Tõstkem palves üles lojaalsed käed
”Ma tahan siis, et mehed palvetaksid igas kogumispaigas ja tõstaksid üles pühad [”lojaalsed”, UM] käed ilma vihata ja kahtlemiseta [”vaidlusteta”, UM].” (1. TIMOTEOSELE 2:8)
1., 2. a) Kuidas käib tekst 1. Timoteosele 2:8 Jehoova rahva palvetamise kohta? b) Mida me hakkame uurima?
JEHOOVA ootab, et tema rahva liikmed oleksid lojaalsed talle ja ka üksteisele. Apostel Paulus seostas lojaalsuse palvega, kui ta kirjutas: ”Ma tahan siis, et mehed palvetaksid igas kogumispaigas ja tõstaksid üles pühad [”lojaalsed”, UM] käed ilma vihata ja kahtlemiseta [”vaidlusteta”, UM]” (1. Timoteosele 2:8). Ilmselt pidas Paulus silmas ühist palvetamist ”igas kogumispaigas”, kus kristlased kogunesid. Kes pidid koguduse koosolekutel Jumala rahvast palves esindama? Need olid üksnes pühad õiglased jumalakartlikud mehed, kes täitsid hoolikalt kõiki kohustusi, mis neil Pühakirja järgi Jumala ees tuli täita (Koguja 12:13, 14). Nad pidid olema vaimselt ja moraalselt puhtad ning vaieldamatult Jehoova Jumalale andunud.
2 Iseäranis kogudusevanemad peaksid ’tõstma palves üles lojaalsed käed’. Nende hardad palved, mis on esitatud Jeesuse Kristuse nimel, tõendavad nende lojaalsust Jumala vastu ning aitavad neil vältida vaidlusi ja vihapurskeid. Tegelikult peaks iga mees, kellele antakse eesõigus esindada kristlikku kogudust ühispalves, olema vaba vihast, pahatahtlikkusest ning ebalojaalsusest Jehoova ja tema organisatsiooni vastu (Jakoobuse 1:19, 20). Milliseid juhtnööre Piibel veel annab neile, kellel on eesõigus esindada teisi ühispalves? Ja milliste Pühakirja põhimõtetega me peaksime arvestama, kui me palvetame kas üksinda või perekonnana?
Mõtle eelnevalt läbi, mida palves öelda
3., 4. a) Miks on kasulik eelnevalt läbi mõelda, mida ühispalves öelda? b) Mida näitab Pühakiri palve pikkuse kohta?
3 Kui meil palutakse esindada teisi ühispalves, jääb meil tõenäoliselt vähemalt natuke aega mõelda, mida palves öelda. Nii saame mainida palves kõike, mis on kohane ja oluline, ilma et meie palve oleks liiga pikk ja hüplev. Muidugi võime ka üksi olles kuuldavalt palvetada. Ajalimiiti seejuures pole. Jeesus palvetas kogu öö, enne kui ta oma 12 apostlit valis. Ent kui ta seadis sisse oma surma mälestusõhtu, olid tema palved enne leiva ja veini pakkumist ilmselt üsna lühikesed (Markuse 14:22—24; Luuka 6:12—16). Ja nagu me teame, olid ka Jeesuse lühikesed palved Jumalale täiesti meelepärased.
4 Oletagem, et meil on eesõigus esindada perekonda palves enne sööki. See palve võib olla üsna lühike, kuid mida ka ei öeldaks, tuleks väljendada tänu toidu eest. Kui me esindame teisi ühispalves kristliku koosoleku alguses või lõpus, ei ole tarvis esitada pikka palvet, mis hõlmab paljusid mõtteid. Jeesus mõistis hukka kirjatundjad, kes lugesid ”silmakirjaks pikki palveid” (Luuka 20:46, 47). Kindlasti ei taha ükski jumalakartlik inimene nendega sarnaneda. Vahel on aga mõnevõrra pikem palve omal kohal. Näiteks kogudusevanem, kes valitakse esitama kokkutulekul lõpupalvet, peaks eelnevalt läbi mõtlema, mida öelda, ning ta ehk soovib mainida mitut mõtet. Siiski ei tohiks ka see palve olla liiga pikk.
Pöördu Jumala poole aupaklikult
5. a) Mida me peaksime meeles pidama, kui me esitame ühispalvet? b) Miks peaksime palvetama väärikal ja lugupidaval kombel?
