6. PEATÜKK
Kuulutajad. Jumalateenijad on meeleldi valmis kuulutama
1., 2. Mida ennustas Jeesus ja milline küsimus kerkib?
POLIITIKUD annavad tihti lubadusi, mis jäävad täitmata. Isegi parimate kavatsustega antud lubadusi ei suudeta alati täita. Seevastu kuningas Jeesus Kristus peab alati oma sõna.
2 Pärast kuningaks saamist 1914. aastal oli Jeesus valmis täitma prohvetiennustust, mille ta oli andnud umbes 1900 aastat varem. Veidi enne oma surma oli ta ennustanud: „Head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas.” (Matt. 24:14.) Nende sõnade täitumine oli osa tundemärgist tema kohaloleku kohta kuningriigi väes. Ent kerkib oluline küsimus: kuidas suudab kuningas moodustada teenistusvalmis kuulutajatest koosneva väe lõpuajal, kui inimesed on isekad, hoolimatud ja jumalakartmatud? (Matt. 24:12; 2. Tim. 3:1–5.) Vastus puudutab ka meid, sest kõigilt tõelistelt kristlastelt oodatakse, et nad teeksid kuulutustööd.
3. Milles oli Jeesus veendunud ja miks?
3 Vaadelgem veel kord Jeesuse ennustust. Jeesus ütles täiesti kindlalt, et „head sõnumit kuningriigist kuulutatakse”. Ta oli veendunud, et tal on lõpuajal toetajaid. Miks ta oli selles nii kindel? Ta jäljendas oma isa. (Joh. 12:45; 14:9.) Enne inimeseks saamist oli Jeesus näinud, et Jehoova on veendunud oma teenijate teenistusvalmiduses. Toogem paar näidet.
„Sinu rahvas on meeleldi valmis”
4. Millist ettevõtmist palus Jehoova iisraellastel toetada ja kuidas nad reageerisid?
4 Meenutagem, mis toimus, kui Jehoova andis Moosesele juhised ehitada telkpühamu ehk kogudusetelk, mis pidi olema Iisraeli rahva jumalateenimise keskus. Moosese kaudu kutsus Jehoova üles kogu rahvast seda tööd toetama. Mooses lausus, et „igaüks, kes soovib südamest anda”, toogu Jehoovale annetus. Mida inimesed tegid? „Rahvas tõi ... igal hommikul vabatahtlikke ande üha juurde.” Ande oli koguni nii palju, et tuli teatada, et enam midagi juurde ei toodaks. (2. Moos. 35:5; 36:3, 6.) Niisiis ei tulnud Jehooval iisraellastes pettuda.
5., 6. Millist meelsust ootas lõpuajal elavatelt jumalateenijatelt Jehoova, ning järelikult ka Jeesus, nagu näitab Laul 110:1–3?
5 Kas Jehoova ootas, et samasugune meelsus on tema teenijatel ka lõpuajal? Jah, ta oli oma teenijates kindel. Rohkem kui tuhat aastat enne Jeesuse sündi maa peal ajendas Jehoova Taavetit kirjutama messia valitsusaja algusest. (Loe Laul 110:1–3.) Jeesusel, uuel ametisse määratud kuningal, pidi olema vaenlasi, kes talle vastu töötavad. Samas pidi tal olema ka terve vägi toetajaid. Neid pole vaja kuninga teenistusse sundida. Isegi noored nende hulgast on meeleldi valmis tegutsema ja neid on koguni nii palju, et neid võrreldakse loendamatute kastepiiskadega, mis hommikupäikeses maapinda katavad.a
6 Jeesus teadis, et ennustus Laulus 110 käib tema kohta. (Matt. 22:42–45.) Seega oli tal igati põhjust olla veendunud selles, et tal on ustavaid toetajaid, kes on meeleldi valmis kuulutama head sõnumit kogu maailmas. Kas kuningal õnnestus moodustada vabatahtlikest kuulutajatest koosnev vägi praegusel lõpuajal? Mida räägivad faktid?
„On suur au rääkida seda sõnumit ja minu kohus on seda teha”
7. Mida Jeesus peagi pärast kuningaks saamist tegi, et oma toetajaid eelseisvaks tööks ette valmistada?
7 Peagi pärast kuningaks saamist hakkas Jeesus valmistama oma järelkäijaid ette tohutu suureks tööks. Nagu nägime teisest peatükist, uuris ja puhastas ta oma teenijaid alates 1914. aastast 1919. aasta alguseni. (Mal. 3:1–4.) Millalgi hiljem 1919. aastal määras ta oma järelkäijaid juhtima ustava orja. (Matt. 24:45.) Sellest ajast alates hakkas see ori vaimset toitu jagama nii kokkutulekutel esitatud kõnede kui ka trükiste kaudu, mis korduvalt rõhutasid iga kristlase kohustust osaleda kuulutustöös.
