Loomistöö ütleb: „Nad ei saa vabanduda”
„Tema nähtamatut olu [„nähtamatuid omadusi”, NW], nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda.” — ROOMLASTELE 1:20.
1, 2. a) Mida Hiiob Jehoovale kibedasti kurtis? b) Kuidas võttis Hiiob lõpuks kõik tagasi?
HIIOB, vanadel aegadel elanud mees, kes oli Jehoova Jumalale murdmatult laitmatu, pandi Saatana poolt kohutava katse alla. Kurat oli hävitanud kõik Hiiobi materiaalse vara, surmanud tema pojad ja tütred ning löönud teda kohutava haigusega. Hiiob mõtles, et Jumal on need hädad tema peale toonud, ja ta kurtis Jehoovale kibedasti: „Kas on su meelest hea, et sa teed ülekohut, . . . et sa uurid mu süüd ja nõuad taga mu pattu, kuigi sa tead, et mina ei ole süüdlane?” — Iiob 1:12—19; 2:5—8; 10:3, 6, 7.
2 Mõne aja möödudes ütles Hiiob Jumalale midagi täiesti vastupidist: „Ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud [„liiga imelised”, NW] ja mida ma ei mõista! Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud! Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas!” (Iiob 42:3, 5, 6) Mis oli toimunud, et Hiiobi suhtumine niimoodi muutus?
3. Millise uue suhtumise loomistöösse võttis Hiiob omaks?
3 Vahepeal oli Jehoova Hiiobile tormituulest ilmunud. (Iiob 38:1) Ta oli Hiiobi küsimustega üle külvanud. ’Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Kes sulges ustega mere ja seadis piiri, milleni selle lained võivad tulla? Kas sina suudad panna pilvi laskma oma vihma maa peale sadada? Kas sina suudad panna rohu kasvama? Kas sa suudad siduda kokku tähekogusid ja neid nende radadel juhtida?31, 32’ Iiobi raamatu 38. kuni 41. peatükis valas Jehoova Hiiobi selliste ja veel paljude teiste oma loomistööd puudutavate küsimustega üle. Ta pani Hiiobi nägema tohutut kuristikku Jumala ja inimese vahel, tuletades Hiiobile jõuliselt meelde tarkust ja jõudu, mis peegeldub Jumala loomistöös, asjades, mida Hiiob ei suuda kuidagi järele teha või isegi mõista. Hiiob, kes oli rabatud kõikvõimsa Jumala aukartustäratavast jõust ja uskumatust tarkusest, mis Tema loomistöödes avalduvad, mõtles jubedusega sellele, et tal oli olnud julgust Jehoovaga vaielda. Nii ta ütles: „Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud!” — Iiob 42:5.
4. Mida me peaksime Jehoova loomistöödest nägema ja kuidas on lugu nendega, kes seda ei näe?
4 Palju sajandeid hiljem kinnitas inspireeritud piiblikirjutaja, et Jehoova omadusi saab näha tema loomistööde kaudu. Apostel Paulus kirjutas Roomlastele 1:19, 20: „See, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas; sest Jumal on seda neile avaldanud. Sest tema nähtamatut olu [„nähtamatuid omadusi”, NW], nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda.”
5. a) Milline kaasasündinud vajadus on inimestel olemas, ja kuidas mõned seda valesti rahuldavad? b) Mida Paulus Ateena kreeklastele soovitas?
5 Inimene loodi kaasasündinud vajadusega kummardada kõrgemat võimu. Dr C. G. Jung viitas oma raamatus The Undiscovered Self (Avastamata mina) sellele vajadusele kui „instinktiivsele suhtumisele, mis on inimesele ülimalt omane ja mille ilminguid võib näha läbi kogu inimajaloo”. Apostel Paulus rääkis inimese kaasasündinud tungist kummardada jumalat, mis selgitas asjaolu, miks kreeklased Ateenas paljudele jumalatele kujusid ja altareid olid teinud, seda nii tuntud kui ka tundmatutele jumalatele. Samuti aitas Paulus neil tunda ära tõelist Jumalat ja näitas, et nad peaksid seda kaasasündinud tungi õigesti rahuldama, otsides tõelist Jumalat Jehoovat, „kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist”. (Apostlite teod 17:22—30) Nii lähedalt nagu me vaatame tema loomistöid, niisama lähedalt me võime näha ka tema omadusi.
Hämmastav veeringlus
6. Milliseid Jehoova omadusi me näeme veeringluses?
6 Milliseid Jehoova omadusi me näeme näiteks sellest, et õrnad pilved suudavad hoida endas tonnide kaupa vett? Me näeme tema armastust ja tarkust, sest selle kaudu õnnistab ta maad vihmahoogudega. Ta teeb seda imeliselt kavandatud veeringluse kaudu, mida mainitakse Koguja 1:7: „Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!” Piibli Iiobi raamat räägib üksikasjalikumalt, kuidas see toimub.
