Kiida igaviku Kuningat!
„Jehoova on kuningas ikka ja igavesti.” (LAUL 10:16)
1. Millised küsimused võivad tekkida seoses igavikuga?
MIS on sinu arvates igavik? Kas sa arvad, et aeg võib tõesti igavesti kesta? Selles ei ole muidugi kahtlustki, et minevikus on aeg igavesti kestnud. Aga miks ei võiks see siis tulevikus igavesti edasi kesta? Tõepoolest, Piibli „Uue maailma tõlge” viitab Jumalale, öeldes, et teda kiidetakse „määratlemata ajast määratlemata ajani” (Laul 41:14, NW). Mida see väljend tähendab? Meil on sellest ehk kergem aru saada, kui mõtleme ühele sellega seotud mõistele — ruumile.
2., 3. a) Millised maailmaruumiga seotud küsimused aitavad meil igavikku mõista? b) Miks me peaksime tahtma kummardada igaviku Kuningat?
2 Kui kaugele ulatub maailmaruum? Kas see lõpeb kusagil? Veel umbes 400 aastat tagasi arvati, et meie maakera on universumi keskpunktiks. Siis valmistas Galilei teleskoobi, mille abil võis taevalaotusele hoopis avarama pilgu heita. Nüüd nägi Galilei palju suuremat hulka tähti ning ta sai tõestada, et maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. Linnutee polnudki enam vaid nõrgalt helenduv vöö. See osutus hoopis galaktikaks, mis koosneb umbes sajast miljardist tähest. Isegi terve oma elu jooksul ei suudaks me kõiki neid tähti kokku lugeda. Hiljem avastasid astronoomid, et on olemas veel miljardeid teisi galaktikaid. Need ulatuvad maailmaruumis lõputult kaugele — nagu võib näha kõige võimsamate teleskoopidega. Tõenäoliselt ei ole ruumil lõppu. Sama lugu on ka igavikuga — sellel ei ole lõppu!
3 Igaviku mõiste näib ületavat meie piiratud inimaju arusaamisvõime. Kuid on olemas Keegi, kes sellest täielikult aru saab. Tema suudab üles lugeda ja koguni nimepidi nimetada lõputuid kvadriljone tähti, mis moodustavad miljardeid galaktikaid! Ta ütleb: „Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki! Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste looja; tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu!” (Jesaja 40:26, 28). Milline imeline Jumal! Kindlasti on just tema see Jumal, keda me peaksime kummardada tahtma!
’Kuningas igavesti’
4. a) Kuidas väljendas Taavet hindamist igaviku Kuninga vastu? b) Millise järelduse tegi üks ajaloo suurimaid teadlasi universumi algupära kohta?
4 Laulus 10:16 ütleb Taavet selle Looja, Jumala kohta: „Jehoova on kuningas ikka ja igavesti.” Ja Laulus 29:10 kordab ta: „Jehoova jääb kuningaks igavesti.” Tõesti, Jehoova on igaviku Kuningas! Lisaks sellele kinnitab Taavet Laulus 19:2, et see auline Kuningas on kõige selle Kavandaja ja Valmistaja, mida me maailmaruumis näeme: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” Umbes 2700 aastat hiljem näitas kuulus teadlane sir Isaac Newton, et ta on Taavetiga samal arvamusel, öeldes järgmised sõnad: „Selle ülimalt kauni päikeste, planeetide ja komeetide süsteemi olemasolu võib selgitada ainult mõistusliku ja vägeva olendi eesmärgi ning suveräänsusega.”
5. Mida kirjutasid nii Jesaja kui ka Paulus tarkuse Allika kohta?
5 Kui alandlikuks peaks meid küll tegema teadmine, et Suveräänne Issand Jehoova, keda isegi avarad „taevad ja taevaste taevad ei mahuta”, elab igavesti! (1. Kuningate 8:27.) Jehoova, keda tekstis Jesaja 45:18 kirjeldatakse kui „taevaste loojat, .. maa vormijat ning valmistajat”, on kaugelt suurema tarkuse Allikas, kui surelik inimene üldse arvatagi oskab. Jehoova ütles sõnad, mis on kirjas tekstis 1. Korintlastele 1:19: „Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!” Sellele lisas apostel Paulus 20. salmis: „Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus selle ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud jõleduseks [„rumaluseks”, EP allmärkus]?” Tõesti, nagu Paulus rääkis ka 3. peatüki 19. salmis, „selle maailma tarkus on jõledus [ehk rumalus] Jumala ees”.