8.–10. Kuidas andsid kokkutulekud kuulutustööle hoogu juurde? Too näide. (Vaata ka kasti „Kokkutulekud, mis andsid kuulutustööle hoogu juurde”.)
8 Kõned kokkutulekutel. Soovist saada õpetust kogunesid piibliuurijad Cedar Pointi Ohios (USA), kus 1.–8. septembrini 1919 toimus nende esimene suur kokkutulek pärast esimest maailmasõda. Teisel päeval pidas vend Rutherford kõne, kus ta toonitas kohalviibijatele: „Kristlase missioon maa peal ... on kuulutada Issanda kuningriigi sõnumit.”
9 Selle kokkutuleku kõrgpunkt oli viiendal päeval, kui vend Rutherford esitas kõne „Pöördumine kaastööliste poole”, mis ilmus ka Vahitornis pealkirja all „Kuningriigi kuulutamine”. Ta lausus: „Iga kristlase elus on hetki, kui ta küsib endalt: „Miks ma siin maa peal üldse elan?” Vastus on mõistagi: „Issand on mind armuliselt oma suursaadikuks teinud, et ma annaksin maailmale teada tema lepitussõnumit. On suur au rääkida seda sõnumit ja minu kohus on seda teha.””
10 Selle ajaloolise kõne ajal teatas vend Rutherford, et hakatakse välja andma uut ajakirja Kuldne Aeg (praegu Ärgake!), mille eesmärgiks on inimestele näidata, et kuningriik on inimkonna ainus lootus. Seejärel ta küsis, kui paljud kuulajaskonnast tahaksid seda ajakirja inimestele pakkuda. Ühes kokkutulekuaruandes teatati: „Vastukaja oli muljetavaldav. Kuus tuhat inimest tõusis püsti nagu üks mees.”b Polnud kahtlustki, et kuningal oli toetajaid, kes olid innukalt valmis kuulutama tema kuningriiki.
11., 12. Mida ütles Vahitorn 1920. aastal selle kohta, millal pidi Jeesuse ennustatud tööd tehtama?
11 Trükised. Vahitornis ilmunud artiklite kaudu sai üha selgemaks see, kui oluline on töö, mida meil Jeesuse ennustuse kohaselt tuleb teha: kuulutada head sõnumit kuningriigist. Vaadelgem mõningaid näiteid 1920. aastate algusest.
12 Millist sõnumit tuli kuulutada, et täituks ennustus kirjakohas Matteuse 24:14? Millal seda tööd pidi tehtama? 1920. aasta 1. juuli Vahitorni artiklis „Kuningriigi evangeelium” selgitati, mis on see sõnum: „See hea sõnum puudutab vana maailma lõppu ja messia kuningriigi rajamist.” Artikkel näitas selgelt, millal seda sõnumit kuulutatakse: „Sõnumit tuleb inimestele teada anda suure ilmasõja [esimese maailmasõja] ja „suure viletsuse” vahel.” Seepärast märgiti artiklis: „Praegu on aeg ... rääkida seda head sõnumit kõikjal ristiusumaailmas.”
13. Mida innustas 1921. aasta Vahitorn võituid tegema?
13 Kas Jumala rahvast sunniti tegema Jeesuse ennustatud tööd? Sugugi mitte. Artiklis „Olge täiesti julged”, mis ilmus 1921. aasta 15. märtsi Vahitornis, innustati võitud kristlasi selles töös kaasa lööma. Igaühte ergutati endalt küsima: „Kas pole mitte suur au ja ka mitte minu kohus osaleda selles töös?” Artikkel jätkus: „Me oleme kindlad, et kui sa mõistad seda [et selles töös kaasa lüüa on suur au], oled nagu Jeremija, kelle südames oli Issanda sõna nagu „põletav tuli”, suletud ta luudesse-kontidesse, nii et ta ei saanud vaikida.” (Jer. 20:9.) Selline südamlik innustus peegeldas Jehoova ja Jeesuse veendumust, et kuningriigil on ustavaid toetajaid.
14., 15. Kuidas kannustas 1922. aasta Vahitorn võitud kristlasi kuningriigisõnumit teistele viima?
