„Oh jumal, uuri mind”
„Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! . . . Juhata mind igavesele teele!” — LAUL 139:23, 24.
1. Kuidas Jehoova oma sulaseid kohtleb?
MEILE kõigile meeldib, kui meid koheldakse mõistvalt, arvestatakse meie olukordi, aidatakse, kui me teeme vea, ja meilt ei nõuta rohkem, kui me suudame teha. Jehoova Jumal kohtleb oma sulaseid niimoodi. Laul 103:14 ütleb: „Ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” Ja Jeesus Kristus, kes oma Isa täiuslikult peegeldab, esitab südamliku kutse: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike [ehk „tulge minu ikke alla koos minuga”, NW allmärkus] ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” — Matteuse 11:28—30.
2. Võrdle Jehoova ja inimeste suhtumist a) Jeesus Kristusesse ja b) Kristuse järelkäijatesse.
2 Jehoova suhtub oma sulastesse sageli hoopis teistmoodi, kui inimesed seda teevad. Ta vaatab asjadele teisest seisukohast ja võtab arvesse asjaolud, millest teised ehk midagi ei tea. Kui Jeesus Kristus oli maa peal, „oli [ta] põlatud ja inimestest hüljatud”. Need, kes ei uskunud temasse kui Messiasse, „ei hoolinud temast”. (Jesaja 53:3; Luuka 23:18—21) Kuid Jumala silmis oli ta „[Jumala] armas Poeg”, kelle kohta Isa ütles: „Sinust on mul hea meel!” (Luuka 3:22; 1. Peetruse 2:4) Jeesus Kristuse järelkäijate hulgas on inimesi, kellele vaadatakse ülalt alla, kuna nad on materiaalses mõttes vaesed ja kogevad palju viletsust. Kuid Jehoova ja tema Poja silmis võivad sellised inimesed olla rikkad. (Roomlastele 8:35—39; Ilmutuse 2:9) Millest selline erinev suhtumine tuleneb?
3. a) Miks suhtub Jehoova inimestesse sageli hoopis teistmoodi, kui inimesed suhtuvad? b) Miks on meil eluliselt tähtis uurida, millised inimesed me sisimas oleme?
3 Jeremija 11:20 vastab: „Jehoova . . . katsub läbi neerud ja südame.” Ta näeb seda, millised me oleme sisimas, isegi neid isiksuse külgi, mis on teiste silme eest varjul. Niimoodi meid uurides asetab ta peamise rõhu omadustele ja olukordadele, mis on eluliselt tähtsad heade suhete saavutamiseks temaga ja mis meile kõige kestvamat kasu toovad. See teadmine annab meile jõudu, kuid samas ka kainestab meid. Kuna Jehoova pöörab tähelepanu sellele, millised me oleme sisimas, on meil tähtis end seestpoolt läbi uurida, kui tahame osutuda selliseks inimeseks, keda ta soovib oma uude maailma. Tema Sõna aitab meil ennast selliselt läbi uurida. — Heebrealastele 4:12, 13.
Kui kallid on Jumala mõtted!
4. a) Mis ajendas laulikut kuulutama, et Jumala mõtted on talle kallid? b) Miks peaksid need meile kallid olema?
4 Pärast seda kui laulik Taavet oli mõtisklenud selle üle, kui laialt ja sügavalt Jumal oma sulaseid tunneb, ja ka selle üle, kui eriliselt suudab Jumal anda ükskõik millist abi, mida nad vajavad, kirjutas ta: „Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal!” (Laul 139:17a) Need mõtted, mis on avaldatud tema kirjapandud Sõnas, on palju kõrgemad kui ükski inimestest lähtuv mõte, kui hiilgavad nende ideed ka ei näiks. (Jesaja 55:8, 9) Jumala mõtted aitavad meil hoida tähelepanu keskmes seda, mis on elus tõeliselt tähtis, ja olla innukad tema teenimises. (Filiplastele 1:9—11) Need näitavad meile, kuidas suhtuda asjadesse nii, nagu Jumal suhtub. Need aitavad meil olla enda vastu ausad ja tunnistada endale, millised isikud me südames tegelikult oleme. Kas sa oled valmis seda tegema?
