Kiire, lennuvõimetu ja suursugune jaanalind

”Ärgake!” Keenia-korrespondendilt

ÜHES kaelkirjakute, sebrade, gnuude ja gasellidega elavad Aafrika ääretutes savannides ühed tähelepanuväärseimad Looja loodud olevused. Inimestele, kes on neid näinud, on avaldanud muljet nende suurus, kõrgus, võimsad jalad ning kaunis ja kohev sulestik. Nad on praegu elavatest lindudest suurimad, olles kuni 2,5 meetri kõrgused ning kaaludes kuni 155 kilogrammi. Suahiili keeles kutsutakse neid mbuni’deks, meil tuntakse neid aga jaanalindudena.

Nagu uhke kõnnakuga kaamel

Kaua aega tagasi pandi jaanalinnule nimeks struthocamelus, mis on kombinatsioon ladina ja kreeka keelest ning mis viitab oletatavale sarnasusele kaamelitega. Sarnaselt kaameliga talub jaanalind kõrget temperatuuri ja elab kõrbetes. Samuti on tal pikad ja paksud ripsmed, mis kaitsevad tema suuri silmi võsamaa tolmu eest. Tema jalad on pikad, tugevad ja lihaselised, varbaid on tal ainult kaks. Need, kes on näinud jaanalindu lagedal väljal uhkelt sammumas, on hämmastunud tema väledusest, vastupidavusest ja teistest kaamelile iseloomulikest omadustest.

Jaanalinnud, kes koos oma sõraliste ja kabjaliste kaaslastega toitu otsivad, söövad peaaegu kõiki väiksemaid elukaid. Jaanalinnud on kõigesööjad. Peale putukate, madude, näriliste ning kõiksugu taimede ja nende juurte kugistavad nad alla ka puitu, kilpkonna kilpe, kivisid, pulkasid ning igasugu väikseid ja säravad esemeid.

Suuruse ja raskuse tõttu pole jaanalinnul võimalik lennata, kuid tänu oma lihaselistele jalgadele on ta üks kiiremaid olevusi maa peal. Ta võib joosta mööda kõrbemaastikku kuni 65 kilomeetrit tunnis. Jaanalind ”naerab hobust ja ratsanikku”, märgib Piibel (Iiob 39:18). Selle tähelepaneku kohaselt võib see kahejalgne pikamaajooksja jõuda vaevata ette ka paljudest kiireimatest neljajalgsetest röövloomadest.

Pesitsuskombed

Sigimisperioodil võib näha isalindude elegantseid paarimistantse. Kummardunud emalinnu ette, sirutab isalind oma suured musta-valgekirjud tiivad välja ning hakkab nendega rütmiliselt vehkima. Ta lehvitab neid edasi-tagasi nagu kahte tohutu suurt lehvikut. Isalinnu sulistumata kael ja jalad hakkavad roosakaks muutuma, kuni need on lõpuks erkroosad ning kauniks kontrastiks tema pigimustadele kehasulgedele. Samal ajal kui isalind oma pikka kaela ühelt küljelt teisele õõtsutab, tambib ta jalgadega maad.

Muidugi on see uhke sulgede demonstratsioon mõeldud selleks, et avaldada muljet tuhmpruuni sulestikuga emalinnule. Tihtipeale liigub aga emalind ringi, toksides nokaga maad, nagu ei märkakski ta isase kosimiskatseid ega huvitakski see teda.

Kui paar on moodustunud, valib isalind pesitsuskoha. Kuskil savanni avarustes kraabib isalind liiva sisse pesalohu, kuhu ta juhib teisigi emalinde. Kahe-kolme nädala pärast on pesas üle kahekümne muna, mis kuuluvad mitmele emalinnule.

Kuue nädala jooksul, mis kulub munade haudumiseks, istub öösiti munadel isalind, päeval aga üks emalindudest. Koorumata pojad on üsna kaitsetud ja neile peavad jahti näljased lõvid, hüäänid, šaakalid ning isegi raipekotkad, kes purustavad järelevalveta jäänud mune, kukutades neile kivisid peale.