7. Kuidas satub vesi ookeanidest pilvedesse ja kuidas võivad õrnad pilved hoida endas tonnide kaupa vett?
7 Kui jõevood merre voolavad, ei jää nad sinna püsima. Jehoova „tõmbab veepiisad üles: need nõrguvad tema udust vihmaks”. Kuna vesi esineb siis veeauru ja lõpuks peenikese udu kujul, võib näha „pilvede sõudu [„hõljuskelemist”, Suur Piibel], ülima tarkuse imetegu”. (Iiob 36:27; 37:16) Pilved hõljuvad seni, kuni nad on udu kujul: „Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei lõhkegi nende all!” Või nagu üks teine tõlge ütleb: „Ta kinnitab veed oma pilvedesse — udu ei rebenegi nende raskuse all.” — Iiob 26:8, EP, The Jerusalem Bible.
8. Millised on „taevalähkrite” ümber kummutamise etapid ja kuidas seega käib veeringlus?
8 „Kes võiks kummutada taevalähkreid,” et vihm maa peale sajaks? (Iiob 38:37) See, kelle „tarkuse imeteo” kaudu need sinna kõigepealt pandi, kes ’nõrutab [veepiisad] oma udust vihmaks’. Ja mida on vaja selleks, et vihmapiisad udust välja nõrguksid? Selleks peab olema mikroskoopilist tahket ainet, nagu on tolmu- või soolaosakesed — tuhandeid kuni sadu tuhandeid selliseid osakesi õhu igas kuupsentimeetris —, mis oleksid tuumaks, mille ümber võiks moodustuda tilgake. On arvestatud, et ühe keskmise vihmapiisa moodustamiseks läheb vaja miljon sellist imepisikest pilvetilgakest. Alles pärast kõige selle toimumist saavad pilved oma vood maa peale valada, et moodustuksid jõed, mis vee merre tagasi viivad. Selliselt käib veeringlus. Ja kas kõik see toimub vaid pimeda juhuse kaudu? Tõepoolest, „nad ei saa vabanduda”!
Saalomoni tarkuse üks allikas
9. Mida tähelepanuväärset leidis Saalomon ühes sipelgaliigis?
9 Saalomoni tarkus oli muistses maailmas võrreldamatu. Suur osa sellest puudutas Jehoova loomistööd: „[Saalomon] kõneles puist, Liibanoni seedreist müüril kasvava iisopini; ja ta kõneles loomadest ja lindudest, roomajatest ja kaladest.” (1. Kuningate 5:13) Seesama kuningas Saalomon kirjutas: „Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks! Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat, valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikuseajal oma toiduse!” — Õpetussõnad 6:6—8.
10. Kuidas sai Saalomoni näide seemnesipelgatest tõestatud?
10 Kes õpetas sipelgaid suvel toitu koguma, et nad võiksid talvekülma üle elada? Sajandeid kaheldi selle aruande täpsuses, milles Saalomon rääkis sipelgatest, kes koguvad seemneid ja panevad need tagavaraks, et neid talvel kasutada. Mitte keegi ei olnud leidnud nende olemasolu kohta tõendeid. Kuid aastal 1871 avastas üks inglise looduseuurija nende maa-alused salved, ja Piibli täpsus seoses nende mainimisega sai tõestatud. Aga kust võisid need sipelgad suvel ette näha ja teada, et ees ootab talvekülm, ja kust oli neil see tarkus teada, mida ette võtta? Piibel ise selgitab, et paljudel Jehoova loomistöödel on sisseprogrammeeritud tarkus, mis aitab neil ellu jääda. Ka seemnesipelgad on selle õnnistuse oma Loojalt saanud. Õpetussõnad 30:24 (NW) ütleb selle kohta: „Nad on instinktiivselt targad.” On mõistmatu öelda, et selline tarkus tekkis lihtsalt juhuse kaudu; kui keegi ei näe selle taga tarka Loojat, ei saa ta vabanduda.
11. a) Miks on hiidsekvoia nii aukartustäratav puu? b) Mis on fotosünteesi esimeses reaktsioonis eriti hämmastav?
