Jeruusalemm, mis kannab auga oma nime
”Ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast! Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks.” (JESAJA 65:18)
1. Kuidas Esra suhtus Jumala valitud linna?
JUUDI preester Esra, kes oli Jumala Sõna innukas uurija, pidas kalliks seost, mis Jeruusalemmal oli kord olnud Jehoova puhta kummardamisega (5. Moosese 12:5; Esra 7:27). Tema armastus Jumala valitud linna vastu ilmneb selles Piibli osas, mille ta inspiratsiooni all kirjutas — Esimeses ja Teises Ajaraamatus ning Esra raamatus. Kui kogu Piiblis esineb nimi Jeruusalemm enam kui 800 korda, siis peaaegu üks neljandik neist kordadest leidub Esra ajaloolistes kirjutistes.
2. Milline prohvetlik tähendus on nimel Jeruusalemm?
2 Piibli heebrea keeles võib nime Jeruusalemm käsitada heebrea keele duaalivormis oleva sõnana. Kõige sagedamini kasutatakse duaali seoses paarisobjektidega, nagu silmad, kõrvad, käed ja jalad. Duaalivormis nime Jeruusalemm võib käsitada kui ettekuulutust rahust, mis saab Jumala rahvale osaks kahes mõttes — vaimses ja füüsilises mõttes. Pühakirjast ei selgu, kas Esra seda täielikult mõistis. Ent preestrina tegi ta oma parima, aitamaks juutidel elada rahus Jumalaga. Ja kahtlemata nägi ta kõvasti vaeva selle nimel, et Jeruusalemm võiks kanda auga oma nime, mille tähendus on ’kahekordse rahu asupaik [või: alus]’ (Esra 7:6).
3. Mitu aastat on möödunud, enne kui me Esra tegevusest jälle teada saame, ja millistes oludes me ta leiame?
3 Piibel ei ütle, kus viibis Esra nende kaheteistkümne aasta jooksul, mis jäid tema Jeruusalemmas käigu ja Nehemja linnatuleku vahele. Rahva kehv vaimne olukord sel ajal annab alust arvata, et Esra ei olnud linnas. Ent vahetult pärast seda, kui linnamüürid on üles ehitatud, leiame Esra jällegi teenimas ustava preestrina Jeruusalemmas.
Tore kokkutulekupäev
4. Milline tähendus oli iisraellaste seitsmenda kuu esimesel päeval?
4 Jeruusalemma müür saadi valmis tišrikuuks, Iisraeli usulise kalendri seitsmendaks ja ühtlasi tähtsate pühade kuuks. Tišrikuu esimesel päeval peeti erilist noorkuupüha, mida nimetati sarve puhumise pühaks. Sel päeval puhusid preestrid sarvi, samal ajal kui Jehoovale toodi ohvreid (4. Moosese 10:10; 29:1). See päev valmistas iisraellasi ette iga-aastaseks lepituspäevaks, mida peeti 10. tišril, ja rõõmuküllaseks vilja kokkupanemise pühaks, mis toimus sama kuu 15.—21. kuupäevani.
5. a) Millisel heal otstarbel kasutasid Esra ja Nehemja ”seitsmenda kuu esimest päeva”? b) Miks iisraellased nutsid?
5 ”Seitsmenda kuu esimesel päeval” tuli kokku ”terve rahvas”, ilmselt Nehemja ja Esra õhutusel. Rahva hulgas olid mehed, naised ja ’kõik, kes mõistsid kuulata’. Niisiis olid lapsedki kohal ja kuulasid tähelepanelikult, kui Esra laval seistes ”koidust keskpäevani” Seadust ette luges (Nehemja 8:1—4). Teatud ajavahemike järel aitasid leviidid rahval loetust aru saada ning iisraellastel tulid pisarad silmi, kui nad mõistsid, kui sõnakuulmatud olid nemad ja nende esivanemad olnud Jumala Seadusele (Nehemja 8:5—9).
