Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Esra raamatust

PIIBLI Esra raamat algab sealt, kus 2. Ajaraamat lõpeb. Selle kirjutaja, preester Esra, räägib kõigepealt sellest, kuidas Pärsia kuningas Kyros annab välja määruse, mis lubab Babülooniasse pagendatud juutide jäägil oma kodumaale tagasi pöörduda. Raamat lõpeb jutustusega sellest, kuidas Esra teeb korraldusi nende puhastamiseks, kes on endid võõramaalastega abielludes rüvetanud. Ühtekokku käsitleb see raamat 70 aasta pikkust ajavahemikku – alates aastast 537 kuni aastani 467 e.m.a.

Esral on seda raamatut kirjutades selge eesmärk: näidata, kuidas Jehoova täitis oma tõotuse vabastada oma rahvas Babüloonia vangipõlvest ja taastada Jeruusalemmas õige jumalateenimisviis. Seetõttu keskendub Esra ainult neile sündmustele, mis on sellest seisukohast olulised. Esra raamatusse on üles tähendatud, kuidas tempel uuesti üles ehitati ja taastati Jehoova kummardamine, seda hoolimata vastupanust ja Jumala rahva ebatäiuslikkusest. See raamat pakub meile suurt huvi, sest ka meie elame taastamise ajal. Paljud voolavad „Jehoova mäele” ning varsti on kogu maa „täis Jehoova au tundmist” (Jesaja 2:2, 3; Habakuk 2:14).

TEMPEL EHITATAKSE UUESTI ÜLES

(Esra 1:1–6:22)

Kui Kyros oma määrusega juutidele vabaduse annab, pöördub umbes 50 000 juuti maavalitseja Serubbaabeli (teise nimega Sesbassari) juhtimisel võõrsilt Jeruusalemma tagasi. Kohe, kui nad on pärale jõudnud, püstitavad nad altari selle endisesse kohta ja hakkavad Jehoovale ohvreid tooma.

Järgmisel aastal panevad iisraellased Jehoova kojale aluse. Vaenlased püüavad kogu aeg taastamistöid segada ja lõpuks õnnestub neil saada kuningalt käsk ehitustegevus seisata. Kuid prohvetite Haggai ja Sakarja julgustusel asub rahvas keelust hoolimata uuesti templit ehitama. Vastased hoiab eemal hirm astuda üle Pärsia kuninga Kyrose muutmatust määrusest, mis ta varem välja on andnud. Asja ametliku järeleuurimise käigus tuleb Kyrose käsk „Jumala koja kohta Jeruusalemmas” päevavalgele (Esra 6:3). Töö edeneb jõudsalt ja ehitus saab valmis.

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:3–6 – Kas neil iisraellastel, kes ei soovinud vabatahtlikult kodumaale tagasi pöörduda, oli nõrk usk? Mõned võisid tõepoolest jätta Jeruusalemma minemata seetõttu, et neil oli materialistlik ellusuhtumine või ei hinnanud nad õiget jumalateenimisviisi piisavalt, kuid kindlasti ei saa seda väita kõigi kohta. Esmalt tuleb arvestada sellega, et 1600 kilomeetri pikkune rännak Jeruusalemma kestis viis kuud. Lisaks sellele nõudis 70 aastat tühjalt seisnud maale elama asumine ja taastamistöödes osalemine märkimisväärset füüsilist vastupidavust. Seega pole kahtlustki, et mitmeid takistasid tagasi pöördumast ebasoodsad olud, nagu tervisehäired, kõrge iga ning perekondlikud kohustused.

2:43 – Kes olid templisulased ehk netinid (P 1945)? Netinid olid mitteiisraellased, kes teenisid templis orjade või sulastena. Nende seas olid Joosua päevil iisraellastega lepingu teinud gibeonlaste järeltulijad ning teised, „keda Taavet ja vürstid olid pannud leviite teenima” (Esra 8:20).

