„Kelle ees peaksin tundma hirmu?”
„Kui sõda puhkeb mu vastu, selgi korral ma loodaksin Tema peale!” (LAUL 27:3)
MIS VÕIB JÄRGMISTE PIIBLISALMIDE JÄRGI SULLE JULGUST ANDA?
1. Mida aitab meil mõista Laul 27?
MIKS meie kuulutustöö üha hoogustub hoolimata maailma halvenevatest oludest? Miks me anname hea meelega oma aega ja energiat, sel ajal kui paljud kogevad majanduslikke tagasilööke? Kuidas mitte kaotada julgust ajal, mil paljud kardavad tulevikku? Laul 27, mille kuningas Taavet Jumala vaimu mõjutusel kirja pani, annab neile küsimustele vastused.
2. Kuidas hirm inimest mõjutab, kuid milles me võime kindlad olla?
2 Taavet alustab seda laulu sõnadega: „Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Jehoova on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema [„tundma hirmu”, UM]?” (Laul 27:1). Kartus võib inimest nõrgendada, ent hirm on veelgi tugevam. Kuid ükski asi, mis inimestele hirmu põhjustab, ei peaks tekitama ärevust kelleski, kes kardab Jehoovat (1. Peetr. 3:14). Kui me teeme Jehoovast enda võimsa kaitse, võime „julgesti elada ja olla muretud, kurja kartmata” (Õpet. 1:33; 3:25). Miks võib nii öelda?
„JEHOOVA ON MU VALGUS JA MU PÄÄSTE”
3. Mis mõttes on Jehoova meie valgus, kuid mida meil tuleb teha?
3 Metafoor „Jehoova on mu valgus” juhib tähelepanu sellele, et Jehoova vabastab meid teadmatusest ja vaimsest pimedusest (Laul 27:1). Sõnasõnaline valgus võib aidata teel olevat ohtu või takistust näha, kuid see ei kõrvalda seda. Tark inimene võtab nähtut arvesse ja tegutseb selle järgi. Samamoodi annab Jehoova meile üldjoontes teada maailmasündmuste tähenduse. Ta hoiatab meid selles maailmas olevate ohtude eest. Ta on andnud meile Piibli põhimõtted, mis toimivad alati, kuid meil tuleb õpitut ellu rakendada. Sel juhul võime olla targemad nii oma vaenlastest kui ka õpetajatest (Laul 119:98, 99, 130).
4. a) Miks võis Taavet veendunult öelda „Jehoova on ... mu pääste”? b) Millal iseäranis saab Jehoova meie päästeks?
4 Taaveti sõnad tekstis Laul 27:1 näitavad, et tõenäoliselt oli ta meenutanud, kuidas Jehoova oli teda varem päästnud. Näiteks oli Jehoova päästnud ta „lõukoera ja karu küüsist”. Samuti andis Jehoova talle võidu hiiglase Koljati üle. Hiljem üritas kuningas Saul Taavetit piigiga läbi torgata, kuid Jehoova päästis ta iga kord (1. Saam. 17:37, 49, 50; 18:11, 12; 19:10). Pole siis ime, et Taavet ütles nii veendunult: „Jehoova on ... mu pääste.” Nagu muiste Taaveti puhul, saab Jehoova oma teenijatele päästeks ka tulevikus. Kuidas? Ta päästab nad eelseisva „suure viletsuse” ajal (Ilm. 7:14; 2. Peetr. 2:9).
TULETA MEELDE, KUIDAS JEHOOVA ON SIND AIDANUD
5., 6. a) Kuidas on meie mälestused seotud julguse saamisega? b) Kuidas annab meile julgust see, kui mõtleme, mismoodi Jehoova on oma teenijaid varem aidanud?