6., 7. Mida võivad kristlased õppida sellest, mida Nehemja tegi, et juudid nutmise lõpetaksid?
6 Kuid sel päeval ei olnud kohane leinata ja nutta. Oli püha ja juudid olid äsja saanud valmis Jeruusalemma müürid. Niisiis aitas Nehemja neil olla õigesti meelestatud, öeldes: ”Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kellel midagi ei ole valmistatud. Sest see päev on pühitsetud meie Issandale. Ja ärge kurvastuge, sest rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks!” Sõnakuulelikult ”läks kogu rahvas sööma ja jooma, läkitama teistelegi osa ja pidama suurt rõõmupidu, sest nad mõistsid sõnu, mis neile oli teatavaks tehtud” (Nehemja 8:10—12).
7 Tänapäeval võib Jumala rahvas sellest loost palju õppida. Need, kellel on eesõigus osaleda koosoleku või kokkutuleku programmis, peaksid eeltoodut meeles pidama. Lisaks parandavatele nõuannetele, mis on mõnikord vajalikud, tõstetakse sellistel üritustel esile kasu ja õnnistusi, mis tulenevad Jumala nõuete täitmisest. Samuti jagatakse seal kiitust heade tegude eest ja julgustust vastupidamiseks. Jumala rahvas peaks lahkuma koosolekutelt rõõmsa südamega, olles saanud ülesehitavat õpetust Jumala Sõnast (Heebrealastele 10:24, 25).
Üks teine rõõmus kogunemine
8., 9. Milline eriline koosolek toimus seitsmenda kuu teisel päeval ja millist kasu see Jumala rahvale tõi?
8 Selle erilise kuu teisel päeval ”tulid kokku kogu rahva perekondade peamehed, preestrid ja leviidid kirjatundja Esra juurde käsuõpetuse sõnu tundma õppima” (Nehemja 8:13). Esra oli pädev seda koosolekut juhatama, sest ta ”oli oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma, et õpetada Iisraelis seadust ja õigust” (Esra 7:10). Kindlasti pöörati sel koosolekul tähelepanu valdkondadele, milles Jumala rahvas pidanuks seaduselepingut täpsemini järgima. Samuti oli vältimatult vajalik teha korralikke ettevalmistusi eesootava lehtmajade püha pidamiseks.
9 Seda nädalapikkust püha peeti õigel viisil: kõik inimesed elasid ajutistes varjualustes, mis tehti erisuguste puude okstest ja lehtedest. Rahvas püstitas lehtmaju oma elamute lamedatele katustele, õuedesse, templiõuedesse ja Jeruusalemma väljakutele (Nehemja 8:15, 16). See oli suurepärane aeg rahvakogunemiste korraldamiseks ja Jumala Seaduse ettelugemiseks. (Võrdle 5. Moosese 31:10—13.) Seda tehtigi iga päev, püha ”esimesest päevast viimase päevani”, ning Jumala rahva ”rõõm oli väga suur” (Nehemja 8:17, 18).
Me ei tohiks Jumala koda maha jätta
10. Miks korraldati seitsmenda kuu 24. päeval eriline kokkutulek?
10 Jumala rahva seas ilmnevate tõsiste puuduste parandamiseks on oma õige aeg ja koht. Nähtavasti leides, et selline aeg on käes, kuulutasid Esra ja Nehemja 24. tišri paastupäevaks. Taas loeti ette Jumala Seadust ning rahvas tunnistas üles oma patte. Seejärel tegid leviidid ülevaate sellest, kui halastavalt oli Jumal oma isepäise rahvaga varem tegelnud, kiitsid Jehoovat kaunite sõnadega ning sõlmisid ”kindla lepingu”, mis kinnitati vürstide, leviitide ja preestrite pitseriga (Nehemja 9:1—10:1).