5. a) Mida soovitab Jumala Sõna meil tungivalt hoida „enam kui kõike muud”? b) Kuidas võib Piibli jutustus Kainist meile kasu tuua? c) Kuidas aitab Moosese seadus meil mõista, mis Jehoovale meeldib, kuigi me ei ole selle seaduse all?
5 Inimestel on kalduvus asetada liigset rõhku välisele küljele, kuid Pühakiri annab meile nõu: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida.” (Õpetussõnad 4:23) Piibel aitab meil seda nii õpetuste kui ka eeskujude kaudu teha. Seal jutustatakse meile, et Kain tõi Jumalale pinnapealselt ohvreid, samal ajal kui tema südames pulbitses meelepaha ja hiljem viha oma venna Aabeli vastu. Ja seal soovitatakse meile, et me ei oleks tema sarnased. (1. Moosese 4:3—5; 1. Johannese 3:11, 12) Sellesse on pandud kirja Moosese Seaduse nõue olla sõnakuulelik. Kuid selles rõhutatakse ka seda, et Seaduse kõige esmane nõue oli see, et Jehoova kummardajad peavad armastama teda kogu oma südamest, meelest, hingest ja jõust, ning seal öeldakse, et tähtsuselt järgmiseks käsuks oli see, et nad pidid armastama oma ligimest nagu iseennast. — 5. Moosese 5:32, 33; Markuse 12:28—31.
6. Milliseid küsimusi me peaksime endale esitama, kui tahame rakendada Õpetussõnad 3:1 toodud mõtet?
6 Õpetussõnad 3:1 soovitatakse meil tungivalt peale Jumala käskude pidamise hoolitseda ka selle eest, et meie sõnakuulelikkus näitaks, et me seda südamest tõesti tahame teha. Me peame igaüks endalt küsima: „Kas minu kuulekus Jumala nõuetele näitab seda?” Kui me mõistame, et mõnes valdkonnas on meie ajendid või mõtted puudulikud — ja mitte keegi meist ei saa öelda, et ta on täiuslik —, siis peame endalt küsima: „Mida ma teen selleks, et olukorda parandada?” — Õpetussõnad 20:9; 1. Johannese 1:8.
7. a) Kuidas võib see, et Jeesus variserid Matteuse 15:3—9 sõnadega hukka mõistis, aidata meil oma südant hoida? b) Millised olukorrad võivad nõuda seda, et me oma mõistuse ja südame distsiplineerimiseks ranged abinõud tarvitusele võtame?
7 Kui juudi variserid teesklesid, et nad austavad Jumalat, kuid samal ajal toetasid kavalalt üht omakasupüüdlikku tava, mõistis Jeesus nad hukka kui silmakirjatsejad ja näitas, et nad kummardavad Jumalat ilmaaegu. (Matteuse 15:3—9) Samuti hoiatas Jeesus, et kui me tahame meeldida Jumalale, kes näeb südamesse, ei piisa väliselt moraalse elu elamisest, kui me samal ajal pidevalt kirgliku armastuse naudinguid otsides ebamoraalseid mõtteid hellitame. Võib-olla tuleb meil oma mõistuse ja südame distsiplineerimiseks võtta tarvitusele karmid abinõud. (Õpetussõnad 23:12; Matteuse 5:27—29) Sellist distsiplineerimist on vaja ka siis, kui me hakkame ilmalikul tööl, oma haridusalastes eesmärkides või meelelahutuse valikus maailma jäljendama, lastes sellel ennast oma normide järgi kujundada. Ärgem kunagi unustagem, et jünger Jakoobus nimetas „abielurikkujateks” neid, kes tunnistavad, et nad kuuluvad Jumalale, kuid kes samas tahavad olla maailma sõbrad. Miks? Kuna „kõik maailm on tigeda võimuses”. — Jakoobuse 4:4; 1. Johannese 2:15—17; 5:19.
8. Mida me peame tegema, et Jumala kallitest mõtetest täit kasu saada?
8 Selleks, et nende ja teiste asjade kohta käivatest Jumala mõtetest täit kasu saada, peame nende lugemiseks või kuulmiseks aega varuma. Peale selle tuleb meil neid veel uurida, nendest rääkida ja nende üle mõtiskleda. Paljud Vahitorni lugejad käivad korrapäraselt Jehoova tunnistajate koguduse koosolekutel, kus Piiblit arutatakse. Nad ostavad selle tegemiseks aega välja teiste tegevuste arvelt. (Efeslastele 5:15—17) Ja see, mida nad vastutasuks saavad, on materiaalsest varast palju väärtuslikum. Kas ei ole ka sina seda meelt?