6. Mida näitab Koguja 3:11 „igaviku” kohta?
6 Taevakehad on osa loodust, millele kuningas Saalomon viitas: „Kõik on [Jumal] omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Koguja 3:11). Tõesti, inimese südamesse on istutatud soov saada teada, mis on „igavik”. Aga kas ta võib seda kunagi teada saada?
Imepärane elulootus
7., 8. a) Milline imepärane elulootus on inimkonnal ja kuidas võib see tegelikkuseks saada? b) Miks me peaksime olema rõõmsad selle üle, et Jumal annab meile haridust läbi kogu igaviku?
7 Jeesus Kristus ütles palves Jehoovale: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Kuidas me võime neid tundma õppida? Meil tuleb uurida Jumala Sõna Püha Piiblit. Selle abil me võime täpselt tundma õppida Jumala suurejoonelisi eesmärke, mille hulka kuulub ka tema Poja kaudu tehtud korraldus, mis teeb võimalikuks saada igavene elu paradiisliku maa peal. See on „tõeline elu”, millele viidatakse tekstis 1. Timoteosele 6:19. See on kooskõlas „ajastute ettemääramisega [„igavese eesmärgiga”, NW] .., mille [Jumal] teostas Kristuses Jeesuses, meie Issandas”, nagu sellest räägitakse tekstis Efeslastele 3:11.
8 Meie, patused inimesed, võime saada igavese elu jumaliku hariduse kaudu ja selle kaudu, et usume Jeesuse lunastusohvrisse. Kui kaua selle hariduse andmine kestab? See kestab läbi kogu igaviku, kuna inimkonnale antakse meie Looja tarkuse kohta pidevalt uusi teadmisi. Jehoova tarkusel ei ole piire. Seda mõistes hüüatas apostel Paulus: „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!” (Roomlastele 11:33). On tõesti kohane, et tekstis 1. Timoteosele 1:17 nimetatakse Jehoovat „ajastute [„igaviku”, NW] Kuningaks”!
Tarkus, mis avaldub Jehoova loomistöös
9., 10. a) Milliseid suurejoonelisi tegusid tegi Jehoova siis, kui ta valmistas maa, et see inimkonnale anda? b) Kuidas ilmneb Jehoova ülim tarkus sellest, mis ta loonud on? (Vaata kasti.)
9 Mõtle sellele oivalisele pärandile, mille igaviku Kuningas on andnud meile inimestele. Laul 115:16 ütleb meile: „Taevas on Jehoova taevas ja maa on ta andnud inimlastele!” Kas pole see imetlustäratav usaldus? Kindlasti on! Ja kuidas me küll hindame oma Looja tähelepanuväärset ettenägelikkust, mis ilmneb sellest, kuidas ta maa meie koduks valmistas! (Laul 107:8.)
10 Esimese Moosese raamatu 1. peatükk räägib kuuest tuhandeid aastaid kestnud „loomispäevast”, mille jooksul leidsid maa peal aset imelised sündmused. Jumala loomistöö lõpptulemuseks pidi olema maa, mida katab roheline muruvaip, suursugused metsad ja värvikirevad lilled. See pidi hakkama kihama arvukatest eksootilistest mereloomadest, kaunitest linnuparvedest ning tohutust hulgast kodu- ja metsloomadest, kes kõik sigivad „nende liikide järgi”. Pärast mehe ja naise loomise kirjeldamist öeldakse tekstis 1. Moosese 1:31: „Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” Milline meeldiv elukeskkond neid esimesi inimesi küll ümbritses! Kas ei näe me kogu selles loomistöös avaldumas armastava Looja tarkust, ettenägelikkust ja hoolitsust? (Jesaja 45:11, 12, 18.)