11. Millist ”kindlat lepingut” tõotasid juudid pidada?
11 Rahva liikmed vandusid ühiselt, et nad täidavad seda kirjalikku ”kindlat lepingut”. Nad tõotasid ”käia Jumala käsuõpetuse järgi”. Nad lubasid mitte abielluda ”maa rahvastega” (Nehemja 10:29—31). Lisaks sellele tõotasid juudid pidada hingamispäeva, toetada igal aastal õiget kummardamist rahaliselt, hankida puid ohvrialtari tarvis, anda oma veiste ja pudulojuste esmasündinud ohvriks ning tuua uudsevilja oma põldudelt templi toidukambritesse. On selge, et nad otsustasid kindlalt, et nad ”ei jäta maha oma Jumala koda” (Nehemja 10:33—40).
12. Mida me saame tänapäeval teha, et mitte jätta maha Jumala koda?
12 Tänapäeval peavad Jehoova teenijad olema hoolsad, et nad ei jätaks unarusse oma eesõigust osaleda ”pühas teenistuses” Jehoova suure vaimse templi õuedes (Ilmutuse 7:15, UM). See hõlmab korrapäraselt ja kogu südamest palvetamist Jehoova kummardamise laienemise eest. Et võiksime selliste palvetega kooskõlas elada, peame valmistuma kristlikeks koosolekuteks ja võtma nendest osa, toetama hea sõnumi kuulutamiseks tehtud korraldusi ning aitama huvitatuid — minema nende juurde tagasi ja kui võimalik, uurima koos nendega Piiblit. Paljud, kes ei taha jätta maha oma Jumala koda, annetavad raha kuulutustöö heaks ja õiget kummardamist edendavate hoonete korrashoiu heaks. Võib-olla saame meiegi toetada uute, hädasti vajaminevate koosolekupaikade ehitamist ning anda oma osa, et need oleksid puhtad ja korras. Üks tähtis viis osutada armastust Jumala vaimse koja vastu on edendada usukaaslaste vahel rahulikke suhteid ning aidata neid, kes vajavad materiaalset ja vaimset abi (Matteuse 24:14; 28:19, 20; Heebrealastele 13:15, 16).
Rõõmurohke pühitsemine
13. Milline pakiline asi nõudis korraldamist, enne kui Jeruusalemma müüri võis pühitseda, ja millist head eeskuju paljud andsid?
13 Nehemja päevil pitseeritud ”kindel leping” valmistas muistset Jumala rahvast ette Jeruusalemma müüri pühitsemise päevaks. Kuid üks pakiline asi vajas veel korraldamist. Nüüd, kus Jeruusalemma ümbritses suur kaheteistkümne väravaga müür, oli sinna vaja rohkem elanikke. Ehkki osa iisraellasi elas seal, oli linn ”kõikepidi lai ja suur, aga rahvast oli selles pisut” (Nehemja 7:4). Et seda probleemi lahendada, ”rahvas heitis liisku, et üks kümnest läheks elama Jeruusalemma, pühasse linna”. Sellele korraldusele osutati soodsat vastukaja ning rahvas ”õnnistas kõiki neid mehi, kes vabatahtlikult läksid elama Jeruusalemma” (Nehemja 11:1, 2). Milline hea eeskuju tänapäeva tõelistele kummardajatele, kelle olud võimaldavad neil kolida sinna, kus on suurem vajadus küpsete kristlaste abi järele!
14. Mis toimus sel päeval, kui Jeruusalemma müüri pühitseti?
14 Peagi hakati tegema tähtsaid ettevalmistusi Jeruusalemma müüri pühitsemise suureks päevaks. Ümberkaudsetest Juuda linnadest koguti kokku muusikud ja lauljad. Nendest moodustati kaks suurt laulukoori ja mõlema järele seati rongkäik (Nehemja 12:27—31, 36, 38). Koorid ja rongkäigud alustasid teekonda müüri selle osa juurest, mis asus templist kõige kaugemal, arvatavasti Oruvärava juurest, ning liikudes kumbki vastassuunas, said nad Jumala koja juures kokku. ”Nad ohverdasid sel päeval suuri ohvreid ning olid rõõmsad, sest Jumal oli neile suure rõõmu valmistanud; ka naised ja lapsed rõõmustasid, ja Jeruusalemma rõõm oli kaugele kuuldav.” (Nehemja 12:43.)