2:55 – Kes olid Saalomoni orjade pojad? Nad olid mitteiisraellased, kellele oli antud Jehoova teenistuses erilisi eesõigusi. Nad võisid olla templis kirjutajad või käsikirjade ümberkirjutajad või teenida mõnes haldusametis.

2:61–63 – Kas Uurim ja Tummim, mille abil oli Jehoovalt vastuseid küsitud, oli kasutusel ka vangipõlvest naasnud juutide seas? Väidetavad preestrite järeltulijad, kes ei suutnud suguvõsakirjadega oma põlvnemist tõestada, oleksid saanud kinnitada oma väidete õigsust Uurimi ja Tummimi abil. Ent Esra mainib seda vaid kui võimalust. Pühakiri ei ütle, et Uurimit ja Tummimit oleks tollal või hilisemal ajal kasutatud. Juudi traditsiooni järgi läks Uurim ja Tummim kaduma aastal 607 e.m.a, kui tempel hävitati.

3:12 – Miks vanad mehed, „kes olid endist [Jehoova] koda näinud”, nutsid? Need mehed võisid mäletada, kui suurejooneline oli olnud Saalomoni tempel. Uue templi alus, mis seisis nüüd nende ees, oli nende silmis sellega võrreldes „nagu ei ... midagi” (Haggai 2:2, 3). Kas endise templi toredus suudetakse üldse kunagi taastada? Küllap olid nad väga löödud meeleolus, ning seepärast nad ka nutsid.

3:8–10; 4:23, 24; 6:15, 16 – Mitme aastaga tempel uuesti üles ehitati? Templile pandi alus aastal 536 e.m.a – „teisel aastal pärast nende jõudmist”. Kuningas Artaxerxese päevil, aastal 522 e.m.a, ehitustööd peatati. Keeld oli jõus aastani 520 e.m.a, kuningas Dareiose teise valitsusaastani. Tempel sai valmis tema valitsusaja kuuendal aastal ehk aastal 515 e.m.a. (Vaata kasti „Pärsia kuningad aastatel 537 kuni 467 e.m.a”.) Järelikult kulus templi taastamiseks umbes 20 aastat.

4:8–6:18 – See osa Esra raamatust pandi kirja aramea keeles. Miks? Viidatud osa koosneb suurelt jaolt valitsusametnike kirjadest kuningatele ning viimaste antud vastustest. Esra kopeeris need riigiarhiivi dokumentidelt, mis olidki kirjutatud aramea keeles, sest tolle aja kaubanduses ja diplomaatias kasutati just seda keelt. Selles vanas semi keeles on kirja pandud ka järgmised Piibli osad: Esra 7:12–26; Jeremija 10:11 ja Taaniel 2:4b–7:28.

Õpetus meile:

1:2. See, mida Jesaja oli umbes 200 aastat varem ennustanud, läks täide (Jesaja 44:28). Jehoova Sõnas kirjas olevad prohvetiennustused ei jää kunagi täitumata.

1:3–6. Just nagu mõned iisraellased ei saanud Babülooniast lahkuda, ei saa ka paljud Jehoova tunnistajad alustada täisajalist teenistust või minna teenima suurema vajadusega piirkonda. Siiski toetavad ja julgustavad nad neid, kellel see on võimalik, ning teevad vabatahtlikke annetusi, et edendada Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise tööd.

3:1–6. Seitsmendas kuus aastal 537 e.m.a (tišri, vastab septembrile-oktoobrile) ohverdasid Jeruusalemma tagasi pöördunud ustavad juudid oma esimesed ohvrid. Babüloonlased olid tunginud Jeruusalemma viiendas kuus (ab, vastab juulile-augustile) aastal 607 e.m.a ning kaks kuud hiljem oli linn täielikult maha jäetud (2. Kuningate 25:8–17, 22–26). Nagu ennustatud, taasasustati laastatud Jeruusalemm täpselt 70 aasta pärast (Jeremija 25:11; 29:10). Ükskõik mida Jehoova Sõna ka ette ei ennustaks, läheb see alati täide.

