Kas Jumal tõesti tunneb sind?

„Jehoova, . . . kõik mu teed on sulle tuttavad!” — LAUL 139:1, 3.

 1. Kui laialt on levinud tunne, et ’teised ei mõista’ muresid, probleeme ja pingeid, millega me silmitsi seisame?

KAS mõistab keegi tõesti muresid, pingeid ja probleeme, millega sa silmitsi seisad? Kõikjal maailmas on miljoneid inimesi, noori ja vanu, kellel pole perekonda ega sugulasi, keda huvitaks, kuidas neil läheb. Isegi perekondades tunnevad paljud abielunaised — ja kindlasti ka abielumehed —, et nende abikaasad ei mõista tegelikult pingeid, mis neid maha suruvad. Mõnikord ütlevad nad frustratsioonis: „Sa ju ei mõista mind!” Ja ka paljud noored inimesed järeldavad, et keegi ei mõista neid. Kuid nende hulgas, kes on igatsenud, et teised neid rohkem mõistaksid, on mõningaid, kelle elu on omandanud hiljem sügava mõtte. Kuidas on see võimalik?

 2. Mis võib aidata Jehoova kummardajatel elada tõeliselt rahuldustpakkuvat elu?

² See on võimalik sellepärast, et hoolimata sellest, kas kaasinimesed nende tundeid täielikult mõistavad või mitte, on nad kindlad, et Jumal mõistab kindlasti, mida nad läbi elavad, ning et tema sulastena ei tule neil oma probleemidele üksi vastu seista. (Laul 46:2) Veel enam, Jumala Sõna ja mõistvate kristlike kogudusevanemate abil suudavad nad oma isiklikest probleemidest kaugemale näha. Pühakiri aitab neil mõista, et nende ustav teenistus on Jumala silmis kallis ja et nende jaoks, kes panevad oma lootuse temale ja tema poolt Jeesus Kristuse kaudu tehtud korraldustele, on olemas kindel tulevik. — Õpetussõnad 27:11; 2. Korintlastele 4:17, 18.

3, 4. a) Kuidas võib selle tõsiasja mõistmine, et „Jehoova on Jumal” ja et „tema on meid teinud”, aidata meil teenistusest rõõmu leida? b) Miks me oleme täis usaldust, et Jehoova meie eest armastavalt hoolitseb?

³ Sa tunned ehk teksti Laul 100:2, kus öeldakse: „Teenige Jehoovat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!” Kui paljud inimesed Jehoovat tegelikult niimoodi kummardavad? Mõjuvad põhjused selle tegemiseks on toodud 3. salmis, mis tuletab meile meelde: „Teadke, et Jehoova on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari!” Heebreakeelses tekstis viidatakse talle siin sõnaga ʼElo·himʹ, mis näitab tema suurt majesteetlikkust, väärikust ja suursugusust. Tema on ainus tõeline Jumal. (5. Moosese 4:39; 7:9; Johannese 17:3) Tema sulased jõuavad arusaamisele, et tema jumalikkus ei ole pelgalt neile õpetatud tõsiasi, vaid see on midagi sellist, mida nad kogevad ja mille kohta nad annavad tunnistust oma sõnakuulelikkuse, usalduse ja andumisega. — 1. Ajaraamat 28:9; Roomlastele 1:20.

⁴ Kuna Jehoova on elav Jumal, kes suudab näha isegi meie südamesse, ei jää tema silmade eest midagi varjule. Ta teab täielikult, mis meie elus toimub. Ta mõistab meie ette tulevate probleemide põhjust ning ka hingelist ja emotsionaalset segadust, mis võib nendest tuleneda. Loojana tunneb ta meid paremini kui meie ise. Samuti teab ta, kuidas aidata meil oma olukorraga toime tulla ja kuidas pakkuda kestvat kergendust. Ta aitab meid armastavalt — nagu karjane, kes lambatalle oma süles hoiab —, kui me usaldame teda kogu oma südamest. (Õpetussõnad 3:5, 6; Jesaja 40:10, 11) Laulu 139 uurimine võib palju kaasa aidata, et selles kindlamalt veenduda.