14 Kuidas peaksid tõelised kristlased kuningriigisõnumit teistele viima? 1922. aasta 15. augusti Vahitornis ilmus lühike, kuid jõuline artikkel „Teenistus on olulise tähtsusega”, mis kannustas võitud kristlasi „trükisõna aktiivselt inimesteni viima ning nendega ustel vestlema, andes nõnda teada, et taeva kuningriik on ligi”.
15 Ilmselgelt on 1919. aastast alates Kristus oma ustava ja aruka orja kaudu rõhutanud korduvalt, et kristlasele on suur au kuulutada kuningriigisõnumit ja see on tema kohus. Kuidas vastasid piibliuurijad üleskutsele osaleda kuningriigi kuulutustöös?
Vabatahtlikud ustavad jumalateenijad
16. Kuidas reageerisid mõned ametisse valitud vanemad mõttele, et kõik peaksid kuulutustööd tegema?
16 1920. ja 1930. aastatel seisid mõned vastu mõttele, et kõik võitud kristlased peaksid kuulutustööd tegema. 1927. aasta 1. novembri Vahitornis selgitati olukorda: „Tänapäeval on kirikus [koguduses] vanemaid, ... kes keelduvad innustamast oma vendi teenistuses osalema ja kes ka ise selles töös kaasa ei löö. ... Nad halvustavad soovitust käia ukselt uksele, et viia inimestele sõnumit Jumalast, tema kuningast ja kuningriigist.” Artikkel ütles otse: „On aeg, et ustavad jumalateenijad niisugused isikud märgistaks ja neist eemale hoiaks, samuti ütleks neile, et sellistele meestele ei usaldata enam vanema ametit.”c
17., 18. Kuidas enamik koguduseliikmeid reageeris peakorterist tulnud üleskutsele ja kuidas on miljonid inimesed sellele viimase saja aasta jooksul reageerinud?
17 Enamik koguduseliikmeid reageeris innukalt peakorterist tulnud üleskutsele. Nende meelest oli suur au jagada kuningriigisõnumit. 1926. aasta 15. märtsi Vahitornis öeldi: „Ustavad jumalateenijad on ... vabatahtlikena valmis seda sõnumit teistele rääkima.” Need ustavad jumalateenijad elasid vastavalt Laulu 110:3 sõnadele ja näitasid, et nad toetavad heal meelel messiaskuningat.
18 Viimase saja aasta jooksul on miljonid inimesed olnud meeleldi valmis tegema kuningriigi kuulutustööd. Järgmises kolmes peatükis arutame, kuidas nad on kuulutanud – milliseid meetodeid ja abivahendeid kasutanud – ning millised tulemused on sel olnud. Kõigepealt aga rääkigem sellest, miks on miljonid inimesed praeguses minakeskses maailmas olnud vabatahtlikena valmis kuningriigi kuulutustöös osalema. Seda küsimust arutades mõelgem igaüks: „Miks mina teistele head sõnumit jagan?”
„Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki”
19. Miks me järgime Jeesuse nõuannet „pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki”?
19 Jeesus andis oma järelkäijatele nõu: „Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki.” (Matt. 6:33.) Miks me tema sõnade järgi teeme? Peamiselt seepärast, et me mõistame, kui oluline on kuningriik – see on Jumala eesmärgis kesksel kohal. Nagu me eelmisest peatükist nägime, tegi püha vaim järk-järgult avalikuks põnevaid tõdesid kuningriigi kohta. Kui need tõed meile kalliks saavad, tunneme soovi pidada seda kuningriiki kõige tähtsamaks.
20. Kuidas Jeesuse järelkäijad reageerivad üleskutsele pidada kuningriiki kõige tähtsamaks vastavalt näitele peidetud aardest?
20 Jeesus teadis, kuidas tema järelkäijad vastavad üleskutsele pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki. Käsitlegem tema näidet peidetud aardest. (Loe Matteuse 13:44.) Selles näites leiab põllutööline igapäevatööd tehes peidetud aarde ja saab kohe aru selle väärtusest. Mida ta teeb? „Rõõmsal meelel läheb ta ja müüb ära kõik, mis tal on, ning ostab selle maatüki.” Mida meie sellest õpime? Kui me leiame kuningriigi tõe ja saame aru selle väärtusest, toome rõõmuga mis tahes ohvreid, et hoida seda oma elus õigel, kõige tähtsamal kohal.d
21., 22. Kuidas näitavad kuningriigi ustavad toetajad, et nad peavad kuningriiki kõige tähtsamaks? Too näide.