5 Ühele tähtsale abinõule julguse kasvatamisel juhib tähelepanu Laul 27:2, 3 (UM): „Kui tulid kurjad, et õgida mu liha, mu vastased ja vaenlased, siis nad komistasid ja kukkusid. Isegi kui mu vastu löödaks üles laager, ei karda mu süda. Isegi kui mu vastu puhkeks sõda, usaldaksin ma teda ikkagi.” Taavet meenutas neid juhtumeid, mil ta oli ohtlikest olukordadest Jehoova abiga pääsenud (1. Saam. 17:34—37). Need mälestused täitsid ta vajaliku kindlustundega, et minna vastu palju suurematele raskustele. Kas sina oled kogenud midagi sarnast? Näiteks, kas oled mingi murettekitava olukorra pärast tungivalt palvetanud ja siis kogenud, kuidas Jehoova on andnud sulle tarkust või jõudu, et selle katsumusega toime tulla? Või kas sulle meenub, kuidas Jehoova aitas sul ületada probleemid, mis takistasid teenistusest rõõmu tunda, või kuidas ta avas sulle tegutsemiseks suure ukse? (1. Kor. 16:9.) Mida sa tunned, kui kõike seda meelde tuletad? Kas need mälestused ei kinnita mitte seda, et Jehoova võib aidata sul ületada ka kõige tõsisemad takistused ja pidada vastu ka kõige suuremates raskustes? (Rooml. 5:3—5.)
6 Mis siis, kui mõni võimas valitsus peaks plaani hävitada Jehoova tunnistajate organisatsioon? Mitmed on nüüdisajal just seda teha üritanud, kuid edutult. Selle meenutamine, kuidas Jehoova on aidanud oma rahvast minevikus, sisendab meisse kindlust, et eesolevale julgelt vastu minna (Taan. 3:28).
PEA KALLIKS PUHAST JUMALAKUMMARDAMIST
7., 8. a) Mida palus Taavet Jehoovalt, nagu ütleb Laul 27:4? b) Mis on Jehoova suur vaimne tempel ja mil moel seal kummardatakse?
7 Julgeks tegutsemiseks on tähtis ka armastus õige jumalakummardamise vastu. (Loe Laul 27:4.) Taaveti päevil oli „Jehoova kojaks” kogudusetelk. Taavet tegi vajalikke ettevalmistusi suurejoonelise templi jaoks, mille pidi ehitama tema poeg Saalomon. Sajandeid hiljem andis Jeesus teada, et Jehoovale meelepärane kummardamine ei sõltu tulevikus enam ühest suursugusest ehitisest, millel oli Jumala õnnistus (Joh. 4:21—23). Kirjas heebrealastele peatükkides 8—10 osutab apostel Paulus sellele, et aastal 29, kui Jeesus lasi end ristida ja esitas end täitma Jehoova tahet, tuli olemasollu suur vaimne tempel (Heebr. 10:10). See suur vaimne tempel on korraldus, mille Jehoova on teinud, et võiksime usu kaudu Jeesuse lunastusohvrisse tema poole meelepärasel viisil pöörduda. Mil moel me selles templis kummardame? Kui palvetame „siira südamega, täie kindlustundega, mille annab usk”, kui anname ilma kõikumata oma lootusest avalikult tunnistust, mõtleme usukaaslaste peale ning ergutame ja julgustame neid koguduse koosolekutel kokku saades ning pere jumalakummardamise ajal (Heebr. 10:22—25). Õige jumalakummardamise kallikspidamine tugevdab meid praegustel kriitilistel viimsetel päevadel.
8 Üle kogu maailma teevad Jehoova ustavad teenijad üha rohkem kuulutustööd, õpivad uusi keeli ja kolivad piirkondadesse, kus on suurem vajadus kuningriigikuulutajate järele. Nende teod näitavad, et nad soovivad laulukirjutaja sarnaselt paluda Jehoovalt vaid üht: saada osa Jehoova teenistuse armsusest ehk kogeda tema õnnistust ning osaleda pühas teenistuses, mis ka ei juhtuks. (Loe Laul 27:6.)
OLE KINDEL JUMALA ABIS
9., 10. Millise kinnituse annab Laul 27:10?
9 Taavet väljendab jõuliselt, kui kindel ta on Jumala abis, öeldes: „Kui ka mu isa ja ema hülgavad minu, siis Jehoova korjab mu üles” (Laul 27:10, UT 2009). 1. Saamueli raamatu 22. peatükis mainitud sündmuste põhjal võime järeldada, et Taaveti vanemad ei hüljanud teda. Kuid tänapäeval on paljud pidanud kogema seda, et nende pereliikmed on neist lahti öelnud. Paljud hüljatud on leidnud aga abi ja kaitset soojast kristlikust kogudusest.