5 Kui esindame teisi ühispalves, peaksime pidama meeles, et me ei pöördu inimeste poole. Me ei tohiks unustada, et oleme patused olendid, kes anuvad suveräänset Issandat Jehoovat (Laul 8:4—6, 10; 73:28). Seetõttu peaksime ilmutama aupaklikku kartust valmistada talle meelepaha sellega, mida ja kuidas me temaga räägime (Õpetussõnad 1:7). Psalmist Taavet laulis: ”Aga mina lähen su kotta sinu suurest heldusest ja kummardan su püha templi poole sinu kartuses!” (Laul 5:8). Kui meil on samasugune hoiak, siis kuidas me ennast väljendame, kui meil palutakse esitada ühispalve Jehoova tunnistajate koosolekul? Kui kõnetaksime inimkuningat, teeksime seda kindlasti lugupidavalt ja väärikalt. Kas ei peaks me palvetades olema veelgi väärikamad ja lugupidavamad, sest me palvetame ju Jehoova poole, kes on ”igaviku Kuningas”? (Ilmutuse 15:3, UM.) Seega me väldime palves taolisi ütlusi nagu ”tere hommikust, Jehoova”, ”võta vastu meie südamlikud tervitused” või ”head päeva”. Pühakiri näitab, et Jumala ainusündinud Poeg Jeesus Kristus ei pöördunud oma taevase Isa poole kunagi sel moel.
6. Mida me peaksime meeles pidama, kui me ’läheme armuaujärje ette’?
6 Paulus ütles: ”Läki siis julgusega armuaujärje ette” (Heebrealastele 4:16). Oma patususest hoolimata võime pöörduda Jehoova poole ”julgusega”, sest me usume Jeesuse Kristuse lunastusohvrisse (Apostlite teod 10:42, 43; 20:20, 21). Kuid see julgus ei tähenda seda, et võiksime Jumalaga niisama juttu ajada; ka ei tohiks me talle lugupidamatuid asju öelda. Kui tahame, et meie palved Jehoovale meeldiksid, peame need esitama kohase lugupidamise ja väärikusega, ning oleks sobimatu neis teateid edastada, kellelegi nõu anda või kuulajaskonda manitseda.
Palveta alandliku hoiakuga
7. Kuidas Saalomon ilmutas alandlikkust, kui ta palvetas Jehoova templi pühitsemisel?
7 Üks tähtis Pühakirja põhimõte, mida nii isiklikku kui ühispalvet esitades tuleks meeles pidada, on see, et me peaksime palvetama alandlikult (2. Ajaraamat 7:13, 14). Kuningas Saalomon ilmutas alandlikkust oma avalikus palves Jehoova templi pühitsemisel Jeruusalemmas. Saalomon oli äsja saanud valmis ühe kõige suurejoonelisematest hoonetest, mis maa peal eales on ehitatud. Ometi palvetas ta alandlikult: ”Kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, saati siis see koda, mille ma olen ehitanud!” (1. Kuningate 8:27).
8. Millistel viisidel me võime ilmutada alandlikkust, kui esindame teisi ühispalves?
8 Sarnaselt Saalomoniga peaksime ka meie olema alandlikud, kui me esindame teisi ühispalves. Alandlikkust saab väljendada näiteks hääletooniga, kuid seejuures ei tohiks meie kõne kõlada vagatsevalt. Alandlik palve ei ole ülespuhutud ega teatraalne. Alandlik palve juhib tähelepanu Jumalale, kelle poole pöördutakse, mitte inimesele, kes palvetab (Matteuse 6:5). Alandlikkust saab väljendada ka sellega, mida me palves ütleme. Kui palvetame alandlikult, siis ei jää meist muljet, otsekui me nõuaksime, et Jumal teeks midagi meie tahtmist mööda. Me hoopis palume Jehoovat, et ta toimiks viisil, mis on kooskõlas tema püha tahtega. Laulik ilmutas kohast hoiakut, kui ta anus: ”Oh Jehoova, aita nüüd! Oh Jehoova, lase hästi korda minna!” (Laul 118:25; Luuka 18:9—14).
Palveta südamest
9. Milline Jeesuse hea nõuanne leidub tekstis Matteuse 6:7 ja kuidas me saame seda rakendada?
9 Kui tahame, et meie ühispalved ja isiklikud palved Jehoovale meeldiksid, peame palvetama südamest. See tähendab, et me lihtsalt ei korruta ühte kindlakskujunenud sõnastusega palvet, mõtlemata, mida me tegelikult räägime. Oma mäejutluses andis Jeesus nõu: ”Kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad [ekslikult], et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu.” Teisisõnu, Jeesus käskis vältida ”tühje kordusi” (Matteuse 6:7, UM allmärkus).
10. Miks võib öelda, et sama asja eest on kohane palvetada rohkem kui korra?
10 Muidugi tuleb meil ehk mingi asja pärast korduvalt palvetada. See ei ole vale, sest Jeesus ise innustas: ”Paluge [”raugematult”, UM], siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile” (Matteuse 7:7). Võib-olla on mõnes paigas tarvis uut kuningriigisaali, sest Jehoova õnnistab kohalikku kuulutustööd (Jesaja 60:22). On kohane mainida seda sageli oma isiklikes palvetes või ühispalvetes Jehoova rahva koosolekutel. See ei ole ’tühi kordus’.