11 Hiidsekvoia tüve kõrval seisev inimene, kes on hämmastunud selle tohutust suurusest, tunneb end arusaadavalt väikse sipelgana. Puu mõõtmed on aukartustäratavad: kõrgus 90 meetrit, läbimõõt 11 meetrit, koore paksus 60 sentimeetrit ja selle juured laiuvad ümber puu 1,2 kuni 1,6 hektari ulatuses. Kuid palju aukartustäratavamad on selle kasvamisega seotud keemilised ja füüsikalised protsessid. Selle lehed võtavad juurtest vett, õhust süsinikdioksiidi ja päikeselt energiat, et toota sahhariide ja eritada hapnikku — see on protsess, mida nimetatakse fotosünteesiks ja mis hõlmab umbes 70 keemilist reaktsiooni, millest kõiki ei mõistetagi. On hämmastav, et selle esimene reaktsioon sõltub päikeselt tulevast valgusest, mis on täpselt õiget värvi ehk õige lainepikkusega; vastasel korral valgus ei neelduks klorofülli molekulides ja fotosünteesi protsess ei käivitukski.
12. a) Mida on tähelepanuväärset selles, kuidas sekvoiapuu vett kasutab? b) Miks on taimede kasvuks vaja lämmastikku ja kuidas lämmastikuringlus käib?
12 Hämmastav on ka tõsiasi, et see puu võib tõmmata üles veesambaid oma juurtest kuni selle 90 meetri kõrguse hiiglase ladvani. Üles tõmmatakse palju rohkem vett, kui fotosünteesiks vaja läheb. Ülejääk eritub lehtede kaudu õhku aurumise teel. Seetõttu on puu vesijahutusega, mis on osaliselt sarnane meie jahtumisega higistamise teel. Et kasvamiseks valke moodustada, on sahhariidide ehk süsivesikutega vaja liita lämmastik. Leht ei saa kasutada õhus olevat gaasilist lämmastikku, kuid mullas leiduvad organismid muudavad gaasilise lämmastiku vees lahustuvateks nitraatideks ja nitrititeks, mis seejärel juurtest üles lehtedesse liiguvad. Kui taimed ja loomad, kelle valkudesse see lämmastik on jõudnud, surevad ja kõdunevad, siis lämmastik vabaneb ja lämmastikuringluse üks ring saab täis. Kõiges selles avalduv keerukus on nii vapustav, et vaevalt mingi juhus seda tekitada suudaks.
Neil ei ole kõnevõimet ega sõnu ega häält, aga nad räägivad!
13. Mida tähistaevad Taavetile kuulutasid, ja mida nad ka meile ütlevad?
13 Kui aukartustäratavalt peegeldab Loojat tähti täis tipitud öine taevas, mis täidab vaatajad harda austusega! Laulus 8:4, 5 väljendas Taavet aukartust, mida ta tundis: „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?” Neile, kellel on nägemiseks silmad, kuulmiseks kõrvad ja tundmiseks süda, räägivad need tähistaevad midagi, nagu nad rääkisid ka Taavetile: „Taevad jutustavad Jumala au.” — Laul 19:2—5.
14. Miks on ühe tähe dünaamiline energia meie jaoks nii eluliselt tähtis?
14 Mida rohkem me tähtedest teame, seda valjemini nad meile räägivad. Jesaja 40:26 kutsutakse meid panema tähele nende tohutut energiat: „Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu [„dünaamilise energia”, NW] ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” Neist ühe tähe, meie päikese gravitatsioonijõud ja dünaamiline energia hoiavad maad oma orbiidil, panevad kasvama taimed, annavad meile sooja ning teevad kogu elu siin maa peal võimalikuks. Apostel Paulus ütles inspiratsiooni all: „Tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe.” (1. Korintlastele 15:41) Teadus tunneb kollaseid tähti, nagu meie päike, ja ka siniseid tähti, punaseid hiidtähti, valgeid kääbuseid, neutrontähti ja plahvatavaid supernoovasid, millest vabaneb käsitamatult suurt energiat.
15. Mida on paljud leiutajad loomistööst õppinud ja jäljendada püüdnud?
15 Paljud leiutajad on loomistööst õppust võtnud ja püüdnud elusolendite saavutusi järele teha. (Iiob 12:7—10) Pane tähele vaid mõningaid loomistöö väljapaistvaid külgi. Merelinnud, kellel on näärmed merevee magestamiseks; kalad ja angerjad, kes toodavad elektrit; kalad, ussid ja putukad, kes toodavad külma valgust; nahkhiired ja delfiinid, kes kasutavad kajalokatsiooni; herilased, kes valmistavad paberit; sipelgad, kes ehitavad sildu; koprad, kes ehitavad paisusid; maod, kellel on sisseehitatud termomeeter; veeputukad, kes kasutavad hingamistoru ja tuukrikella; kaheksajalad, kes kasutavad reaktiivjõudu; ämblikud, kes valmistavad seitset liiki võrguniiti ja teevad sellest pesi, lassosid ja sulguva kaanega püüniseid, ning kelle noorämblikud on õhulendurid, reisides suurtes kõrgustes tuhandeid kilomeetreid; kalad ja vähid, kes kasutavad ballasttsisterne nagu allveelaevad; ja linnud, putukad, merikilpkonnad, kalad ja imetajad, kes sooritavad kangelaslikke rändeid — kõik need on võimed, mida teadus ei suuda seletada.