10 Kui Jehoova on valmis oma teenijaid toetama, kui teised nad ära tõukavad, siis kas ei hoiaks ta neid ka muude katsumuste korral? Kui oleme näiteks mures selle pärast, kuidas oma peret ülal pidada, siis kas on põhjust kahelda, et Jehoova aitab meid? (Heebr. 13:5, 6.) Ta näeb kõigi oma ustavate teenijate olukorda ja teab, mida nad vajavad.
11. Millist mõju võib teistele avaldada see, kui nad näevad, et loodame Jehoovale? Jutusta kogemus.
11 Vaadelgem, mis juhtus Libeerias elava piibliõpilase Victoriaga. Kui ta edenes ristimise suunas, jättis mees, kellega ta koos elas, tema ja ta kolm last maha. Ehkki ta jäi kodutuks ja oli töötu, jätkas ta vaimsete edusammude tegemist. Pärast Victoria ristimist leidis tema 13-aastane tütar rahakoti suure rahasummaga. Kiusatuse vältimiseks otsustasid nad raha isegi mitte üle lugeda. Selle asemel võtsid nad viivitamata ühendust sõjaväelasega, kellele rahakott kuulus. Mees ütles, et kui kõik inimesed oleksid nii ausad kui Jehoova tunnistajad, oleks maailm hoopis parem ja rahulikum paik. Victoria näitas talle Piiblist Jehoova tõotust uue maailma kohta. Sõjaväelasele avaldas Victoria ausus nii sügavat muljet, et ta andis naisele tagasisaadud rahast tasuks märkimisväärse summa. Tõepoolest, tänu tugevale usule Jehoova võimesse hoolitseda oma teenijate eest on Jehoova tunnistajatel ausate inimeste maine.
12. Mida näitab see, kui jätkame Jehoova teenimist ka materiaalset kahju kannatades? Jutusta kogemus.
12 Kujutle, mida võis tunda Sierra Leones elav ristimata kuulutaja Thomas. Ta läks õpetajana tööle ühte gümnaasiumisse ja kuigi ta oli juba peaaegu terve aasta töötanud, ei olnud ta ikka veel palka saanud, kuna kõik paberid polnud korda aetud. Mis oli viimane asi, mida Thomas pidi tegema, et talle makstaks välja saamata jäänud palk? Ta pidi minema jutuajamisele kooli vastutava töötaja juurde, kelleks oli juhtumisi preester. Preester selgitas, et Jehoova tunnistajate tõekspidamised ei sobi kokku kooli omadega. Ta nõudis, et Thomas teeks valiku oma töökoha ja Piiblil põhinevate tõekspidamiste vahel. Lahkunud sellest töökohast ja jäänud ilma peaaegu aasta palgast, leidis Thomas tööd raadiote ja mobiiltelefonide parandajana. Puudusesse jäämise kartus võib põhjustada küll teistes hirmu, kuid nagu see ja paljud teised samasugused kogemused näitavad, ei kaalu see üles meie igati põhjendatud usaldust Jumala vastu, kes on kõigi asjade looja ja oma rahva kaitsja.
13. Kuidas edeneb kuningriigi kuulutustöö vaesemates riikides?
13 Paljudes viletsate elutingimustega maades on kuningriigikuulutajad tihti silmatorkavalt aktiivsed. Miks see nii on? Üks harubüroo kirjutab: „Paljud huvilised, kellega on hakatud Piiblit uurima, on töötud ja seega on neil rohkem aega, et uurida päevasel ajal. Ka vendadel-õdedel on rohkem aega kuulutustööks. Inimestele, eeskätt just raskete eluoludega piirkonnas, pole vaja rääkida sellest, et käes on viimsed päevad, nad näevad seda isegi.” Üks misjonär, kes on teeninud üle 12 aasta maal, kus iga kuulutaja juhatab keskmiselt rohkem kui kolme piibliuurimist, kirjutab: „Kuna paljud kuulutajad elavad väga lihtsat elu, kus on vähe tähelepanu hajutavaid asju, on neil üldiselt rohkem aega kuulutustööks ja piibliuurimiste juhatamiseks.”