9. Miks edenevad mõned, kes kristlikel koosolekutel käivad, kiiremini kui teised?
9 Kuid mõned, kes nendel koosolekutel käivad, edenevad vaimselt kiiremini kui teised. Nad rakendavad tõde oma elus täielikumalt. Millest see erinevus tuleneb? Sageli on üheks suureks teguriks nende hoolsus isiklikus uurimises. Nad mõistavad seda, et me ei ela ainuüksi leivast, vaid et igapäevane vaimne toit on täpselt sama tähtis kui füüsilise toidu korrapärane söömine. (Matteuse 4:4; Heebrealastele 5:14) Nii püüavadki nad iga päev Piiblit või seda selgitavaid väljaandeid kas või natuke lugeda. Nad valmistuvad koguduse koosolekuteks, uurides õppetunnid eelnevalt läbi ning otsides üles piiblitekstid. Nad mitte ainult ei loe materjali läbi, vaid nad ka mõtisklevad selle üle. Nende uurimisharjumuse alla kuulub ka tõsine mõtisklemine selle üle, kuidas õpitu peaks nende isiklikku elu mõjutama. Nende vaimsuse kasvades hakkavad nad tundma nii, nagu tundis laulik, kui ta kirjutas: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! . . . Imelised on sinu tunnistused [„meeldetuletused”, NW].” — Laul 1:1—3; 119:97, 129.
10. a) Kui kaua on kasulik Jumala Sõna uurimist jätkata? b) Kuidas Pühakiri seda näitab?
10 Ükskõik kas me oleme uurinud Jumala Sõna ühe aasta, 5 aastat või 50 aastat, ei muutu see kunagi lihtsalt kordamiseks — juhul kui Jumala mõtted on meile kallid. Ükskõik kui palju keegi meist Pühakirja ka õppinud poleks, on veel rohkem seda, mida me ei tea. „Kui väga suur on nende arv!” ütles Taavet. „Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva!” Me ei ole võimelised Jumala mõtteid kokku lugema. Kui me Jumala mõtteid terve päev loendaksime kuni me neid loendades magama jääme, oleks hommikul üles ärgates ikka veel palju rohkem seda, mille üle mõelda. Seepärast kirjutas Taavet: „Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures!” (Laul 139:17, 18) Kogu igaviku jooksul on meil veel palju, mida Jehoova ja tema teede kohta õppida. Me ei jõua kunagi piirini, mil me teame kõike. — Roomlastele 11:33.
Selle vihkamine, mida Jehoova vihkab
11. Miks on tähtis, et me mitte ainult ei tea Jumala mõtteid, vaid ka tunneme seda, mida tema tunneb?
11 Me ei uuri Jumala Sõna üksnes eesmärgiga täita oma pead faktidega. Kui laseme Jumala mõtetel oma südamesse tungida, hakkame tundma seda, mida tunneb Jumal. Kui tähtis see küll on! Mis võib olla tagajärjeks, kui me selliseid tundeid ei arenda? Kuigi me ehk suudame korrata seda, mida Piibel ütleb, võime siiski pidada ihaldusväärseks seda, mis on keelatud, või meile võib tunduda, et see, mida meilt nõutakse, on koormav. On tõsi, et isegi kui me vihkame seda, mis on vale, tuleb meil inimliku ebatäiuslikkuse tõttu võitlust pidada. (Roomlastele 7:15) Aga kui me ei tee tõsiseid pingutusi, et viia oma sisemist inimest kooskõlla sellega, mis on õige, siis kas me võime loota, et meeldime Jehoovale, kes „katsub südamed läbi”? — Õpetussõnad 17:3.
12. Kui tähtis on jumalik armastus ja jumalik vihkamine?
12 Jumalik vihkamine on võimas kaitse halva tegemise vastu, täpselt nagu jumalik armastus teeb õigete asjade tegemise meeldivaks. (1. Johannese 5:3) Pühakiri ergutab meid korduvalt arendama nii armastust kui ka vihkamist. „Teie, kes armastate Jehoovat, vihake kurja!” (Laul 97:10) „Jälestades kurja soosige head.” (Roomlastele 12:9, UT) Kas me teeme seda?