Tema, kes näeb kõiki meie teid

 5. Mida see tähendab, et Jehoova ’uurib meid läbi’, ja miks on see hea?

⁵ Laulik Taavet kirjutas sügava hindamisega: „Jehoova, sa uurid mind läbi ja tunned mind!” (Laul 139:1) Taavet oli kindel, et Jehoova ei tunne teda ainult pinnapealselt. Jumal ei näinud Taavetit nii, nagu teda võisid näha inimesed, kes panid tähele ainult tema kehaehitust, tema kõnelemisvõimet või tema vilumust kandlemängimisel. (1. Saamueli 16:7, 18) Jehoova oli ’uurinud läbi’ Taaveti sisima isiksuse ja teinud seda armastava hoolitsusega tema vaimse heaolu pärast. Kui sa oled Jehoova andunud sulane, tunneb ta sind täpselt sama hästi, nagu ta tundis Taavetit. Kas ei ärata see sinus nii tänulikkust kui ka aukartust?

 6. Kuidas näitab Laul 139:2, 3, et Jehoova teab kõike, mida me teeme, ja isegi kõiki meie mõtteid?

⁶ Kõik Taaveti tegemised olid Jehoovale näha, ja Taavet oli sellest teadlik. „Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen,” kirjutas laulik. „Sa mõistad kaugelt ära mu mõtted! Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad!” (Laul 139:2, 3) Tõsiasi, et Jehoova asub taevas, maast kaugel, ei takistanud teda teadmast, mida Taavet teeb või mida ta mõtleb. Ta ’mõõtis ära’ ehk uuris põhjalikult Taaveti tegemisi nii öösel kui päeval, et saada teada, milline on nende olemus.

 7. a) Selgita Taaveti elust võetud näidete põhjal, mida Jumal meie elu kohta teab. b) Kuidas peaks selle teadmine meid mõjutama?

⁷ Kui armastus Jumala vastu ja veendumus, et Ta suudab teda päästa, ajendasid Taavetit noore mehena minema vabatahtlikult võitlema vilistide hiiglase Koljati vastu, siis teadis Jehoova seda. (1. Saamueli 17:32—37, 45—47) Hiljem, kui inimeste vaenulikkus Taaveti südamele suurt valu tekitas, kui surve oli nii suur, et ta öösel pisaraid valas, lohutas teda teadmine, et Jehoova kuuleb tema anumisi. (Laul 6:7, 10; 55:3—6, 23) Ka siis, kui tänulikkust tulvil süda pani Taaveti unetuil öil Jehoova üle mõtisklema, oli Jehoova sellest hästi teadlik. (Laul 63:7; võrdle Filiplastele 4:8, 9.) Kui Taavet ühel õhtul jälgis, kuidas ühe tema naabri naine ennast pesi, teadis Jehoova ka seda ja ta nägi, mis Taavetiga juhtus, kui Taavet lubas patusel himul Jumala kas või lühikeseks ajaks oma mõtetest välja tõrjuda. (2. Saamueli 11:2—4) Kui prohvet Naatan hiljem saadeti Taavetile selgeks tegema, kui tõsine ta patt oli, ei kuulnud Jehoova mitte üksnes sõnu, mis tulid Taaveti suust, vaid ta nägi ka kahetsevat südant, kust need tulid. (2. Saamueli 12:1—14; Laul 51:3, 19) Kas ei peaks see panema meid tõsiselt mõtlema selle üle, kus me käime, mida me teeme ja mis on meie südames?