11. Kuidas ülistas Saalomon Jehoova loomistöös avalduvat tarkust?
11 Saalomon oli üks neist, kes igaviku Kuninga tarkust imetlesid. Ta juhtis korduvalt tähelepanu Looja tarkusele (Õpetussõnad 1:1, 2; 2:1, 6; 3:13—18). Saalomon kinnitab meile, et „maa püsib igavesti”. Ta hindas paljusid loomistöö imesid, kaasa arvatud see ülesanne, mida vihmapilved meie maa värskendamisel täidavad. Seega ta kirjutas: „Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!” (Koguja 1:4, 7). Niisiis, pärast seda kui vihmad ja jõed on maa värskendanud, suundub vesi ookeanidest jälle tagasi pilvedesse. Milline oleks see maa ning kus oleksime meie, kui ei toimuks seda vee puhastumise ja ringlemise protsessi?
12., 13. Kuidas me võime Jumala loomistöö vastu hindamist väljendada?
12 Kui me hindame looduse tasakaalu, tuleb meil seda oma tegudega tõestada, nagu ütles kuningas Saalomon Koguja raamatu lõpus: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: ’Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!’ ” (Koguja 12:13, 14). Me peaksime kartma teha ükskõik mida, mis Jumalale meelepaha valmistab. Selle asemel me peaksime hoopis lugupidavas aukartuses püüdma talle kuuletuda.
13 Me peaksime kindlasti soovima igaviku Kuningat tema hiilgavate loomistööde eest kiita! Laul 104:24 kuulutab: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!” Me võime rõõmsalt väljendada oma nõusolekut selle laulu viimase salmiga, öeldes nii iseendale kui ka teistele: „Kiida, mu hing, Jehoovat! Halleluuja [„Kiitke Jah’i, te inimesed”, NW]!”
Maise loodu kroon
14. Mille poolest on Jumala loodud inimene loomadest kaugelt üle?
14 Kogu Jehoova loomistöö on teostatud meisterlikult. Kuid maise loodu tähelepanuväärseim osa oleme meie — inimesed. Aadam ja Eeva olid Jehoova kuuenda loomispäeva tippsaavutus — loodu, mis ületas kaugelt kalad, linnud ja loomad! Kuigi paljud neist elusolendeist on instinktiivselt targad, on inimestele antud mõtlemisvõime, südametunnistus, mis suudab teha vahet õige ja vale vahel, võime tulevikuplaane teha ning sünnipärane soov Jumalat kummardada. Kuidas see kõik tekkis? Inimene ei arenenud alamatest loomadest, vaid loodi Jumala näo järgi. Seega võib ainult inimene ilmutada omadusi, mis on meie Loojal, kes ütles enda kohta: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest” (2. Moosese 34:6).
15. Miks me peaksime Jehoovat alandlikult tänama?
15 Kiitkem ja tänagem Jehoovat selle eest, et ta on meie keha nii erakordsel viisil kavandanud. Meie veri, mis on eluks hädavajalik, teeb keha vereringesüsteemis iga 60 sekundi jooksul täisringi. Nagu ütleb 5. Moosese 12:23, „veri on hing” — meie elu —, ja see on Jumala silmis väärtuslik. Tugevad luud, paindlikud lihased ja reageerimisvõimeline närvisüsteem jäävad kõik alla ajule, mis ületab kaugelt ükskõik millise looma aju ning mis saab hakkama selliste ülesannetega, mis käiksid üle jõu isegi pilvelõhkujasuurusel arvutil. Kas ei tee see sind alandlikuks? See peaks sind alandlikuks tegema (Õpetussõnad 22:4). Ja mõtle ka sellele: meie kopsud, kõri, keel, hambad ja suu teevad koostööd, et tekiks kõne, mida kasutavad tuhandetes keeltes rääkivad inimesed. Taavet laulis kohaselt Jehoovale: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” (Laul 139:14). Kiitkem ka meie ühes Taavetiga Jehoovat, meie imelist Kavandajat ja Jumalat!