4:1–3. Ustav jääk lükkas tagasi ettepaneku, mis oleks tähendanud usulise liidu sõlmimist ebajumalakummardajatega (2. Moosese 20:5; 34:12). Sama moodi hoiduvad ka tänapäeva Jehoova teenijad igasugusest uskudevahelisest koostööst.

5:1–7; 6:1–12. Jehoova võib suunata sündmuste käiku, et tema rahval hästi läheks.

6:14, 22. Innukas osalemine Jehoova töös toob tema heakskiidu ja õnnistuse.

6:21. Kui samaarlased, kes elasid tollal Juudas, ja need kodumaale naasnud juudid, kes olid end paganatest mõjutada lasknud, nägid Jehoova töö edenemist, pani see neid oma elus vajalikke muudatusi tegema. Kas ei peaks meiegi osalema entusiastlikult töös, mille Jumal on meile andnud, kaasa arvatud Kuningriigi kuulutustöös?

ESRA TULEB JERUUSALEMMA

(Esra 7:1–10:44)

Uuesti üles ehitatud Jehoova koja pühitsemisest on möödas viiskümmend aastat. Käes on aasta 468 e.m.a. Esra võtab endaga kaasa Jumala rahva jäägi ja saadud annetused ning läheb Babülonist Jeruusalemma. Mida ta seal näeb?

Vürstid räägivad Esrale: „Iisraeli rahvas ning preestrid ja leviidid ei ole endid eraldanud teiste maade rahvaist ja nende jäledusist.” Tagatipuks on „vürstide ja eestseisjate käsi ... selles jumalavallatuses esimene olnud”. (Esra 9:1, 2.) Esra on vapustatud, kuid teda julgustatakse ’olema kindel ja tegutsema’ (Esra 10:4). Esra asubki olukorra parandamise nimel tegutsema ning rahvas kuuletub tema korraldustele.

Vastused piiblilistele küsimustele:

7:1, 7, 11 – Kas kõigis neis salmides viidatakse sellele kuningas Artaxerxesele, kes ehitustööd seisma pani? Ei. Artaxerxes (Artahsasta) on nimi või tiitel, mida kasutati kahe Pärsia kuninga kohta. See Artaxerxes, kes käskis templi ehituse aastal 522 e.m.a seisma panna, oli kas Bardija või Gaumata. Ent siis, kui Esra Jeruusalemma läks, oli valitsejaks Artaxerxes Makrocheir.

7:28–8:20 – Miks ei soovinud paljud Babüloonias elavad juudid koos Esraga Jeruusalemma minna? Olgugi et ajast, mil esimene rühm juute oli kodumaale tagasi läinud, oli möödas juba üle 60 aasta, oli Jeruusalemm ikka veel hõredalt asustatud. Jeruusalemma naasmine tähendas uue kodu rajamist ebamugavates ja ohtlikes tingimustes. Juutidele, kes võisid olla Babüloonias küllalt jõukal järjel, ei pakkunud tolleaegne Jeruusalemm meelitavaid materiaalseid väljavaateid. Kahe silma vahele ei saa jätta sedagi, et tegu oli ohtliku teekonnaga. Neil, kes tagasi pöördusid, läks vaja tugevat usku Jehoovasse, innukust õige kummardamise suhtes ning julgust uude kohta kolida. Isegi Esra vajas kinnitust, et Jehoova käsi on ta peal. Esra õhutusel oli valmis teele asuma 1500 peret – ehk umbes 6000 inimest. Pärast täiendavat rääkimist läksid nendega kaasa veel 38 leviiti ja 220 netinit.

9:1, 2 – Kui tõsist ohtu kujutasid endast abielud teistest rahvastest inimestega? Taaskogutud rahvas pidi kaitsma Jehoova kummardamist kuni Messia tulekuni. Abielude sõlmimine mittejuutidega kujutas endast õigele kummardamisele märkimisväärset ohtu. Ebajumalateenijatega abiellumine võis viia selleni, et kogu rahvas sulab lõpuks paganarahvastega ühte. Selle tagajärjel oleks võinud puhas jumalakummardamine täielikult maa pealt kaduda. Kuid millise rahva juurde oleks siis Messias tulnud? Pole ime, et Esra oli rabatud, nähes, mis oli toimunud!