21 Kuningriigi ustavad toetajad ei näita mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega, et nad peavad kuningriiki kõige tähtsamaks. Nad pühendavad oma elu kuningriigi kuulutustööle ning kasutavad oma võimeid ja vara selle töö heaks. Paljud on toonud suuri ohvreid, et Jumalat täisajaliselt teenida. Kõik sellised kuulutajad on kogenud, kuidas Jehoova õnnistab neid, kes peavad kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks. Toome ühe aastatetaguse näite.
22 Avery ja Lovenia Bristow teenisid koos kolportööridena (pioneeridena) Ühendriikide lõunaosas alates 1920. aastate lõpust. Aastaid hiljem rääkis Lovenia: „Oleme Averyga teeninud aastaid pioneeridena ning see on toonud meile palju rõõmu. Korduvalt juhtus nii, et meil polnud raha bensiini või toidu jaoks. Kuid ühel või teisel viisil hoolitses Jehoova alati meie eest. Me lihtsalt jätkasime teenistust. Meil oli alati olemas kõik, mida vajasime.” Lovenia meenutas üht juhtumit, kui nad teenisid Floridas Pensacolas ning raha ja toitu nappis. Nad tulid koju oma autoelamusse ja leidsid eest kaks suurt toidukotti sedeliga „Armastusega Pensacola kompaniilt”.e Meenutades täisajalises teenistuses oldud aastakümneid, tõdes Lovenia: „Jehoova ei jäta meid kunagi maha. Ta ei valmista iial pettumust.”
23. Mis tunded sind valdavad seoses kuningriigi tõega, mille oled leidnud, ja mida sa oled otsustanud teha?
23 Kõik ei saa teha ühepalju kuulutustööd, olukorrad on erinevad. Aga me kõik saame pidada suureks auks seda, et võime kuulutada head sõnumit, ja teha seda kogu hingest. (Kol. 3:23.) Kuna me hindame kuningriigi tõde, mille oleme leidnud, tahame tuua mis tahes ohvreid selle nimel, et kuulutada seda kuningriiki niipalju, kui vähegi võimalik. Kas see on ka sinu soov?
24. Mis on üks kuningriigi suurimaid saavutusi lõpuajal?
24 Viimase saja aasta jooksul on kuningas tõesti täitnud oma prohvetlikud sõnad, mis on kirjas Matteuse 24:14. Ja ta pole selleks pidanud kedagi sundima. Tulnud välja praegusest enesekesksest maailmast, on tema järelkäijad olnud meeleldi valmis kuulutama. Nende ülemaailmne hea sõnumi kuulutustöö on üks osa tundemärgist Jeesuse kohaloleku kohta kuningriigi väes ja üks kuningriigi suurimaid saavutusi lõpuajal.
a Piiblis seostatakse kastet küllusega. (1. Moos. 27:28; Miika 5:7.)
b Brošüür „Neile, kellele see töö on usaldatud” selgitas: „Kuningriigisõnumit levitatakse, pakkudes ajakirja Kuldne Aeg majast majja. ... Pärast esitluse tegemist jäetakse Kuldne Aeg igasse koju, olenemata sellest, kas tellimus tehti või mitte.” Järgnevatel aastatel õhutati vendi pakkuma inimestele nii Kuldse Aja kui ka Vahitorni tellimust. Alates 1. veebruarist 1940 innustati Jehoova rahvast levitama ajakirja üksiknumbreid ja andma teada levitatud ajakirjade arvu.
c Sel ajal valis kogudus vanemaid demokraatlikult. Seepärast võis kogudus keelduda hääletamast meeste poolt, kes seisid kuulutustööle vastu. Sellest, kuidas vanemaid hakati ametisse määrama teokraatlikult, räägitakse lähemalt 12. peatükis.
d Jeesus tõi sarnase mõtte, kui rääkis rändkaupmehest, kes otsib ilusaid ja kalleid pärleid. Kui ta leiab ühe sellise, müüb ta kõik maha ja ostab selle pärli. (Matt. 13:45, 46.) Need kaks näidet õpetavad meile ka seda, et inimesed võivad leida kuningriigi tõe eri moel. Mõni nii-öelda komistab selle otsa, teine otsib seda. Aga ükskõik kuidas me tõde ka ei leiaks, tahame tuua ohvreid selle nimel, et pidada kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks.
e Kogudusi nimetati tol ajal kompaniideks.