Mis saab hingest pärast surma?
”Õpetus, et inimhing on surematu ning eksisteerib pärast inimese surma ja tema keha lagunemist edasi, on kristliku filosoofia ja teoloogia üks nurgakive.” (”NEW CATHOLIC ENCYCLOPEDIA”)
1. Mida möönab ”New Catholic Encyclopedia” seoses arusaamaga, et hing jääb pärast keha surma elama?
ÜLALTSITEERITUD teatmeteos möönab siiski, et ”arusaama hingest, kes pärast surma edasi elab, pole Piiblis eriti märgata”. Aga mida siis Piibel tegelikult õpetab selle kohta, mis saab hingest pärast surma?
Surnud on teadvuseta
2., 3. Milline on surnute olukord ja millistest kirjakohtadest see ilmneb?
2 Surnute olukorra teeb selgeks Koguja 9:5, 10, kus öeldakse: ”Surnud ei tea enam midagi .. surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (Koguja 9:5, 10). Seega on surm olematuse seisund. Laulik kirjutas, et kui inimene sureb, ”siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted” (Laul 146:4).
3 Niisiis on surnud teadvuseta, tegevuseta. Kui Jumal tegi Aadamale teatavaks oma kohtuotsuse, ütles ta: ”Sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!” (1. Moosese 3:19). Enne kui Jumal Aadama maapõrmust valmistas ja talle elu andis, ei olnud Aadamat olemas. Kui Aadam suri, pöördus ta sellesse seisundisse jälle tagasi. Tema karistus oli surm, mitte üleminek kuhugi teise maailma.
Hing võib surra
4., 5. Too Piiblist näiteid, mis osutavad, et hing võib surra.
4 Kui Aadam suri, mis sai siis tema hingest? Tuleta meelde, et Piiblis mõeldakse sõnaga ”hing” sageli lihtsalt inimest. Kui me siis ütleme, et Aadam suri, ütleme sellega, et suri hing, kelle nimi oli Aadam. See võib kõlada harjumatult inimesele, kes usub, et hing on surematu. Ent Piibel ütleb: ”Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hesekiel 18:4). 3. Moosese 21:1 (UM) räägib ”surnud hingest” (”surnust”, EP 88). Ja nasiiridel keelati minna ”ühegi surnud hinge” (”surnukeha”, EP 88) lähedale (4. Moosese 6:6, UM).
5 Sarnane viide hingele leidub ka 1. Kuningate 19:4. Äärmiselt masendunud Eelija ”palus oma hinge surema” (SP). Ka Joona ”palus enesele [’oma hingele’, UM] surma ja ütles: ”Mul on parem surra kui elada!”” (Joona 4:8). Ja Jeesus kasutas väljendit ’hinge tapma’ (EP 97), mille eestikeelse Piibli 1988. aasta väljaanne annab edasi sõnaga ”hukata” (Markuse 3:4). Järelikult tähendab hinge surm lihtsalt inimese surma.
’Läheb välja’ ja ’tuleb tagasi’
6. Mida mõeldakse Piiblis sellega, kui öeldakse, et Raaheli hing oli ”välja minemas”?
6 Aga mida öelda Raaheli traagilise surma kohta, mis leidis aset siis, kui ta sünnitas oma teise poja? 1. Moosese 35:18 ütleb: ”Kui ta hing oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni; aga selle isa kutsus teda Benjaminiks.” Kas see koht näitab, et Raaheli sees oli mingi olevus, kes pärast surma temast lahkus? Sugugi mitte. Tuleta meelde, et sõnaga ”hing” võidakse mõelda ka elu, mis kelleski on. Seega tähendab Raaheli ”hing” selles kohas lihtsalt tema ”elu”. Sellepärast tõlgivadki teised Piiblid fraasi ”ta hing oli välja minemas” sõnadega ”tema elu oli kustumas” (Knox), ”ta hingas viimast korda” (Jerusalem Bible) ja ”elu lahkus temast” (Bible in Basic English). Pole märkigi sellest, et mingi müstiline osa Raahelist oleks pärast tema surma edasi elanud.
