Spiritism

Definitsioon: Uskumus, et inimesest jääb pärast füüsilise keha surma mingi vaimne osa ellu ja et see võib elavate inimestega suhelda, seda tavaliselt meediumi kaudu. Mõned inimesed usuvad, et igas materiaalses objektis ja loodusnähtuses elab oma vaim. Nõiakunst seisneb sellise väe kasutamises, mis tunnistatakse olevat pärit kurjadelt vaimudelt. Piibel mõistab kõik spiritismi vormid rangelt hukka.

Kas inimesel on tegelikult võimalik kalli kadunu „vaimuga” suhelda?

Kog. 9:5, 6, 10: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ... Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski, on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib! Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas [„Šeolis”, NW; „hauas”, PR], kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!”

Hes. 18:4, 20: „Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Järelikult ei ole hing miski, mis pärast keha surma edasi elab ja millega elavad inimesed võivad ühendusse astuda.)

Laul 146:4: „Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” (Kui öeldakse, et vaim kehast „väljub”, siis on see vaid üks võimalus öelda, et elujõud on kadunud. Niisiis ei eksisteeri inimese vaim pärast tema surma enam mittemateriaalsel kujul, võimega kehast lahus olles mõelda ja plaane ellu viia. See ei ole midagi sellist, millega elavad võivad pärast inimese surma suhelda.)

Vaata ka lk. 348, 349 peateema „Surm” alt.

Kas Piibel mitte ei näita, et kuningas Saul pärast prohvet Saamueli surma viimasega suhtles?

See jutustus on toodud 1. Saamueli 28:3—20. Salmid 13 ja 14 näitavad, et Saul ise Saamueli ei näinud, vaid ainult oletas meediumi antud kirjelduse põhjal, et too näeb Saamueli. Saul tahtis iga hinna eest uskuda, et see on Saamuel, ja lasi ennast seepärast petta. Salm 3 ütleb, et Saamuel oli surnud ja maha maetud. Eelmise alapealkirja all tsiteeritud kirjakohad teevad selgeks, et Saamuelist ei jäänud hauatagusesse maailma elama mingit osa, mis oleks olnud võimeline Sauliga suhtlema. Häält, mis kuuldus Saamueli häälena, tegi tegelikult keegi petis.

Kellega need, kes püüavad surnutega rääkida, tegelikult suhtlevad?

Piiblis on tõde surnute olukorra kohta selgelt välja öeldud. Aga kes püüdis esimest inimpaari surma küsimuses petta? Saatan väitis, et vastupidiselt Jumala hoiatusele ei vii sõnakuulmatus surma. (1. Moos. 3:4; Ilm. 12:9) Aja möödudes sai muidugi selgeks, et inimesed siiski surid, nagu Jumal oli öelnud. Kes järelikult mõtles välja selle, et inimesed tegelikult ei sure, vaid et mingi vaimne osa jääb pärast keha surma elama? Sellise pettuse autoriks on kindlasti Kurat-Saatan, keda Jeesus nimetas „vale isaks”. (Joh. 8:44; vaata ka 2. Tessalooniklastele 2:9, 10) Uskumus, et surnud on tegelikult elus ja asuvad hauataguses maailmas ning et me võime nendega suhelda, ei ole inimkonnale kasu toonud. Otse vastupidi, Ilmutuse 18:23 ütleb, et Suure Baabüloni nõidusega „on kõik rahvad viidud eksitusse”. Spiritistlik ’surnutega rääkimise’ komme on tegelikult kuritahtlik pettus, mis võib viia inimesed kokkupuutesse deemonitega (inglitega, kes said isekateks Jumala-vastasteks mässajateks), mille tõttu inimene hakkab sageli kuulma soovimatuid hääli ning satub nende kurjade vaimude rünnakute alla.

Kas see on halb, kui püütakse spiritistlike abinõudega tervist parandada või kaitset saada?

Gal. 5:19—21: „Liha teod on ilmsed, need on: hoorus, rüvedus, kiimalus, ebajumalateenistus, nõidus [„spiritismi harrastamine”, NW] ..., millest ma teile ette ütlen, nagu ma ka juba enne olen öelnud, et need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki.” (Spiritismist abi otsimine tähendab seda, et inimene usub valesid, mida Saatan surma kohta on esitanud; ta otsib nõu inimestelt, kes püüavad saada väge Saatanalt ja tema deemonitelt. Selline inimene seob ennast nendega, kes on ilmselgelt Jehoova Jumala vaenlased. Igaüks, kes sellisest teguviisist ei loobu, kogeb abi asemel tegelikult kestvat kahju.)

Luuka 9:24: „Kes iganes oma hinge [või elu] tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab minu pärast [, kuna ta on Jeesuse Kristuse järelkäija], see päästab selle!” (Kui inimene tahtlikult rikub Jumala Sõnas selgesti esiletoodud käske, püüdes oma praegust elu kaitsta või säilitada, kaotab ta igavese elu lootuse. Kui lühinägelik teguviis!)

2. Kor. 11:14, 15: „Saatan ise moondab ennast valguseingliks. Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad õiguse abilisteks.” (Me ei tohiks lasta endid eksitada millestki, mis on tehtud spiritistlikke abinõusid kasutades ja millest näib olevat ajutiselt kasu.)

Vaata ka lk. 370—374 peateema „Tervendamine” alt.

Kas on tark otsida abi spiritismist, et saada teada, mida toob tulevik, või kindlustada mingi ettevõtmise kordaminek?

Jes. 8:19: „Kui teile öeldakse: küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat?”