15. Miks võib öelda, et Jeruusalemma müüri pühitsemine ei rajanud alust jäävale rõõmule?
15 Piibel ei ütle, mis kuupäeval see rõõmus pühitsuspidu toimus. Kahtlemata oli see Jeruusalemma taastamise kõrgpunkt, kui mitte haripunkt. Muidugi oli linna sees tarvis veel palju ehitada. Ajapikku kaotasid Jeruusalemma elanikud oma hea vaimse seisundi. Kui Nehemja külastas linna teist korda, siis leidis ta, et Jumala koda oli jälle maha jäetud ja et iisraellased olid jällegi hakanud abielluma paganausuliste naistega (Nehemja 13:6—11, 15, 23). Seda, et olukord oli nii halb, kinnitab ka prohvet Malakia oma raamatus (Malakia 1:6—8; 2:11; 3:8). Seega ei rajanud Jeruusalemma müüri pühitsemine alust jäävale rõõmule.
Igavese rõõmu põhjus
16. Milliseid tähtsaid sündmusi Jumala rahvas innukalt ootab?
16 Jehoova praegusaegne rahvas igatseb aega, millal Jumal võidutseb kõigi oma vaenlaste üle. Kõigepealt hävitatakse ”suur Baabülon” — sümboolne linn, mis hõlmab kõiki valereligioone (Ilmutuse 18:2, 8). Valeusu hävitamine märgistab saabuva suure viletsuse esimest järku (Matteuse 24:21, 22). Samuti ootab meid ees tõeliselt tähendusrikas sündmus — Issanda Jeesuse Kristuse ja tema 144000-st ”uue Jeruusalemma” kodanikust koosneva pruudi taevased pulmad (Ilmutuse 19:7; 21:2). Me ei oska täpselt öelda, millal see ülitähtis liit terviklikuks saab, kuid kindlasti on see rõõmus sündmus. (Vaata 1990. aasta 15. augusti ”Vahitorni” lk. 30—31.)
17. Mida me teame Uue Jeruusalemma valmimise kohta?
17 Kuid me teame seda, et aeg, millal Uus Jeruusalemm valmis saab, on väga lähedal (Matteuse 24:3, 7—14; Ilmutuse 12:12). Erinevalt maisest Jeruusalemmast ei pea me selles linnas kunagi pettuma. Selle kodanikud on Jeesuse Kristuse järgijad, keda on vaimuga võitud, proovile pandud ja puhastatud. Igaüks neist on jäänud ustavaks surmani ning tõestanud sellega oma igavest lojaalsust Kõiksuse Suveräänile Jehoova Jumalale. Sellel kõigel on suur tähendus ülejäänud inimkonnale, elavatele ja surnutele.
18. Miks me peaksime ’rõõmutsema ja olema igavesti rõõmsad’?
18 Pane tähele, mis toimub siis, kui Uus Jeruusalemm pöörab oma tähelepanu inimestele, kes ilmutavad usku Jeesuse lunastusohvrisse. Apostel Johannes kirjutas: ”Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:2—4). Lisaks sellele viib Jumal inimkonna selle linnataolise korralduse kaudu inimliku täiuseni (Ilmutuse 22:1, 2). Milliseid suurepäraseid põhjusi on meil küll ’rõõmutseda ja olla igavesti rõõmsad Jumala loodu pärast’! (Jesaja 65:18.)