7. Mis mõttes võib öelda, et lesknaise surnuist ülesäratatud poja hing ”tuli temasse tagasi”?
7 Sarnane olukord on ka lesknaise poja ülesäratamisega, millest räägitakse 1. Kuningate raamatu 17. peatükis. Salmis 22 öeldakse, et kui Eelija poisi kohal palvetas, siis ”Jehoova kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu”. Jälle on sõna ”hing” tähenduseks ”elu”. Seepärast ütleb New American Standard Bible: ”Lapse elu tuli temasse tagasi ja ta elustus taas.” Tõesti, see, mis poisi sisse tagasi tuli, oli elu, mitte mingi varjutaoline moodustis. See on kooskõlas sellega, mida Eelija ütles poisi emale: ”Vaata, su poeg [kogu isik] elab!” (1. Kuningate 17:23).
”Vahepealse seisundi” dilemma
8. Mis toimub ülestõusmise ajal paljude meelest, kes peavad end kristlaseks?
8 Paljud, kes peavad ennast kristlaseks, usuvad, et kunagi tuleb ülestõusmine, mille käigus kehad liidetakse surematute hingedega. Seejärel antakse surnuist ülesäratatuile kätte nende palk — head inimesed lähevad õndsusse ja kurjad karistusse.
9. Mida mõeldakse väljendiga ”vahepealne seisund” ja mis toimub hingega selle aja jooksul mõningate ütluse kohaselt?
9 See arusaam tundub lihtne. Kuid neil, kes usuvad hinge surematust, on raske selgitada, mis toimub hingega surma ja ülesäratamise vahele jääva aja jooksul. See õpetus ”vahepealsest seisundist”, nagu seda sageli nimetatakse, on tõepoolest juba sajandeid spekulatsioonideks ainet andnud. Mõned ütlevad, et selleks ajaks läheb hing puhastustulle, kus teda võidakse puhastada andestust väärivatest pattudest, et ta oleks kõlblik minema taevasse.a
10. Miks on Pühakirjaga vastuolus uskumus, et hinged viibivad pärast surma puhastustules, ja kuidas kinnitab seda Laatsaruse juhtum?
10 Aga nagu oleme näinud, on hing lihtsalt inimene. Kui sureb inimene, sureb hing. Järelikult pole pärast surma enam teadlikku eksistentsi. Tõesti, kui Laatsarus suri, ei öelnud Jeesus, et see on puhastustules, limbo’s või mingis muus ”vahepealses seisundis”. Vastupidi, Jeesus ütles lihtsalt: ”Laatsarus, meie sõber, magab” (Johannese 11:11). On selge, et Jeesus, kes teadis tõde selle kohta, mis saab hingest pärast surma, uskus, et Laatsarus on teadvuseta, teda pole olemas.
Mis on vaim?
11. Miks ei saa sõna ”vaim” tähendada isiku kehatut osa, mis pärast surma edasi elab?
11 Piibel ütleb, et inimese surres ”tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda” (Laul 146:4). Kas see tähendab, et kehatu vaim lahkub sõnasõnaliselt ja elab edasi pärast inimese surma? See ei saa nii olla, sest järgmiseks ütleb laulik: ”Samal päeval kaovad tema kõrged mõtted” (”lõpeb kogu tema mõtlemine”, New English Bible). Mis siis on vaim ja kuidas ta inimesest pärast surma ”väljub”?