13. a) Millise palvega, mille Taavet kurjade hävitamiseks esitas, oleme täiesti nõus? b) Millised kurjad inimesed palus Taavet Jumalal hävitada, nagu tema palvest on näha?
13 Jehoova on teinud selgelt teatavaks oma eesmärgi juurida kurjad maa pealt välja ja luua uus maa, kus õiglus elab. (Laul 37:10, 11; 2. Peetruse 3:13) Õigluse armastajad igatsevad seda tulevast aega. Nad on täiesti nõus laulik Taavetiga, kes palvetas: „Oh, et sa, Jumal, surmaksid õelad! Ja et minust taganeksid verevalajad, kes sinust räägivad salalikult, kes silmakirjaks tõstavad häält [„kes on võtnud sinu nime vääritult kasutusele”, NW], need sinu vaenlased!” (Laul 139:19, 20) Taavet ei ihanud selliseid kurje inimesi ise tappa. Ta palvetas, et kättemaks tuleks Jehoova käest. (5. Moosese 32:35; Heebrealastele 10:30) Need ei olnud inimesed, kes olid vaid Taavetit ennast kuidagi solvanud. Nad olid Jumalat valesti esindanud ja Jumala nime vääritult kasutusele võtnud. (2. Moosese 20:7) Nad väitsid valelikult, et nad teenivad teda, kuid kasutasid tema nime omaenda sepitsuste propageerimiseks. Taavet ei armastanud neid, kes tegid valiku olla Jumala vaenlased.
14. Kas on olemas kurje inimesi, keda saab aidata? Kui jah, siis kuidas?
14 On olemas miljardeid inimesi, kes ei tunne Jehoovat. Paljud neist teevad teadmatusest harjumuslikult asju, mis Jumala Sõna järgi on väga halvad. Kui nad samamoodi jätkavad, satuvad nad nende hulka, kes suure viletsuse ajal hukkuvad. Kuid Jehooval ei ole hea meel õela surmast, ja ka meil ei peaks olema. (Hesekiel 33:11) Niikaua kui aeg lubab, püüame aidata sellistel inimestel Jehoova teid tundma õppida ja ellu rakendada. Aga mida teha siis, kui mõned inimesed Jehoovat ägedalt vihkavad?
15. a) Kes olid need, keda laulik pidas „vaenlasteks”? b) Kuidas me võime tänapäeval näidata, et „vihkame” neid, kes mässavad Jehoova vastu?
15 Nende kohta ütles laulik: „Kas ma neid, kes sind [„ägedalt”, NW] vihkavad, Jehoova, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu! Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu omiks vaenlasiks!” (Laul 139:21, 22) Taavet põlastas neid sellepärast, et nad vihkasid ägedalt Jehoovat. Nende seas, kes ilmutavad oma viha Jehoova vastu ja tema vastu mässavad, on ka ärataganejad. Ärataganemine on tegelikult mäss Jehoova vastu. Mõned ärataganejad väidavad, et nad tunnevad ja teenivad Jumalat, kuid nad hülgavad tema Sõnas toodud õpetused ja nõuded. Teised väidavad, et usuvad Piiblit, kuid nad hülgavad Jehoova organisatsiooni ja püüavad aktiivselt selle tööd takistada. Kui nad valivad teadlikult sellise kurjuse pärast selle teadasaamist, mis on õige; kui kurjus muutub nii sissejuurdunuks, et see on lahutamatu osa nende olemusest, siis peab kristlane vihkama (selle sõna piiblilises tähenduses) neid, kes on end kurjusega lahutamatult sidunud. Tõelised kristlased tunnevad selliste ärataganejate vastu sama, mida tunneb Jehoova; nad ei tunne nende valede ideede vastu uudishimu. Vastupidi, nad tunnevad ’tülgastust’ nende vastu, kes on teinud end Jumala vaenlasteks, kuid nad jätavad kättemaksmise Jehoova hoolde. — Iiob 13:16; Roomlastele 12:19; 2. Johannese 9, 10.
Kui Jumal uurib meid läbi
16. a) Miks tahtis Taavet, et Jehoova ta läbi uuriks? b) Mida me peaksime paluma Jehooval meie südames läbi uurida ja aidata meil mõista?