Ära unusta tänu ja kiitust
11. Kuidas me võime rakendada tekstis Filiplastele 4:6, 7 leiduvaid mõtteid nii ühistes kui isiklikes palvetes?
11 Paljud inimesed palvetavad üksnes selleks, et midagi paluda, kuid meie armastus Jehoova Jumala vastu peaks meid ajendama teda tänama ja kiitma nii isiklikes kui ühistes palvetes. ”Ärge muretsege ühtigi,” kirjutas Paulus, ”vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Jah, lisaks anumistele ja palumistele peaksime väljendama oma tänu Jehoovale tema vaimsete ja materiaalsete õnnistuste eest (Õpetussõnad 10:22). Psalmist laulis: ”Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!” (Laul 50:14). Ja Taaveti palvelaulus leiduvad järgmised sõnad: ”Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülendan teda!” (Laul 69:31). Kas ei peaks me tegema sedasama nii ühistes kui isiklikes palvetes?
12. Kuidas täitub tänapäeval Laul 100:4, 5 ning mille eest me võime seega Jumalat tänada ja kiita?
12 Psalmist laulis Jumalast: ”Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! Sest Jehoova on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve!” (Laul 100:4, 5). Tänapäeval siseneb inimesi kõigi rahvaste hulgast Jehoova pühamu õuedesse ning me võime teda selle eest kiita ja tänada. Kas sa väljendad oma tänu Jumalale kohaliku kuningriigisaali eest ja näitad oma hindamist selle vastu, käies seal korrapäraselt koosolekutel koos teistega, kes armastavad Jumalat? Ja kas sa seal olles laulad kogu südamest kiitus- ja tänulaule meie armastavale taevasele Isale?
Ära kunagi häbene palvetada
13. Milline näide Piiblist kinnitab, et me peaksime palvetama Jehoova poole ka siis, kui me mõne süüteo tõttu ennast vääritutena tunneme?
13 Isegi kui me mõne süüteo tõttu ennast vääritutena tunneme, peaksime hardas palves Jumala poole pöörduma. Kui juudid tegid pattu sellega, et võtsid endile võõramaa naisi, siis Esra põlvitas, sirutas oma lojaalsed käed Jumala poole ja palvetas alandlikult: ”Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatavad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani! Oma vanemate päevist kuni tänapäevani me oleme suured süüdlased. [— — —] Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu — ometi oled sina, meie Jumal, arvestanud meie pahateod vähemaks ja oled meile andnud pääsenuid, nagu need — kas peaksime jälle tühistama su käsud ja saama langudeks nende jäledate rahvastega? Kas sa mitte ei vihastu lõplikult meie peale, nõnda et ükski ei jää üle ega pääse? Jehoova, Iisraeli Jumal, sina oled õiglane, et täna on meist veel pääsenuid järele jäänud! Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees!” (Esra 9:1—15; 5. Moosese 7:3, 4).
14. Mida on tarvis selleks, et Jumal meile andestaks, nagu see ilmnes Esra päevil?
14 Et Jumal meile andestaks, peame lisaks süü ülestunnistamisele ka kahetsema ja kandma ”õiget meeleparanduse vilja” (Luuka 3:8; Iiob 42:1—6; Jesaja 66:2). Esra päevil juudid mitte üksnes ei kahetsenud, vaid püüdsid ka halba heastada — nad saatsid võõrad naised minema (Esra 10:44, UM; võrdle 2. Korintlastele 7:8—13). Kui me soovime, et Jumal andestaks meile mõne tõsise väärteo, siis tunnistagem see üles alandlikus palves ja kandkem õiget meeleparanduse vilja. Kahetsev hoiak ja soov halba heastada peaks ajendama meid ka otsima vaimset abi kristlikelt kogudusevanematelt (Jakoobuse 5:13—15).