19. Mida kujutab endast vaimne paradiis, kuhu kristlased on kokku kogutud?
19 Kahetsevad inimesed ei pea siiski ootama selle ajani, enne kui nad võivad Jumalalt abi saada. Aastal 1919 hakkas Jehoova koguma viimaseid 144000 hulka kuulujaid vaimsesse paradiisi, kus lokkavad Jumala vaimu viljad, nagu armastus, rõõm ja rahu (Galaatlastele 5:22, 23). Selle vaimse paradiisi üks silmapaistvamaid iseärasusi on olnud selle võitud elanike usk. Nad on oivaliste tulemustega levitanud Jumala Kuningriigi head sõnumit kogu asustatud maa peal (Matteuse 21:43; 24:14). Tänu sellele on võinud vaimsesse paradiisi siseneda ja osaleda sealses tulemusrikkas töös peaaegu kuus miljonit ”teist lammast”, kellel on maine lootus (Johannese 10:16). Nad on saanud seda teha eeldusel, et nad on pühendunud Jehoova Jumalale usu alusel tema Poja Jeesuse Kristuse lunastusohvrisse. Nende liitumine Uue Jeruusalemma tulevaste liikmetega on osutunud neile suureks õnnistuseks. Niisiis on Jehoova võitud kristlastega tegeldes pannud kindla aluse ”uuele maale” — ühiskonnale, mis koosneb jumalakartlikest inimestest, kes pärivad taevase Kuningriigi maised valdused (Jesaja 65:17; 2. Peetruse 3:13).
20. Miks võib öelda, et Uus Jeruusalemm kannab auga oma tähendusrikast nime?
20 Rahulikud tingimused, millest Jehoova rahvas praegu vaimses paradiisis rõõmu tunneb, hakkavad peagi valitsema ka füüsilises, maises paradiisis. See saab tõelisuseks siis, kui Uus Jeruusalemm tuleb taevast maha inimkonda õnnistama. Siis kogeb Jumala rahvas tekstis Jesaja 65:21—25 kirjeldatud Jehoova tõotatud rahulikke tingimusi kahes mõttes. Võitud, kes veel ei ole taevases Uues Jeruusalemmas, ning ”teised lambad” kummardavad Jehoovat üheskoos vaimses paradiisis ja kogevad Jumala antud rahu juba praegu. Siis, kui Jumala ’tahtmine sünnib nagu taevas, nõnda ka maa peal’, valitseb rahu ka füüsilises paradiisis (Matteuse 6:10). Jah, Jumala hiilgav taevane linn kannab auga oma nime Jeruusalemm, olles kindel ’kahekordse rahu alus’. Kogu igaviku jooksul toob ta kiitust oma Suurele Loojale Jehoova Jumalale ja oma peigmehele Kuningas Jeesusele Kristusele.
Kas sa mäletad?
◻ Mida saadeti korda siis, kui Nehemja korraldas Jeruusalemmas rahvakogunemise?
◻ Mida pidid muistsed juudid tegema, et mitte jätta maha oma Jumala koda, ja mida meid innustatakse tegema?
◻ Kuidas on ”Jeruusalemm” seotud jääva rõõmu ja rahu toomisega?
[Kaart lk 23]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
JERUUSALEMMA VÄRAVAD
Numbritega on tähistatud praegune kõrgus merepinnast meetrites
KALAVÄRAV
VANAVÄRAV
EFRAIMIVÄRAV
NURGAVÄRAV
Lai müür
Väljak
ORUVÄRAV
TEINE LINNAOSA
Esimene põhjapoolne müür
TAAVETI LINN
SÕNNIKUVÄRAV
Hinnomi org
Kindlus
LAMBAVÄRAV
VAHTKONNAVÄRAV
Templiala
ÜLEVAATUSEVÄRAV
HOBUVÄRAV
OFEL
Väljak
VEEVÄRAV
Giihoni allikas
ALLIKAVÄRAV
Kuninga rohuaed
Een-Rogel
Tyropoioni org (Keskorg)
Kiidroni org
740
730
730
750
770
770
750
730
710
690
670
620
640
660
680
700
720
740
730
710
690
670
Selliselt paiknesid tõenäoliselt Jeruusalemma müürid ajal, mil linn hävitati, ja siis, kui Nehemja juhtimisel asuti müüri taastama