Kas sa mäletad?
Kas sa oled viimaste Vahitornide üle hoolikalt mõelnud? Kui oled, siis pakub järgmiste asjade meeldetuletamine sulle ilmselt huvi:
▫ Mis on ’tunnustäht’, mida Jehoova teeb Jeesuse jälgedes käijatele, näitamaks, et ta ’head neile soovib’? (Laul 86:17, UT)
See, mis algkristlasi tagakiusamises vastupidamiseks tugevdas, oli „Püha Vaimu rõõm”. (1. Tessalooniklastele 1:6) Samamoodi on ka tänapäeval ning Jehoova, ’kõige hea anni ja täiusliku annetuse’ Andja, annab meelsasti „Püha Vaimu neile, kes teda paluvad”. (Jakoobuse 1:17; Luuka 11:13) Seega on püha vaimu rõõm see, mis teeb Jeesuse järelkäijatele ’tunnustähe, et Jehoova head neile soovib’. — 15.12, leheküljed 18—19.
▫ Miks on meil eluliselt tähtis võtta omaks Jumala seisukoht valetamise suhtes?
Laul 5:7 ütleb, et Jumal ’hukkab vale rääkijad’. Ilmutuse 21:8 ütleb veel, et kõikide valelike saatus on „teine surm”. Seetõttu annab see, kui me võtame omaks Jumala seisukoha valetamise suhtes, meile kindla põhjuse rääkida tõtt ning seega saada temalt eluand. — 15.12, lehekülg 23.
▫ Milles seisnes samaarlaste kummardamisvorm? (Johannese 4:20)
Samaarlased tunnustasid oma segatud kummardamises Pühakirjana ainult Pentateuhhi, viit esimest Moosese raamatut. Umbes neljandal sajandil e.m.a püstitasid nad konkurentsis Jumala templiga Jeruusalemmas templi Gerisimi mäele. Kuigi samaarlaste tempel hävitati, peavad nad tänapäevani Gerisimil iga-aastast paasapüha. — 1.1, lehekülg 25.
▫ Kas kristlased peavad aitama kaasa saastamisvastastele või looduse puhastamise abinõudele?
Kui Jeesus maa peal oli, ei püüdnud ta lahendada kõiki oma aja ühiskondlikke probleeme. Kui Jehoova oma Messia Kuningriigi kaudu oma õiglased põhimõtted ülemaailmses ulatuses kehtima paneb, saavad keskkonnaprobleemid püsivalt lahendatud. Seetõttu võtavad Jehoova tunnistajad tasakaaluka seisukoha. Ligimesearmastus ajendab neid ilmutama teiste omandi vastu lugupidamist, kuid nad panevad õigustatult Jumala Kuningriigi sõnumi kuulutamise esikohale. (Matteuse 6:33) — 1.1, lehekülg 31.
▫ Millisel viisil teenis Jeesus valgusekandjana? (Johannese 8:12)
Jeesus pühendas end Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisele. (Luuka 4:43; Johannese 18:37) Ta paljastas ka religioosseid valesid ja tõi niiviisi vaimse vabaduse neile, keda religioosses orjuses peeti. (Matteuse 15:3—9) Ta osutus silmapaistvalt maailma valguseks oma täiusliku inimelu andmisega lunahinnaks. (Matteuse 20:28; Johannese 3:16) — 15.1, leheküljed 10—11.
▫ Millised on mõned põhjused, miks me võlgneme Jehoova Jumalale allumise?
Jehoova on Universumi Suverään, ja sel põhjusel me võlgneme temale allumise. Kuna Jehoova on ka kõikvõimas, ei või keegi talle edukalt vastu seista, ja nii ei saa me ignoreerida oma kohustust temale alluda. Kõik intelligentsed loodolevused loodi teenima oma Valmistaja eesmärki ning see asetab kõigile kohustuse alistuda Jumalale. — 1.2, leheküljed 10—11.
▫ Mis aitas Joosepil seista vastu kiusatusele panna Pootifari naisega toime hoorust?
Joosepil oli võimas meelt mõjutav jõud. Ta oli hästi teadlik oma suhetest Jehoovaga ning mõistis, et hooruse sooritamine on patt nii naise abikaasa vastu kui ka, mis veelgi tähtsam, Jumala vastu. — 15.2, lehekülg 21.
▫ Mida Jeesus mõtles, kui ta ütles: „Mina olen . . . tõde”? (Johannese 14:6)
Jeesus mitte ainult ei rääkinud ega õpetanud tõde; ta elas selles ja oli selle kehastus. Seega pole kristlus lihtsalt mingi idee; see on eluviis. — 1.3, lehekülg 15.
▫ Milline lohutav õppetund leidub 51. Laulus?
See laul aitab meil mõista, et kui me komistame pattu, kuid tõeliselt kahetseme, kuuleb meie armastav taevane Isa meie hüüdu halastuse järele ning päästab meid meeleheitest. Kuid siiski peaksime olema eelkõige mures vähimagi teotuse pärast, mis Jehoova nimele on toodud. — 15.3, lehekülg 18.
▫ Mida veeristimisega sümboliseeritakse?
Ristimine on selle väline sümbol, kui keegi pühendab ennast Jehoova Jumalale. Vee alla kastmine näitab, et need, keda ristitakse, surevad iseendale keskendunud eluviisi suhtes. Veest väljatõstmine sümboliseerib seda, et nüüd on nad elus, et teha Jumala tahtmist, pannes selle oma elus esikohale. (Matteuse 16:24) — 1.4, leheküljed 5—6.