16 Taavet ei tahtnud kurjade inimestega milleski sarnaneda. Paljud inimesed püüavad varjata seda, millised nad sisimas on, kuid Taavet palus alandlikult Jumalat: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu muremõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Laul 139:23, 24) Oma südamele viidates ei pidanud Taavet silmas füüsilist organit. Kooskõlas selle väljendi piltliku tähendusega viitas ta sellele, milline ta on sisimas, oma sisemisele inimesele. Ka meie peaksime soovima, et Jumal meie südame läbi uuriks ja näeks, kas meil on mingeid sobimatuid soove, kiindumusi, tundeid, eesmärke, mõtteid või ajendeid. (Laul 26:2) Jehoova kutsub meid üles: „Anna, mu poeg, oma süda mulle ja olgu mu tee sinu silmis armas!” — Õpetussõnad 23:26.
17. a) Mida me peaksime rahutukstegevate mõtete varjamise asemel tegema? b) Kas see peaks meid üllatama, kui me oma südames valesid kalduvusi leiame, ja mida me peaksime nendega ette võtma?
17 Kui meis peituvad mingid valulised ja rahutukstegevad mõtted — kuna meil on valed soovid või valed ajendid või kuna me oleme kuidagi valesti käitunud —, siis soovime kindlasti, et Jehoova aitaks meil asjad korda seada. Sõna „valutee” asemel kasutab Moffati tõlge väljendit „vale teguviis”, ja tõlge The New English Bible ütleb: „Mingi tee, mis kurvastab sind [see tähendab Jumalat].” Me ei mõista ehk ise selgesti oma rahutukstegevaid mõtteid ja seepärast ei tea, kuidas oma probleemi Jumalale väljendada, aga tema mõistab meie olukorda. (Roomlastele 8:26, 27) Meid ei peaks üllatama, kui meie südames on halbu kalduvusi, kuid sellest hoolimata ei peaks me neid ka kergelt võtma. (1. Moosese 8:21) Me peaksime otsima Jumala abi, et need välja juurida. Kui me tõesti armastame Jehoovat ja tema teid, võime sellise abi saamiseks läheneda talle veendumusega, et „Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik”. — 1. Johannese 3:19—21.
18. a) Kuidas juhatab Jehoova meid igavesele teele? b) Millist südamlikku kiitust me võime oodata, kui me Jehoova juhtimist jätkuvalt järgime?
18 Kooskõlas lauliku palvega, et Jehoova juhataks teda igavesele teele, juhib Jehoova tõepoolest oma alandlikke ja kuulekaid sulaseid. Ta ei juhi neid mitte ainult sellisel teel, mis tõotab pikka elu, kuna neid kurja tegemise pärast enneaegselt ära ei lõigata, vaid sellisel teel, mis viib igavesse ellu. Ta teeb meile selgeks, et me vajame Jeesuse väärtuslikku pattulunastavat ohvrit. Oma Sõna ja organisatsiooni kaudu annab ta meile eluliselt tähtsaid juhtnööre, et suudaksime teha tema tahtmist. Ta rõhutab meile, kui tähtis on vastu võtta tema abi, et me muutuksime seesmiselt sellisteks inimesteks, millistena me ennast ka väljastpoolt näitame. (Laul 86:11) Ja ta julgustab meid sellega, et annab meile täiusliku tervise väljavaate õiglases uues maailmas ning igavese elu, mida saame kasutada tema, ainsa tõelise Jumala teenimiseks. Kui me ikka lojaalselt tema juhtimisele allume, ütleb ta meile tegelikult seda, mida ta ütles oma Pojale: „Sinust on mul hea meel!” — Luuka 3:22; Johannese 6:27; Jakoobuse 1:12.
Milline on sinu vastus?
◻ Miks suhtub Jehoova oma sulastesse sageli teistmoodi kui inimesed?
◻ Mis võib aidata meil mõista, mida Jumal näeb, kui ta meie südant uurib?
◻ Millist liiki uurimine aitab meil õppida fakte ja kaitsta oma südant?
◻ Miks on tähtis, et me mitte ainult ei tea, mida Jumal ütleb, vaid ka tunneme seda, mida tema tunneb?
◻ Miks me peaksime isiklikult paluma: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda”?
[Pilt lk 16]
Püüa uurides Jumala mõtteid ja tundeid omaks võtta
[Pilt lk 18]
Jehoova mõtteid on „rohkem kui liiva”
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.