistati rikkalikult elevandiluuga. Vaatajale jäi mulje, et troon oli tehtud täielikult puhtast kullast ja elevandiluust. Trooni juurde viis kuus astet ja „kuuel astmel seisid kummaski otsas lõvid, ühtekokku oli 12 lõvi”. Ka istme käetugede kõrval kummalgi pool seisis lõvi. (2Aj 9:17–19.) Lõvid sümboliseerisid võimu. (1Mo 49:9, 10; Ilm 5:5.) Ilmselt sümboliseerisid need 12 lõvi Iisraeli 12 suguharu ja seda, et nad alluvad kuningale ja toetavad teda. Trooni külge oli kinnitatud ka kullast jalajäri. Saalomoni suursugune kullast ja elevandiluust troon ületas kõigi teiste tolle aja valitsejate troonid. Seda võib järeldada arheoloogilistest väljakaevamistest, muistsetest monumentidest ja vanade ürikute kirjeldustest. Just nagu piiblikirjutaja ütles: „Üheski teises kuningriigis polnud midagi sellist tehtud”. (2Aj 9:19.)

17.–23. APRILL

AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 10–12

„Võta kuulda tarku nõuandeid”

it-2, lk 768, lõik 1

Rehabeam

Rehabeam oli ülbe ja karmi käega kuningas ning seetõttu ei tahtnud rahvas talle alluda. Ainsad, kes veel Taaveti soost kuningat toetasid, olid Juuda ja Benjamini suguharud, preestrid ja leviidid ning mõned üksikisikud ülejäänud kümnest suguharust. (1Ku 12:16, 17; 2Aj 10:16, 17; 11:13, 14, 16.)

Vaimsed vääriskivid

it-1, lk 966–967

Kitsesarnane deemon

Sõnad tekstis Joosua 24:14 näitavad, et kui iisraellased olid Egiptuses, olid nad hakanud teenima sealseid ebajumalaid. Ja Hesekieli sõnad näitavad, et ka aastasadu hiljem polnud olukord palju parem. (Hes 23:8, 21.) Jehoova oli kõrbes andnud iisraellastele keelu: „Nad ei tohi enam ohverdada tapaohvreid kitsesarnastele deemonitele.” (3Mo 17:1–7.) Ja tekstis 2. Ajaraamat 11:15 öeldakse Jerobeami kohta, et ta määras „preestrid kitsesarnastele deemonitele”. Selle põhjal on mõned õpetlased teinud järelduse, et iisraellaste seas vohas kitsekummardamine, nagu oli kombeks Egiptuses, eriti just Alam-Egiptuses. Kreeka ajaloolane Herodotos („Historia” II, 46) on väitnud, et Kreeka mütoloogias tuntud jumal Paan ja samuti saatürid, kes olid sarvedega, kitse saba ja jalgadega himurad metsavaimud, on algselt pärit Egiptusest. Arvatakse, et sellised ebajumalad, kes olid poolloomad-poolinimesed, on mõjutanud seda, miks varakeskajal hakkasid kristlased kujutama Saatanat saba, sarvede ja sõrgadega.

Pole siiski täpselt teada, mida võidi mõelda heebreakeelse sõnaga „seirím” (sõna-sõnalt „karvased”). Mõne arvates mõeldakse selle all kitsesid või kitsesarnaseid ebajumalaid, kuid otseselt seda ei kinnita piibel ega ükski muu allikas. Võimalik, et see sõna viitab hoopis sellele, et inimesed kujutasid neid ebajumalaid ette kitsedena või mingite karvaste olenditena. Võimalik ka, et sõnaga „seirím” väljendati lihtsalt põlastust kõigi ebajumalate vastu. Näiteks kui piiblis räägitakse jäledatest ebajumalatest, on seal kasutatud heebrea sõna, mis tähendab väljaheiteid. See aga ei tähenda, et need ebajumalad oleks olnud tehtud väljaheidetest, vaid sellega väljendati põlastust. (3Mo 26:30; 5Mo 29:17.)