 8. a) Kuidas mõjutavad ’meie keelel olevad sõnad’ meie seisundit Jumala ees? b) Kuidas on võimalik saada üle nõrkustest, mis ilmnevad keele kasutamises? (Matteuse 15:18; Luuka 6:45)

⁸ Kuna Jumal teab kõike, mida me teeme, ei peaks meid üllatama, et ta teab ka seda, kuidas me kasutame isegi nii väikest kehaosa, nagu seda on keel. Kuningas Taavet mõistis seda ja ta kirjutas: „Sest ei ole veel sõnagi mu keelel, näe, siis sa, Jehoova, tead selle kõik ära!” (Laul 139:4) Taavet teadis hästi, et need, keda võetakse Jehoova telki külalistena vastu, on sellised inimesed, kes ei laima teisi ja kes keelduvad kasutamast oma keelt mahlakate keelepeksujuttude levitamiseks, mis ligimesele häbi toovad. Jehoova soosingus on sellised inimesed, kes isegi oma südames tõde räägivad. (Laul 15:1—3; Õpetussõnad 6:16—19) Keegi meist ei suuda oma keelt täiuslikult valitseda, kuid Taavet ei järeldanud jõuetult, et temal pole olukorra parandamiseks võimalik midagi teha. Ta veetis palju aega, et koostada ja laulda laule Jehoova kiituseks. Ta tunnustas täiesti ka seda, et ta vajab abi, ning palus seda Jumalalt. (Laul 19:13—15) Kas vajab palvemeelset tähelepanu ka see, kuidas meie oma keelt kasutame?

 9. a) Mida näitab Laul 139:5 toodud kirjeldus selle kohta, kui põhjalikult Jumal meie olukorda tunneb? b) Milles me selle põhjal kindlad oleme?

⁹ Jehoova ei näe meid või meie olukorda vaid ühest küljest. Ta näeb tervet pilti ja seda igast küljest. Kasutades näitena piirajatest ümbritsetud linna, kirjutas Taavet: „Tagant ja eest sa ümbritsed mind.” Taaveti puhul ei ümbritsenud Jumal teda vaenlasena, vaid ta oli hoopis hoolas valvur. „[Sa] paned oma pihu mu peale,” lisas Taavet ning näitas sellega, et Jumal jälgib ja kaitseb neid, kes teda armastavad, et tuua neile kestvat kasu. „See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu!” tunnustas Taavet. (Laul 139:5, 6) Jumal tunneb oma sulaseid nii täielikult, nii põhjalikult, et me ei suuda seda lõpuni mõista. Aga meil on piisavalt teadmisi, olemaks kindlad selles, et Jehoova tõesti mõistab meid ning et ta pakub kõige paremat abi. — Jesaja 48:17, 18.

Kus me ka ei oleks, Jumal võib meid aidata

10. Millise julgustava tõsiasja annab edasi Laul 139:7—12 toodud ilmekas kirjeldus?

¹⁰ Laulik jätkab, vaadates Jehoova armastavale hoolitsusele nüüd teisest küljest: „Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?” Ta ei püüdnud Jehoova eest ära põgeneda, vaid ta teadis hoopis, et kus ta ka ei oleks, Jehoova teab seda ja võib püha vaimu kaudu teda aidata. Ta jätkas: „Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal! Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere otsa, siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni! Ja kui ma ütleksin: ’Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!’, siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus!” (Laul 139:7—12) Me ei saa minna ühtegi paika ega sattuda ühtegi sellisesse olukorda, kus Jehoova meid ei näeks või kus tema vaim ei pääseks meid aitama.

11, 12. a) Kuidas väljendus Jehoova nägemis- ja aitamisvõime isegi siis, kui Joona selle korraks ära unustas? b) Kuidas peaks Joona kogemus meile kasu tooma?

¹¹ Kord lasi prohvet Joona sellel meelest minna. Jehoova saatis ta Ninive inimestele kuulutama. Millegipärast tundus talle, et ta ei suuda selle ülesandega toime tulla. Võib-olla kohutas Ninives teenimise mõte Joonat assüürlaste hirmuäratava maine tõttu. Nii püüdiski ta ennast ära peita. Joppe linna meresadamas maksis ta sõiduraha ühele laevale, mis läks Tarsisesse (mida tavaliselt seostatakse Hispaaniaga ja mis asub Ninivest 3500 kilomeetrit lääne pool). Kuid Jehoova nägi ikkagi, kuidas ta pardale astus ja alla lastiruumi magama läks. Jumal teadis ka seda, kus oli Joona siis, kui ta hiljem üle parda visati, ja Jehoova kuulis Joonat, kui see tõotas suure kala kõhust, et ta täidab oma vandega kinnitatud tõotused. Kui Joona uuesti kuivale maale pääses, anti talle võimalus oma ülesanne täita. — Joona 1:3; 2:1—3:4.