Leia palvest lohutust
15. Kuidas näitab Hanna kogemus, et me võime palvest lohutust leida?
15 Kui meie süda mingil põhjusel valutab, võime palvest lohutust leida (Laul 51:19; Õpetussõnad 15:13). Lojaalne Hanna koges seda. Ta elas ajal, mil suured perekonnad oli Iisraelis tavalised, kuid temal ei olnud lapsi. Tema abikaasal Elkanal oli poegi ja tütreid oma teise naise Peninna kaudu, kes pilkas Hannat tema viljatuse pärast. Hanna palvetas hardalt ja tõotas Jumalale, et kui see õnnistab teda pojaga, siis annab ta ”tema Jehoovale kogu ta eluajaks”. Leidnud palvest ja ülempreester Eeli sõnadest lohutust, Hanna ”ei olnud enam kurb”. Talle sündiski poiss, kellele ta pani nimeks Saamuel. Hiljem andis ta tema Jehoova pühamu teenistusse (1. Saamueli 1:9—28). Olles tänulik Jumala lahkuse eest tema vastu, esitas ta tänupalve, milles ta kiitis Jehoovat kui Jumalat, kellele pole võrdset (1. Saamueli 2:1—10). Sarnaselt Hannaga võime meiegi leida lohutust palvest ja olla kindlad, et Jumal vastab kõigile palvetele, mis on kooskõlas tema tahtega. Kui me oma südame tema ette välja valame, siis ärgem meiegi olgem enam kurvad, sest ta kas võtab ära meie koorma või aitab meil seda kanda (Laul 55:23).
16. Miks me peaksime palvetama, kui oleme millegi pärast hirmul või mures, nagu seda näitab Jaakobi juhtum?
16 Kui mõni olukord tekitab meis hirmu, südamevalu või muret, otsigem kindlasti Jumalalt palves lohutust (Laul 55:2—5). Jaakob kartis kohtuda oma vaenulikuks muutunud venna Eesaviga. Kuid ta otsustas siiski palvetada: ”Mu isa Aabrahami Jumal ja mu isa Iisaki Jumal, Jehoova, kes mulle ütlesid: mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis ma teen sulle head! Mina pole väärt kõiki neid heategusid ja kõike seda truudust, mida sa oma sulasele oled osutanud! Sest kepp käes ma läksin üle selle Jordani, aga nüüd on mul kaks leeri! Päästa mind ometi mu venna Eesavi käest, sest ma kardan, et ta tuleb ja lööb mind maha ühes emade ja lastega! Sina ise aga oled öelnud: ma teen sulle tõesti head ja lasen su soo saada mereliiva sarnaseks, mida ei saa ära lugeda selle rohkuse pärast!” (1. Moosese 32:10—13). Eesav ei löönud maha Jaakobit ja neid, kes temaga kaasas olid. Nõnda tegi Jehoova Jaakobile head sel korral.
17. Kuidas võib palve tuua meile lohutust kibedas katsumuses, nagu näitab Laul 119:52?
17 Jumalat anudes võime leida lohutust sellest, kui tuletame meelde Jumala Sõnas leiduvaid mõtteid. Võib-olla oli see kuningapoeg Hiskija, kes Piibli kõige pikemas laulus — kaunis viisistatud palves — laulis: ”Mul seisid meeles, Jehoova, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti!” (Laul 119:52). Kibedas katsumuses alandlikult palvetades võib meile meenuda mõni Piibli põhimõte või seadus, mille järgi toimides kogeme oma lohutuseks, et oleme oma taevasele Isale meelepärased.
Lojaalsed on püsivad palves
18. Miks võib öelda, et kõik Jumalale lojaalsed inimesed palvetavad tema poole?
18 Kõik, kes on lojaalsed Jehoova Jumalale, on ”püsivad palves” (Roomlastele 12:12). Laulus 32, mille Taavet koostas võib-olla pärast seda, kui ta oli Batsebaga patustanud, kirjeldab ta piina, mida ta tundis, kui ta ei otsinud Jumalalt andestust, ning kergendust, mida tõi talle see, kui ta oma süütegu kahetses ja selle Jumalale üles tunnistas. Taavet laulis: ”Sellepärast [et Jehoova andestab neile, kes tõeliselt kahetsevad] palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav” (Laul 32:6).
19. Miks me peaksime tõstma palves üles lojaalsed käed?
19 Kui me peame kalliks oma suhteid Jehoova Jumalaga, siis palume temalt halastust Jeesuse lunastusohvri alusel. Me võime minna armuaujärje ette julgusega ning saada halastust ja abi õigeks ajaks (Heebrealastele 4:16). Palvetamiseks on tõesti palju põhjusi! Seepärast ’palvetagem lakkamata’ ning öelgem Jumalale sageli südamesttulevaid kiidu- ja tänusõnu (1. Tessalooniklastele 5:17). Nii päeval kui öösel tõstkem palves üles lojaalsed käed!
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis kasu on sellest, kui mõtleme eelnevalt läbi, mida ühispalves öelda?
◻ Miks me peaksime palvetama lugupidaval ja väärikal moel?
◻ Millise hoiakuga me peaksime palvetama?
◻ Miks ei tohiks me palves tänu ja kiitust ära unustada?
◻ Kuidas näitab Piibel, et me võime palve kaudu lohutust leida?
[Pilt lk 17]
Kuningas Saalomon ilmutas alandlikkust oma avalikus palves Jehoova templi pühitsemisel
[Pildid lk 18]
Sarnaselt Hannaga võid sinagi palvest lohutust leida