„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
8.–14. MAI
Vaimsed vääriskivivd
it-1, lk 1271, lõigud 1–2
Jooram
Erinevalt oma isast Joosafatist tegi Jooram Jehoova silmis kurja. (2Ku 8:18.) Ilmselt kihutas teda takka ka tema naine Atalja. Jooram tappis kõik oma kuus venda ja ka mõned Juuda peamehed. Samuti õhutas ta rahvast Jehoovale selga pöörama ja teenima ebajumalaid. (2Aj 21:1–6, 11–14.) Kogu tema valitsusajal oli palju probleeme. Kõigepealt hakkas mässama Edom ja seejärel Libna. (2Ku 8:20–22.) Prohvet Eelija hoiatas Jooramit oma kirjas: „Siis annab Jehoova su rahvale, su poegadele ja naistele ning kogu su varale ränga hoobi. Sa jääd raskelt haigeks; sind tabab ka soolehaigus, mis muutub päev-päevalt hullemaks, kuni su sisikond välja tuleb.” (2Aj 21:12–15.)
Nii ka läks. Jehoova lubas araablastel ja vilistitel tungida Juudamaale ja viia ära kuninga naised ja pojad. Pääses ainult tema noorim poeg Jooahas, keda nimetati ka Ahasjaks. Jehoova lasi sel juhtuda vaid selleks, et hoida kinni Taavetiga sõlmitud kuningriigilepingust. Pärast seda karistas Jehoova Jooramit ravimatu soolehaigusega ja kaks aastat hiljem tuli tal sisikond välja. Niiviisi suri see kuri kuningas ning keegi ei kurvastanud tema surma üle. „Ta maeti Taaveti linna, kuid mitte kuningate matmispaika.” Pärast seda sai kuningaks tema poeg Ahasja. (2Aj 21:7, 16–20; 22:1; 1Aj 3:10, 11.)
15.–21. MAI
AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 22–24
„Jehoova tasub julguse eest”
it-1, lk 379, lõik 5
Matmine, matmispaigad
Ülempreester Joojada on ainus, kelle kohta on öeldud, et „ta maeti Taaveti linna kuningate kõrvale”, kuigi ta polnud kuninglikust soost. (2Aj 24:15, 16.)
Vaimsed vääriskivid
it-2, lk 1223, lõik 13
Sakarja
Ülempreester Joojada poeg ja kuningas Joase tädipoeg. (2Aj 22:11.) Pärast Joojada surma ei teeninud Joas enam Jehoovat ega kuulanud ka tema prohveteid. Sakarja hoiatas sõnakuulmatut rahvast, kuid teda ei võetud kuulda, vaid ta visati hoopis templi õues kividega surnuks. Sakarja viimased sõnad rahvale olid: „Jehoova näeb seda ja tasub kätte.” Need prohvetlikud sõnad täitusid siis, kui süürlased rüüstasid Juudat ja kuningas Joase kaks sulast ta tapsid, „et maksta kätte preester Joojada poegade vere eest”. Septuagintas ja Vulgatas on kirjas, et Joas tapeti, et maksta kätte Joojada poja vere eest. Masoreetide tekstis ja süüriakeelses Pešittas on see sõna aga mitmuses, mis võib viidata sellele, et Sakarja, kes oli nii prohvet kui preester, oli Jehoova silmis väga kallis. (2Aj 24:17–22, 25.)
22.–28. MAI
AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 25–27
„Jehoova võib anda sulle palju rohkem”
it-1, lk 1266, lõik 6
Joas
Juuda kuningas palkas endale kuningas Joaselt 100 000 sõjameest, et võidelda edomlaste vastu. Kuid pärast jumalamehe nõuannet saadeti sõjamehed tagasi, kuigi neile oli juba makstud 100 talenti hõbedat (660 600 USA dollarit). Nad said seepeale vihaseks, ilmselt seetõttu, et nad olid lootnud saada osa ka sõjasaagist. Teel tagasi põhja rüüstasid nad Juuda linnu kuni Beet-Hooronini. Nende sõjaväe laager oli tõenäoliselt Samaarias. (2Aj 25:6–10, 13.)
5.–11. JUUNI
AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 30–31
„Jehoova rahvaga koos olla on hea”
it-1, lk 1103, lõik 2
Hiskija
Ta taastas innukalt õige jumalateenimise. Kui Hiskija sai 25-aastaselt kuningaks, hakkas ta kohe tegutsema, et õige jumalateenimine taastada. Kõigepealt avas ta templi ja asus seda korda tegema. Siis kutsus ta kokku preestrid ja leviidid ning ütles neile: „Mul on südames soov teha leping Iisraeli Jumala Jehoovaga.” See oli justkui ustavuse leping. Seaduseleping oli küll jõus, kuid rahvas eiras seda ning kuningas soovis midagi ette võtta, et sellest jälle kinni peetaks. Hiskija hakkas innukalt organiseerima leviitide tööd. Ta pani jälle ametisse pillimängijad ja lauljad. Oli niisanikuu, mil pidanuks tähistama paasapüha, kuid nii preestrid, leviidid kui ka tempel olid ebapuhtad. 16. niisaniks oli tempel pühitsetud ja templiriistad olid korda tehtud. Seejärel oli vaja rahvas Jehoovaga lepitada. Kõigepealt tõid peamehed patuohvreid kuningriigi, pühamu ja rahva eest. Seejärel tõi rahvas põletusohvreid. (2Aj 29:1–36.)