16. Kuidas kiitis üks kuulus muusik oma heliteoses Jehoovat ja millisele tungivale üleskutsele meil tuleb vastata?
16 Joseph Haydni 18. sajandil loodud oratooriumi libretos öeldakse Jehoova kiituseks: „Tooge Talle tänu, kõik Tema tööd nii imelised! Laulge talle kiitust, laulge Talle austust, õnnistage ja ülistage Tema nime! Jehoova kiitus jääb kestma igavesti. Aamen, aamen!” Sellest veelgi kaunimad on Lauludes sageli korratavad inspireeritud väljendused, nagu näiteks see üleskutse, mis esitatakse neli korda Laulus 107: „Tänagu nad Jehoovat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele.” Kas ka sina ühined selle kiitushüüuga? Sa peaksid seda tegema, sest igaviku Kuningas Jehoova on kõige tõeliselt kauni allikas.
Veelgi vägevamad teod
17. Kuidas ’Moosese ja Talle laul’ Jehoovat ülistab?
17 Möödunud kuue tuhande aasta jooksul on igaviku Kuningas hakanud tegema veelgi vägevamaid tegusid. Me loeme Piibli viimasest raamatust tekstist Ilmutuse 15:3, 4 nende kohta, kes on taevas deemonlike vaenlaste üle võidu saavutanud: „Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: ’Suured ja imelised on sinu teod, Issand [„Jehoova”, NW] Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa rahvaste [„igaviku”, NW] Kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand [„Jehoova”, NW], ja andma austust sinu nimele? Sest sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad sind, sellepärast et su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!’ ” Miks seda laulu ’Moosese ja Talle lauluks’ nimetatakse? Vaadelgem.
18. Millist vägevat tegu meenutatakse laulus, mis on kirjas 2. Moosese raamatu 15. peatükis?
18 Umbes 3500 aastat tagasi, siis kui vaarao võimas sõjavägi Punases meres hävitati, kiitsid iisraellased Jehoovat tänulikult lauluga. Me loeme 2. Moosese 15:1, 18: „Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Jehoovale selle laulu; nad ütlesid nõnda: ’Ma laulan Jehoovale, sest tema on Ülikõrge, hobused ja ratsanikud ta heitis merre! Jehoova on kuningas ikka ja igavesti!’ ” Igaviku Kuninga õiglased kohtuotsused said avalikuks siis, kui ta mõistis kohut oma vaenlaste üle, kes trotsisid tema suveräänsust, ja kui ta nad hukkas.
19., 20. a) Miks moodustas Jehoova Iisraeli rahva? b) Kuidas on nii Tall kui ka teised Saatana väljakutsele vastanud?
19 Miks oli see teguviis möödapääsmatu? Eedeni aias pani salakaval Madu meie esivanemad patustama. Selle tagajärjel kandus patt ja ebatäiuslikkus edasi kogu inimkonnale. Kuid kooskõlas oma esialgse eesmärgiga hakkas igaviku Kuningas kohe vajalikke samme astuma, et vabastada maised valdused oma vaenlastest ja taastada seal paradiislikud tingimused. Igaviku Kuningas moodustas Iisraeli rahva ja andis oma Seaduse, et näidata eelpiltlikult, kuidas ta seda teeb (Galaatlastele 3:24).
20 Kuid hiljem muutusid iisraellased ustavusetuks, ja see kahetsusväärne olukord jõudis haripunkti siis, kui nende juhid andsid Jumala ainusündinud Poja roomlaste kätte, et need teda julmalt piinaksid ja ta tapaksid (Apostlite teod 10:39; Filiplastele 2:8). Kuid see, et Jeesus „Jumala [ohvri]tallena” surmani laitmatuks jäi, lükkas tähelepanuväärsel viisil ümber Jumala iidse Vastase Saatana väite, et mitte ükski inimene maa peal ei jää ränga katse all Jumalale ustavaks (Johannese 1:29, 36; Iiob 1:9—12; 27:5). Kuigi miljonid teised jumalakartlikud inimesed on Aadamalt ebatäiuslikkuse pärinud, on nad Jeesuse jälgedes käinud ja Saatana rünnakutest hoolimata laitmatuks jäänud (1. Peetruse 1:18, 19; 2:19, 21).