12. Mida mõeldakse heebrea ja kreeka sõnaga, mille tõlkevaste Piiblis on ”vaim”?
12 Piibli sõnad, mida tõlgitakse vastega ”vaim” (heebrea keeles ruʹaḥ; kreeka keeles pneuʹma), tähendavad peamiselt ’hingust’. Sellepärast kasutab R. A. Knox oma tõlkes väljendi ”tema vaim väljub” asemel sõnu ”hingeõhk lahkub tema kehast” (Laul 146:4, Knox). Kuid sõna ”vaim” tähendab palju rohkemat kui vaid hingamist. Näiteks rääkides inimeste ja loomade elu hävimisest ülemaailmse veeuputuse ajal, ütleb 1. Moosese 7:22: ”Kõik, kellel eluvaimu [”elujõu”, UM; heebrea keeles ruʹaḥ] hingus ninas oli, kõik kes olid kuival maal, need surid.” Seega võidakse ”vaimu” all mõelda elujõudu, mis on tegev kõigis elusolendites, nii inimestes kui loomades, ja mida hoiab alal hingamine.
13. Kuidas võib vaimu võrrelda elektrivooluga?
13 Toome näite. Elektrivool paneb käima mingi aparaadi. Kui vool lakkab, jääb aparaat seisma. Vool ei võta endale mingit omaette eluvormi. Sama lugu on ka siis, kui inimene sureb — tema vaim lakkab keha rakke elus hoidmast. See ei lahku kehast ega lähe edasi kuhugi teise ilma (Laul 104:29).
14., 15. Kuidas läheb vaim pärast surma Jumala juurde?
14 Aga miks ütleb Koguja 12:7, et kui inimene sureb, siis ”vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud”? Kas see tähendab, et vaim reisib sõnasõnaliselt läbi kosmose Jumala juurde? Siin ei mõelda midagi sellist. Pea meeles, et vaim on elujõud. Kui elujõud on kadunud, suudab ainult Jumal selle tagasi anda. Niisiis, ”vaim läheb Jumala juurde” selles mõttes, et edaspidi on selle inimese igasugune lootus tulevasele elule täielikult Jumala käes.
15 Ainult Jumal võib vaimu ehk elujõu tagasi anda ja sellega inimese ellu tagasi tuua (Laul 104:30). Ent kas Jumal kavatseb seda teha?
[Allmärkus]
a ”New Catholic Encyclopedia” sõnul ”kinnitavad kirikuisad üldiselt selgesõnaliselt puhastustule olemasolu”. Ent seesama teatmeteos möönab ka seda, et ”katoliiklik puhastustule õpetus on rajatud pärimusele, mitte Pühakirjale”.
[Kast lk 23]
Mälestused eelmisest elust
KUI pärast keha surma ei jää enam midagi elama, kuidas on siis lugu mälestustega eelmisest elust, mida mõned väidavad endal olevat?
Hindu õpetlane Nikhilananda ütleb, et ’surmajärgseid kogemusi pole võimalik mõistuse abil tõestada’. Loengus teemal ”Igavikku käsitlevad uskumusmallid religioonides” toob teoloog Hans Küng välja mõtte: ”Mitte ühtegi jutustust eelmise elu kohta — millest enamik on pärit lastelt või maadest, kus usutakse reinkarnatsiooni — pole võimalik tõestada.” Ta lisab: ”Enamik [uurijatest, kes tegelevad selle alaga tõsiselt ja teaduslikult] tunnistab, et nende esitatud kogemused ei võimalda maise elu kordumist täiesti veenvalt tõestada.”
Aga mida öelda siis, kui sul endal on mälestusi eelmisest elust? Sellised tunded võivad tekkida mitmesuguste tegurite tõttu. Suur hulk meie omandatud infost on talletunud meie alateadvuse varjatud soppidesse, sest seda pole meil otseselt või koheselt vaja. Kui mõnele inimesele meenuvad unustatud mälestused, tõlgendavad nad neid tõendina eelmise elu kohta. Sellegipoolest jääb faktiks see, et meil pole tõestatavaid kogemusi ühegi muu elu kohta kui see, mida me praegu elame. Enamikul maa peal elavatest inimestest pole mingeid mälestusi sellest, et nad oleksid elanud kunagi varem; ka ei arva nad, et on elanud kunagi enne.