16. Milliseid teaduslikke tõdesid mainiti Piiblis tuhandeid aastaid enne seda, kui teadus need avastas?
16 Piiblis on teaduslikke tõdesid, mis pandi kirja tuhandeid aastaid enne, kui teadus nendeni jõudis. Moosese Seadus (16. sajand e.m.a.) väljendab teadlikkust haiguspisikute olemasolust tuhandeid aastaid enne Pasteuri. (3. Moosese 13. ja 14. peatükk) Seitsmeteistkümnendal sajandil e.m.a. ütles Hiiob: „Ta . . . riputab maa eimillegi kohale!” (Iiob 26:7) Tuhat aastat enne Kristust kirjutas Saalomon vereringest; arstiteadus pidi selle teadasaamiseks ootama 17. sajandini. (Koguja 12:6) Veel varem väljendas Laul 139:16 (NW) teadlikkust geneetilisest koodist: „Sinu silmad nägid isegi minu loodet, ja sinu raamatusse olid kirja pandud kõik selle osad, kuigi ühtegi nendest polnud veel olemas.” Seitsmendal sajandil e.m.a., enne kui loodusteadlased rännetest aru said, kirjutas Jeremija, nagu on kirjas Jeremija 8:7: „Toonekurg taeva all teab oma [„rändamiseks”, NW] seatud aega, turteltuvi, pääsuke ja rästas panevad tähele oma tulemisaega.”
„Looja”, kelle evolutsionistid endale valivad
17. a) Mida ütleb Roomlastele 1:21—23 mõnede kohta, kes keelduvad nägemast looduse imede taga intelligentset Loojat? b) Mille valivad evolutsionistid teatud mõttes oma „loojaks”?
17 Üks pühakirjatekst ütleb mõnede kohta, kes keelduvad nägemast looduse imede taga intelligentset Loojat: „[Nad] on oma mõtlemistes saanud tühiseks ja nende mõistmatu süda on läinud pimedaks. Kiites endid targaks, on nad saanud jõledaks ja on kadumatu Jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu.” Nad „on Jumala tõe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat”. (Roomlastele 1:21—23, 25) Nii on ka evolutsiooni pooldavate teadlastega, kes tegelikult ülistavad oma „loojana” kujutletavat arenguahelat: ainuraksed, ussid, kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, „ahvinimene”. Kuid nad teavad, et pole olemas ühtki tõeliselt lihtsat ainurakset organismi, mis seda ahelat alustada võiks. Kõige lihtsamas teadaolevas organismis on sada miljardit aatomit ja selles toimub üheaegselt tuhandeid keemilisi reaktsioone.
18, 19. a) Kes on See, kellele kuulub õiguspäraselt au elu alguse eest? b) Kui suurt osa Jehoova loomistööst me näeme?
18 Jehoova Jumal on elu Looja. (Laul 36:10) Tema on suur Algpõhjus. Tema nime — Jehoova — tähendus on: „See, kes põhjustab tekkimist.” Tema loomistöid on rohkem, kui me suudaksime kokku lugeda. Kindlasti on neid olemas miljoneid rohkem, kui inimene üldse teab. Laul 104:24, 25 viitab sellele: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti!” Iiob 26:14 räägib sellest üksikasjalikumalt: „Vaata, need on ainult tema tee ääred! Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme! Aga tema vägevuse äikest — kes seda suudaks mõista?” Me näeme mõnda äärt, me kuuleme natuke sosinat, kuid tema vägeva äikse täie võimsuse mõistmine käib meile üle jõu.
19 Kuid meil on olemas tema füüsilistest loomistöödest veel parem allikas, mille abil teda näha. See parem allikas on tema Sõna Piibel. Järgmises artiklis pöördumegi selle allika poole.
Kas sa mäletad?
◻ Mida sai Hiiob teada, kui Jehoova temaga tormituulest rääkis?
◻ Miks ütles Paulus, et mõned inimesed ei saa vabanduda?
◻ Kuidas käib veeringlus?
◻ Milliseid tähtsaid asju päikesevalgus meie heaks teeb?
◻ Milliseid teaduslikke tõdesid avaldati Piiblis enne, kui teadus need avastas?