21. Mida arutatakse edaspidi seoses tekstiga Apostlite teod 17:29—31?
21 Nüüd on saabunud päev, mil Jehoova annab tasu neile, kes on jäänud ustavaks, ning mõistab kohut kõigi tõe ja õigluse vaenlaste üle (Apostlite teod 17:29—31). Kuidas see aset leiab? Sellest räägib meie järgmine artikkel.
Kordamiskast
◻ Miks on õige Jehoovat „igaviku Kuningaks” nimetada?
◻ Kuidas ilmneb Jehoova tarkus sellest, mis ta on loonud?
◻ Mille poolest on inimkond kogu loodu tippsaavutus?
◻ Millised teod ajendavad laulma ’Moosese ja Talle laulu’?
[Kast lk 12]
Jehoova ülim tarkus
Igaviku Kuninga tarkus peegeldub väga paljudes asjades, mis ta maa peal loonud on. Pane tähele Aguri sõnu: „Jumala iga sõna on selge, tema on kilbiks neile, kes otsivad kaitset temalt!” (Õpetussõnad 30:5). Seejärel viitab Agur paljudele Jumala loodud elusolenditele, nii suurtele kui väikestele. Näiteks salmides 24 kuni 28 kirjeldab ta „nelja[, kes] on küll kõige pisemad maa peal, aga ometi on nad targemad kui targad [„kuid nad on instinktiivselt targad”, NW]”. Need on sipelgas, kaljumäger, rohutirts ja sisalik.
Tõepoolest, need loomad on loodud „instinktiivselt tarkadeks”. Nad ei mõtle midagi ise välja nagu inimesed, vaid nad kasutavad kaasasündinud tarkust. Kas sa oled kunagi selle üle imestanud? Kui hästi on see loodu küll organiseeritud! Näiteks sipelgad on organiseeritud kolooniatesse, kuhu kuuluvad ema, töölised ja isased. Mõnede liikide töösipelgad peavad omaehitatud tarades koguni lehetäide karja. Seal nad lüpsavad lehetäisid ja sõdurid ajavad minema kõik kallalekippuvad vaenlased. Tekstis Õpetussõnad 6:6 manitsetakse: „Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!” Kas ei peaks nende eeskuju ajendama meid olema „innukad Issanda töös”? (1. Korintlastele 15:58.)
Inimene on ehitanud hiigelsuuri lennukeid. Aga kui palju kordi on küll lennukitest võimekamad linnud, kaasa arvatud koolibri, kes kaalub kõigest paar grammi! Et reisilennuk „Boeing 747” võiks üle ookeani jõuda, peab see peale võtma 180000 liitrit kütust ja seda peab juhtima väljaõppinud meeskond, kes kasutab keerukaid navigatsiooniseadmeid. Kuid tillukesele koolibrile piisab vaid 1 grammist rasvasest kütteainest, et lennata Põhja-Ameerikast üle Mehhiko lahe ja jõuda välja Lõuna-Ameerikasse. Tal pole vaja ei suurt kütuselaadungit ega mingisugust navigatsioonialast väljaõpet, ei keerukaid kaarte ega arvuteid! Kas kõik tema võimed on vaid juhusliku evolutsiooniprotsessi tulemus? Kindlasti mitte! See tilluke lind on instinktiivselt tark, kuna tema Looja Jehoova Jumal on ta selliselt programmeerinud.
[Pilt lk 10]
„Igaviku Kuninga” väga mitmekesine loodu teeb talle au
[Pilt lk 15]
Nii nagu Mooses ja kogu Iisrael tähistasid Jehoova võitu Punase mere ääres, tunnevad inimesed suurt rõõmu ka pärast Harmagedooni