3. Moos. 19:31: „Ärge pöörduge vaimude [„meediumide”, NW] ja ’teadjate’ poole, ärge otsige neid, et te ei saaks nende läbi roojaseks! Mina olen Jehoova, teie Jumal!”

2. Kun. 21:6: „[Kuningas Manasse] toimetas lausumist ja kuulutas märkidest, seadis vaimude manajaid ja ennustajaid; ta tegi palju kurja Jehoova silmis ja vihastas teda.” (Selline spiritismi harrastamine tähendas tegelikult abi otsimist Saatanalt ja tema deemonitelt. On täiesti mõistetav, miks see oli ’Jehoova silmis kuri’ ja miks ta Manasset selle eest karmilt karistas. Aga kui Manasse kahetses ja neist halbadest tegudest loobus, siis Jehoova õnnistas teda.)

Mis võib olla halba mingit liiki ennustamisega seotud mängudes või oletatavasti heade ennete tähenduse otsimises?

5. Moos. 18:10—12: „Ärgu leidugu su keskel ... ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat! Sest igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle.” (Ennustamisega püütakse saada teada varjatud tarkust või kuulutada ette sündmusi mitte uurimise, vaid ennete tõlgitsemise teel või üleloomulike jõudude abiga. Jehoova on oma sulastel keelanud sellega tegelda. Miks? Kuna kõigi nende tegudega kutsutakse suhtlemise eesmärgil välja rüvedad vaimud ehk deemonid või satutakse nende meelevalda. Selliste asjadega tegelemine tähendaks äärmist ustavusetust Jehoova vastu.)

Ap. t. 16:16—18: „Meile tuli vastu tüdruk, kellel oli lausuja vaim [„deemon”, NW]. See tõi oma isandaile palju kasu lausumisega.” (On selge, et mitte ükski, kes armastab õiglust, ei otsi sellisest informatsiooniallikast nõu ei tõsise kavatsusega ega ka mänguna. Paulus tüdines tüdruku kisendamisest ja ta käskis vaimul tüdruku seest välja minna.)

Kas kurjad vaimud on võimelised inimesteks kehastuma?

Noa päevil kehastusid sõnakuulmatud inglid inimesteks. Nad isegi abiellusid ja sigitasid lapsi. (1. Moos. 6:1—4) Aga kui tuli veeuputus, siis olid need inglid sunnitud vaimumaailma tagasi minema. Juuda 6 öeldakse nende kohta: „Inglid, kes oma seisust ei hoidnud, vaid jätsid maha oma eluaseme, pani [Jumal] kinni igaveste ahelatega pilkase pimeduse alla suure päeva kohtuks.” Lisaks sellele, et Jumal jättis nad ilma endistest taevastest eesõigustest ja pani oma eesmärkide suhtes pilkasse pimedusse, pani ta nende peale mõningad piirangud, nagu seda näitab viide ahelatele. Millised piirangud? Ilmselt ei saanud nad enam võtta endale füüsilist keha ega astuda vahekorda naistega, nagu nad enne veeuputust olid teinud. Piibel näitab, et ustavad inglid said endale kuni esimese sajandini m.a.j. materiaalse keha võtta, kui nad Jumala sõnumitoojatena oma kohust täitsid. Kuid neilt inglitelt, kes olid oma andi kuritarvitanud, võeti pärast veeuputust inimesteks kehastumise võime ära.

Kuid on huvitav, et ilmselt võivad deemonid panna inimesi nägemusi nägema, ja see, mida siis nähakse, võib paista reaalsena. Kui Kurat Jeesust kiusas, kasutas ta tõenäoliselt sellist abinõu, et näidata Jeesusele „kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust”. — Matt. 4:8.

Kuidas võib inimene spiritistliku mõju alt vabaneda?

Õpet. 18:10: „Jehoova nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju!” (See ei tähenda, et Jumala isikunimi oleks võlusõna, mille tarvitamisega saab kurja eemale tõrjuda. Jehoova „nimi” osutab Isikule endale. Me leiame varju, kui me teda tundma õpime ja tema peale täielikult loodame, kui allume tema autoriteedile ning kuuletume tema käskudele. Kui me seda teeme, siis juhul, kui me teda appi hüüame ja kasutame tema isikunime, annab ta meile oma Sõnas tõotatud varju.)

Matt. 6:9—13: „Teie palvetage siis nõnda: ... ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast.” Me peame olema ka „püsivad palves”. (Rooml. 12:12) (Jumal võtab kuulda nende palveid, kes tõesti tahavad tunda tõde ja kummardada Jumalat temale meelepärasel viisil.)

1. Kor. 10:21: „Te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!” (Need, kes soovivad Jehoova sõprust ja kaitset, peavad lõpetama igasuguse osalemise spiritistlikel kokkutulekutel. Kooskõlas tekstis Apostlite teod 19:19 toodud eeskujuga on samuti tähtis hävitada või kõrvaldada täielikult kõik enda valduses olevad esemed, mis on seotud spiritismiga.)

Jak. 4:7: „Siis alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.” (Selleks õpi hoolega tundma Jumala tahet ja rakenda seda oma elus. Ära karda inimesi, vaid andku su armastus Jumala vastu sulle jõudu keelduda otsustavalt osalemast mistahes kommetes, mis on seotud spiritismiga, või kuuletumast spiritisti antud korraldustele.)

Varusta ennast „kogu Jumala sõjavarustusega”, mida on kirjeldatud Efeslastele 6:10—18, ja hoia innukalt iga selle osa heas korras.