¹² Kui palju parem oleks Joonal olnud kohe algusest peale loota, et Jehoova vaim aitab tal oma ülesannet täita! Kuid hiljem pani Joona oma kogemuse alandlikult kirja ning see jutustus on edaspidi aidanud paljudel teistel Jehoovat kindlalt usaldada — mida Joonal oli ilmselt nii raske teha. — Roomlastele 15:4.

13. a) Milliseid ülesandeid oli Eelija ustavalt täitnud, enne kui ta kuninganna Iisebeli eest põgenes? b) Kuidas aitas Jehoova Eelijat ka siis, kui Eelija püüdis end väljaspool Iisraeli varjata?

¹³ Eelija kogemus erines sellest pisut. Ta oli ustavalt kuulutanud Jehoova otsust, et karistusena Iisraeli pattude eest tabab seda põud. (1. Kuningate 16:30—33; 17:1) Ta oli Karmeli mäel Jehoova ja Baali vahelises võitluses julgelt tõelist kummardamist toetanud. Kärestikulise Kiisoni jõe orus hukkas ta 450 Baali prohvetit. Aga kui kuninganna Iisebel vandus vihas, et ta tapab Eelija, põgenes Eelija maalt. (1. Kuningate 18:18—40; 19:1—4) Kas Jehoova aitas teda sel raskel ajal? Aitas küll. Kui Eelija oleks roninud kõrge mäe otsa otsekui taevasse; kui ta oleks peitnud end sügavasse maa-alusesse koopasse otsekui surmavalda; kui ta oleks põgenenud mõnele kaugele saarele nii kiiresti, nagu koiduvalgus üle maa laotub, oleks Jehoova käsi teda ikka tugevdanud ja juhtinud. (Võrdle Roomlastele 8:38, 39.) Ja Jehoova tõesti tugevdaski Eelijat, ning mitte ainult toiduga tema retke tarvis, vaid ka imeliste ilmutustega oma tegevast jõust. Eelija, kes niimoodi jõudu juurde sai, asus oma järgmist prohvetlikku ülesannet täitma. — 1. Kuningate 19:5—18.

14. a) Miks oleks väär järeldada, et Jumal viibib kõikjal? b) Millistes tingimustes on Jehoova oma sulaseid tänapäeval armastavalt toetanud? c) Kuidas on võimalik, et isegi kui me oleksime surmavallas, on Jumal seal?

¹⁴ Laulus 139:7—12 toodud prohvetlikud sõnad ei täheda seda, et Jumal viibib kõikjal, et ta viibib igas kohas alati isiklikult juures. Pühakiri näitab selgelt, et see ei ole nii. (5. Moosese 26:15; Heebrealastele 9:24) Kuid tema sulased ei ole kunagi tema tegevusulatusest väljas. See käib ka nende kohta, kes on oma teokraatliku ülesande tõttu kaugetesse paikadesse läinud. See käis lojaalsete tunnistajate kohta, kes olid Teise maailmasõja ajal natslikes koonduslaagrites, ja see käis misjonäride kohta, keda Hiinas 1950-ndate aastate lõpus ja 1960-ndate aastate alguses üksikvangistuses hoiti. See käis ka meie kallite vendade ja õdede kohta ühes Kesk-Aafrika riigis, kus nad pidid korduvalt oma küladest ja isegi maalt põgenema. Kui vaja, võib Jehoova jõuda isegi surmavalda, üldisesse hauda, ja tuua ustavad inimesed ülesäratamise kaudu tagasi. — Iiob 14:13—15; Luuka 20:37, 38.