Hiiglaslikud munad ja tohutu suured tibud

Jaanalinnu hallikasvalged või kreemikad munad on maailma suurimad munad ning võivad kaaluda umbes 1,5 kilogrammi. Munakoor on kõva ja läikiv, nagu oleks see kaetud glasuuri või portselaniga. Üks jaanalinnu muna on võrdne 25 kanamunaga ning jaanalinnu mune hinnatakse toitainerikka sisaldise ja hea maitse tõttu. Tühje munakoori kasutavad bušmanid vahel veenõudena.

Kui aeg on täis, koorub hiiglaslikust munast tohutu suur tibu. Vastsündinud pojad on kaitsetud, kuid nad kasvavad kiiresti ning on lausa sündinud jooksjateks. Juba kuu aja pärast on nende jalad nii tugevad, et nad võivad joosta kuni 55 kilomeetrit tunnis.

Linnupoegade kaitsmine lasub vanemate õlul. Väide, et jaanalind ohu korral oma pea liiva sisse pistab, on alusetu. Vastuoksa, vanalinnud võivad väga agressiivselt oma pesakonda kaitsta, peletades röövloomi eemale jõuliste jalalöökidega. Teine kaitsmismeetod on mängida haavatut, et niiviisi röövloomade tähelepanu poegadelt endale tõmmata. Kui röövloom on aga vanalinnule üsna lähedale jõudnud, pöörab see end ümber ning tormab elu eest minema, jättes pojad omapead. Seega on Piibli ütlus osutunud õigeks, kuna neil puhkudel jaanalind ”on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad” (Iiob 39:16).

Kohev sulestik

Inimene on jaanalindusid imetlenud juba tuhandeid aastaid. Kivisse raiutud muistsed pildid kujutavad egiptuse vaaraosid, kes peavad jaanalindudele jahti vibu ja noolega. Mõnedes tsivilisatsioonides peeti jaanalindu pühaks. Hiinlaste seas olid hinnas jaanalinnu ilusad sümmeetrilised munad, mida nad oma valitsejatele kui väärtuslikke ande kinkisid. Tuhandeid aastaid on jaanalinnu kohevaid ja siledaid sulgi kasutatud sõjaväejuhtide, kuningate ning Aafrika pealike peakatetes.

14. sajandil hakkasid jaanalinnusulgi väärtustama Euroopa moejärgijad. Jaanalindude jahtimine piikide ja nooltega polnud aga lihtne, kuna neil on hea nägemine ning kiired jalad. Nii et tol ajal polnud nad väljasuremisohus.

19. sajandil läksid jaanalinnusuled taas moodi. Siis aga tapeti moodsate relvadega miljoneid jaanalinde. Tänu jaanalinnufarmide rajamisele päästeti need suured lennuvõimetud linnud tõenäolisest väljasuremisohust. Nüüd kasvatatakse neid linde vangistuses ehk kodustatuna, et saada neilt sulgi rõivaste ning tolmuharjade tarvis. Nende nahast tehakse pehmeid kindaid ja käekotte ning mõningates restoranides serveeritakse nende liha.

Ka tänapäeval võib Aafrika tasandikel suursuguseid jaanalinde näha. Kuigi nende levila on endiste aegadega võrreldes väiksemaks jäänud ning mõnest piirkonnast on nad sootuks kadunud, elab neid veelgi tühjal ja kuival võsamaal, mis on nende lemmikpaigaks. Seal võib näha neid kauni sulestikuga linde metsikult kihutamas, elegantseid paarimistantse tantsimas või oma hiiglaslike munadega pesa valvamas. Tõepoolest, see kiire ja lennuvõimetu lind on üks paljudest imelistest tiivulistest, kes toob vaatajale silmarõõmu ning äratab imetlust.

[Pilt lk 16]

Isane jaanalind

[Pilt lk 16, 17]

Jaanalinnud kuuluvad maailma kõige kiiremate olendite hulka

[Pilt lk 16, 17]

Nende jalad on neile võimsaks kaitseks

[Pilt lk 18]

Emane jaanalind