14. Mil moel võib suur rahvahulk kogeda Jumala kaitset?
14 Jehoova on tõotanud aidata, kaitsta ja päästa oma rahvast rühmitusena nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning me usaldame teda (Laul 37:28; 91:1—3). Rahvahulk, kes elab üle „suure viletsuse”, peab olema suur (Ilm. 7:9, 14). Niisiis kaitstakse järelejäänud viimsete päevade jooksul seda rahvahulka kui rühmitust hävimise eest. Neile antakse kõik vajalik, et pidada vastu katsumustes ja hoida lähedasi suhteid Jehoovaga. Samuti kaitseb Jehoova oma rahvast suure viletsuse lõppfaasis.
„ÕPETA MIND, JEHOOVA, OMA TEELE”
15., 16. Kuidas tuleb meile kasuks see, kui võtame kuulda õpetust, mis lähtub Jumalalt? Jutusta kogemus.
15 Et julgust mitte kaotada, vajame pidevalt Jumalalt õpetust. See tuleb hästi välja Taaveti palvest: „Õpeta mind, Jehoova, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!” (Laul 27:11). Me tegutseme selle palvega kooskõlas, kui pöörame hoolsalt tähelepanu kõikidele Piiblil põhinevatele juhenditele, mida me Jehoova organisatsioonilt saame, ja rakendame neid viivitamata ellu. Paljud tarbetutest võlgadest vabanenud on kogenud, kuidas tark nõuanne lihtsustada oma elu on olnud neile hiljutise majanduskriisi ajal suureks abiks. Selle asemel et olla koormatud kõige sellisega, mida nad nüüd ei saa enam endale lubada, on nad vabad laiendama oma teenistust. Igaühel meist oleks hea endalt küsida: kas ma rakendan kohe ellu kõike, mida olen lugenud Piiblist ning ustava ja aruka orjaklassi väljaannetest, isegi kui pean midagi ohvriks tooma? (Matt. 24:45.)
16 Kui laseme Jehooval end õpetada ja juhatada „tasasele teerajale”, pole meil mingit põhjust hirmu tunda. Toome ühe kogemuse. Üks üldpioneerist vend Ameerika Ühendriikides kandideeris ametikohale, mis oleks aidanud temal ja ta perel täisajalist teenistust jätkata. Ent ülemus ütles talle, et ilma kõrghariduseta pole tal mingit lootust seda kohta saada. Kui see oleks sinuga juhtunud, siis kas oleksid kahetsenud, et alustasid täisajalist teenistust, selle asemel et omandada kõrgharidus? Kaks nädalat hiljem lõpetati selle ülemusega tööleping ja üks teine juhataja küsis vennalt tema eesmärkide kohta. Vend selgitas, et tema ja ta naine on Jehoova tunnistajatest täisajalised jumalateenijad ja soovivad teha seda tööd ka edaspidi. Enne kui vend jõudis midagi rohkemat öelda, lausus juhataja: „Ma teadsin, et sinu juures on midagi teistmoodi! Kui mu isa oli surivoodil, tulid kaks teie usu liiget iga päev tema juurde ja lugesid talle Piiblit. Andsin endale lubaduse, et kui mul peaks kunagi tekkima võimalus mõnd Jehoova tunnistajat aidata, siis ma seda ka teen.” Järgmisel hommikul saigi see vend ametikoha, mida tal eelmise ülemuse sõnade järgi poleks olnud lootustki saada. Jah, kui paneme kuningriigi elus esikohale, siis Jehoova täidab oma tõotuse anda meile kõik eluks hädavajalik (Matt. 6:33).
HÄDAVAJALIKUD ON USK JA LOOTUS
17. Mis võimaldab meil tulevikule täie kindlustundega vastu minna?
17 Järgmisena rõhutab Taavet, kui vajalikud on usk ja lootus. Ta ütleb: „Ometi ma usun, et saan näha Jehoova headust elavate maal!” (Laul 27:13). Tõepoolest, milline oleks meie elu, kui meil poleks Jumala antud lootust ja kui me ei peaks kalliks seda, millest räägib Laul 27! Palugem siis edaspidigi täie kindlustundega Jehoovalt jõudu ja päästet, kui astume vastu sündmustele, mis viivad Harmagedoonini. (Loe Laul 27:14.)
[Pilt lk 23]
Taavet ammutas jõudu sellest, et meenutas, kuidas Jehoova oli teda varem päästnud
[Pilt lk 25]
Kas näeme majandusraskustes võimalust laiendada oma teenistust?