10:3, 44 – Miks saadeti koos naistega ära ka lapsed? Kui lapsed oleks maha jäänud, oleksid minema saadetud naised suurema tõenäosusega nende pärast tagasi tulnud. Lisaks sellele vajavad väikesed lapsed üldiselt eeskätt ema hoolt.

Õpetus meile:

7:10. Jumala Sõna usina uurija ning oskusliku õpetajana on Esra meile eeskujuks. Ta valmistas palvemeelselt oma südant Jehoova seadusest nõu otsima. Kui ta Jehoova Sõnast midagi teada sai, pööras ta sellele suurt tähelepanu. Esra rakendas õpitut ellu ja tegi pingutusi, et õpetada ka teisi.

7:13. Jehoova soovib, et ta kummardajad tahaksid teda teenida.

7:27, 28; 8:21–23. Esra usaldas Jehoovat ja esitas talle siira palve, enne kui ta võttis ette pika ja ohtliku rännaku Jeruusalemma. Ta ei kohkunud tagasi ohtude ees, sest soovis Jumalale au tuua. Selles osas jättis ta meile hea eeskuju.

9:2. Me peame võtma tõsiselt manitsust abielluda „vaid ... Issandas” (1. Korintlastele 7:39).

9:14, 15. Halva seltskonnaga läbikäimine võib tuua kaasa Jehoova hukkamõistu.

10:2–12, 44. Mehed, kes olid endale võõrastest rahvastest naisi võtnud, kahetsesid alandlikult oma eksimusi ja pöördusid õigele teele. Nende hoiak ja käitumine väärivad jäljendamist.

Jehoova täidab oma tõotused

Esra raamatul on tõepoolest suur väärtus! Täpselt õigel ajal viis Jehoova täide enda tõotuse vabastada oma rahvas Babüloonia vangipõlvest ja taastada Jeruusalemmas õige jumalateenimisviis. Kas ei tugevda see meiegi usku Jehoovasse ja tema tõotustesse?

Mõtle, missuguseid näiteid me Esra raamatust leiame. Esra ja juutide jääk olid eeskujuks Jumalale andumuses, pöördudes tagasi kodumaale, et võtta osa õige jumalakummardamise taastamisest Jeruusalemmas. Samuti tõstab see raamat esile jumalakartlike võõramaalaste usku ning oma eksimusi kahetsevate patustanute alandlikku hoiakut. Tõepoolest, Esra raamatu inspireeritud sõnad tõendavad selgelt, et „Jumala sõna on elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).

[Teabegraafika/pilt lk 18]

PÄRSIA KUNINGAD AASTATEL 537 KUNI 467 E.M.A

Kyros Suur (Esra 1:1) suri aastal 530 e.m.a

Kambyses ehk Ahasveros (Esra 4:6) 530–522 e.m.a

Artaxerxes – Bardija või Gaumata (Esra 4:7) 522 e.m.a (Mõrvati, kui oli valitsenud vaid seitse kuud)

Dareios I (Esra 4:24) 522–486 e.m.a

Xerxes ehk Ahasverosa 486–475 e.m.a (Valitses Dareios I kaasvalitsejana 496-486 e.m.a)

Artaxerxes Makrocheir (Esra 7:1) 475–424 e.m.a

[Allmärkus]

[Pilt]

Ahasveros

[Pilt lk 17]

Kyros

[Pilt lk 17]

„Kyrose silindril” on kirjas, et vangidel lasti kodumaale tagasi pöörduda

[Allikaviide]

Silinder: Photograph taken by courtesy of the British Museum

[Pilt lk 20]

Kas sa tead, mis tegi Esrast oskusliku õpetaja?