Tema, kes meid tõeliselt mõistab

15. a) Kui vara suutis Jehoova meie arenemist jälgima hakata? b) Kuidas näitab lauliku viide neerude kohta seda, kui ulatuslikult Jumal meid tunneb?

¹⁵ Laulik pöörab inspiratsiooni all tähelepanu tõsiasjale, et Jumal tunneb meid isegi enne sündimist, kui ta ütleb: „Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus! Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” (Laul 139:13, 14) Meie isa ja ema geenide ühinemisel viljastumise ajal luuakse geenikombinatsioon, mis mõjutab sügavalt meie füüsilist ja vaimset potentsiaali. Jumal mõistab seda potentsiaali. Selles salmis mainitakse eriliselt neerusid, mida Pühakirjas kasutatakse sageli isiksuse kõige sisemiste tahkude kujutamiseks.a (Laul 7:10; Jeremija 17:10) Jehoova on teadnud neid üksikasju meie kohta juba enne meie sündi. Tema on ka see, kes kavandas armastava hoolega inimkeha, nii et emakast saab viljastatud rakule kaitsev varjupaik, mis loodet arenemise käigus ’varjab’ ja kaitseb.

16. a) Kuidas tõstab Laul 139:15, 16 esile Jumala nägemisvõime läbitungivat jõudu? b) Miks peaks see meid julgustama?

¹⁶ Seejärel rõhutab laulik Jumala nägemisvõime läbitungivat jõudu ja lisab: „Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti [see on ilmselt poeetiline viide ta ema emakale, kuid vihjega sellele, et Aadam loodi mullast]! Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad [„osad”, NW], mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist [üksikutest kehaosadest] ei olnud olemas!” (Laul 139:15, 16) Selles pole mingit kahtlust: ükskõik kas inimesed meid mõistavad või mitte, Jehoova mõistab meid ikka. Kuidas peaks see meid mõjutama?

17. Kui me peame Jumala tegusid imepärasteks, mida see ajendab meid siis tegema?

¹⁷ Laulu 139 kirjutaja tunnustas, et Jumala teod, millest ta kirjutas, on imelised. Kas ka sina tunned seda? Kui miski on imeline, paneb see inimese sügavalt mõtlema või ülimat tähelepanu ilmutama. Tõenäoliselt teedki sa seda Jehoova füüsiliste loomistööde puhul. (Võrdle Laul 8:4, 5, 10.) Kas sa mõtled nii ka sellele, mida ta on teinud Messia Kuningriigi rajamise kaudu, mida ta teeb praegu selle kaudu, et head sõnumit kogu maal kuulutatakse, ja selle kaudu, kuidas tema Sõna muudab inimeste isiksusi? — Võrdle 1. Peetruse 1:10—12.

18. Kui me näeme, et Jumala teod on aukartustäratavad, kuidas see meid siis mõjutab?

¹⁸ Kas oled ka sina kogenud, et Jumala tööde üle mõtisklemine äratab aukartust, et see tekitab sinus tervet kartust, mis annab tugeva ajendi tegutsemiseks, kartust, mis mõjutab sügavalt sinu isiksust ja seda, kuidas sa oma elu kasutad? (Võrdle Laul 66:5.) Kui see on nii, ajendab sinu süda sind kiitma Jehoovat, ülistama teda ja otsima võimalusi, et rääkida teistele tema eesmärgist ja nendest imelistest asjadest, mis tal on varuks neile, kes teda armastavad. — Laul 145:1—3.

[Allmärkus]

Milline on sinu arvamus?

◻ Kuidas aitab teadmine, et „Jehoova on Jumal”, meil teda rõõmuga teenida?

◻ Kuidas peaks meie elu mõjutama see, et Jumal teab kõike, mida me teeme?

◻ Miks julgustab meid tõsiasi, et me pole Jumala vaateulatusest kunagi väljas?

◻ Miks suudab Jumal mõista meid nii, nagu ükski inimene seda ei suuda?

◻ Miks tekitab selline uurimine meis soovi ülistada Jehoovat?