it-1, lk 1103, lõik 3
Hiskija
Kuna rahvas oli ebapuhas, polnud paasapüha võimalik tähistada õigel ajal. Hiskija aga kasutas seaduses antud võimalust, et need, kes on ebapuhtad, saavad paasapüha tähistada kuu aega hiljem. Lisaks Juudale kutsus Hiskija inimesi ka Iisraelist paasapüha pidama. Ta saatis käskjalad kirjadega Beer-Sebast Daanini. Käskjalgu pilgati, kuid siiski leidus alandlikke inimesi, kes tulid paasapüha pidama. Rahvast tuli Aaseri, Manasse ja Sebuloni suguharust ning mõningaid inimesi ka Efraimi ja Issaskari suguharust, samuti tuli palju mitteiisraellasi. Põhjapoolsest kuningriigist ei olnud sugugi lihtne tulla Jehoovat teenima. Neid, kes sealt tulid, pilgati ja kiusati taga, kuna Iisrael oli Jehoovast taganenud ja teenis ebajumalaid. Lisaks sellele ähvardas oht, et Assüüria ründab Iisraeli. (4Mo 9:10–13; 2Aj 30:1–20.)
it-1, lk 1103, lõigud 4–5
Hiskija
Pärast paasapüha peeti seitse päeva hapnemata leibade püha. Kuna see tõi nii palju rõõmu, otsustati seda pidada veel seitse päeva. Kuigi ajad olid keerulised, oli Jeruusalemmas tänu Jehoova õnnistusele suur rõõmupidu. „Midagi sellist polnud Jeruusalemmas toimunud alates Iisraeli kuninga Saalomoni, Taaveti poja päevist”. (2Aj 30:21–27.)
Rahvas ei tulnud kokku lihtsalt peo pidamiseks, vaid et taastada õige jumalateenimine. Enne kojuminekut purustati pühad sambad, raiuti maha pühad tulbad ja lõhuti ohvripaigad Juuda- ja Benjaminimaal ning isegi Efraimi- ja Manassemaal. (2Aj 31:1.) Hiskija andis rahvale head eeskuju, hävitades vaskmao, millest oli saanud ebajumal ja millele lasti tõusta ohvrisuitsu. (2Ku 18:4.) Ta korraldas asjad nii, et ka pärast seda suurt püha teenitaks Jehoovat õigel viisil. Ta jagas preestrid rühmadesse, et templiteenistus võiks jätkuda. Samuti õhutas ta kõiki tooma leviitidele ja preestritele kümnist ning uudsevilja. Rahvas asus rõõmuga tegutsema. (2Aj 31:2–12.)
12.–18. JUUNI
AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 32–33
„Ole teistele toeks”
it-1, lk 204, lõik 5
Assüüria
Sanherib. Sanherib, kes oli Sargon II poeg, ründas Juuda linnu Hiskija 14. valitsusaastal (732 e.m.a). (2Ku 18:13; Jes 36:1.) Juuda oli langenud Assüüria ikke alla Hiskija isa Aahase halbade tegude tõttu. Hiskija aga hakkas assüürlastele vastu. (2Ku 18:7.) Ülestähenduste kohaselt vallutas Sanherib 46 Juuda linna. (Vrd Jes 36:1, 2.) Siis jäi ta laagrisse Laakisesse, kus ta nõudis Hiskijalt andamit: 30 talenti kulda (umbes 11 560 000 USA dollarit) ja 300 talenti hõbedat (umbes 1982 000 USA dollarit). (2Ku 18:14–16; 2Aj 32:1; vrd Jes 8:5–8.) Kuigi Sanherib sai nõutud summa, nõudis ta saadiku kaudu Jeruusalemma tingimusteta alistumist. (2Ku 18:17–19:34; 2Aj 32:2–20.) Jehoova hävitas seepeale 185 000 assüüria sõdurit ja see sundis ülbet Assüüria kuningat taganema ning Niinevesse minema. (2Ku 19:35, 36.) Hiljem kaks tema poega tapsid ta ja kuningaks sai tema poeg Assarhaddon. (2Ku 19:37; 2Aj 32:21, 22; Jes 37:36–38) Need sündmused (v.a Assüüria vägede lüüasaamine) on kirjas ka Sanheribi ja Asharhaddoni prismal. (PILDID, 1. kd, lk 957.)
19.–25. JUUNI
AARDEID JUMALA SÕNAST | 2. AJARAAMAT 34–36
„Kas Jumala sõna avaldab sinu elule mõju?”
it-1, lk 1157, lõik 4
Hulda
Ülempreester Hilkija leidis templiparandustööde käigus seaduseraamatu. Kui kuningas Joosija selle raamatu sõnu kuulis, saatis ta oma saadikud naisprohvet Hulda juurde. Hulda andis teada, et kuna rahvas oli olnud sõnakuulmatu, kavatseb Jehoova neid karistada, nii nagu oli kirjas selles seaduseraamatus. Hulda lisas veel, et Joosija ei näe seda õnnetust, sest ta oli ennast Jehoova ees alandanud. Ta ütles, et kuningas saab minna rahus hauda puhkama oma esivanemate juurde. (2Ku 22:8–20; 2Aj 34:14–28.)