Teenige Jehoovat südamerõõmuga
„Sinu peale tulevad kõik need needused . . . Et sa ei ole teeninud Jehoovat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest [„südamerõõmuga”, NW].” — 5. MOOSESE 28:45—47.
1. Millised tõendid näitavad, et need, kes teenivad Jehoovat, on rõõmsad, ükskõik kus nad ka ei teeniks?
JEHOOVA sulased on rõõmsad, ükskõik kas nad teevad tema tahtmist taevas või maa peal. Inglitest „hommikutähed” tõstsid rõõmukisa, kui rajati maa, ja kahtlemata täidavad müriaadid taevainglid rõõmuga ’Jumala käske’. (Iiob 38:4—7; Laul 103:21) Jehoova ainusündinud Poeg oli taevas rõõmus „meistertööline” ja ka inimese Jeesuse Kristusena maa peal olles valmistas talle rõõmu Jumala tahte täitmine. Veelgi enam, „ta kannatas piinaposti tema ette seatud rõõmu pärast, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele”. — Õpetussõnad 8:30, 31; Heebrealastele 10:5—10; 12:2; NW.
2. Mis määras selle, kas iisraellastele said osaks õnnistused või needused?
2 Iisraellased kogesid rõõmu, kui nad olid Jumalale meele järele. Aga mis pidi juhtuma siis, kui nad olid talle sõnakuulmatud? Neid hoiatati: „[Needused] jäävad igaveseks ajaks tunnustähtedeks ja imetegudeks sinule ja su järglastele! Et sa ei ole teeninud Jehoovat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest [„südamerõõmuga”, NW] kõige külluse eest, siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Jehoova saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses! Ja ta paneb su kaela peale raudikke, kuni ta sind on hävitanud!” (5. Moosese 28:45—48) Õnnistused ja needused tegid selgeks, kes olid Jehoova sulased ja kes mitte. Sellised needused tõendasid ka seda, et Jumala põhimõtteid ja eesmärke ei saa tühiasjaks pidada ega põlata. Kuna iisraellased keeldusid võtmast kuulda Jehoova hoiatusi maa laastamise ja vangipõlve kohta, sai Jeruusalemmast „needus kõigile maa rahvaile”. (Jeremija 26:6, NW) Niisiis, kuuletugem Jumalale ja jäägem tema soosingusse. Rõõm on üks paljudest Jumala õnnistustest, mida kogevad kõik, kes kardavad Jumalat.
Kuidas teenida „südamerõõmuga”
3. Mis on piltlik süda?
3 Iisraellased pidid teenima Jehoovat „rõõmuga ja südamerõõmuga”. Seda peavad tegema ka Jumala nüüdisaja sulased. Rõõmustada tähendab „olla õnnelik; olla täis rõõmu”. Pühakirjas küll mainitakse füüsilist südant, kuid see ei mõtle ega arutle sõnasõnaliselt. (2. Moosese 28:30) Selle põhifunktsioon on pumbata verd, mis varustab keharakke toitainetega. Kuid enamikul juhtudel viitab Piibel piltlikule südamele, mis on enamgi kui vaid tunnete, ajendite ja intellekti keskus. Öeldakse, et see kujutab endast „üldises mõttes keskset paika, sisemust, ja seega sisemist inimest, mis avaldub kõigis tema mitmesugustes ettevõtmistes, tema soovides, kiindumustes, emotsioonides, ihades, eesmärkides, tema mõtetes, arusaamades, kujutelmades, tema tarkuses, teadmistes, oskustes, tema tõekspidamistes ja arutlustes, tema mälus ja teadvuses”. (Journal of the Society of Biblical Literature and Exegesis, 1882, lehekülg 67) Meie piltlik süda hõlmab meie tundeid ja emotsioone, kaasa arvatud rõõmu. — Johannese 16:22.
4. Mis võib aidata meil teenida Jehoova Jumalat südamerõõmuga?
4 Mis võib aidata meil teenida Jehoovat südamerõõmuga? Abiks on positiivne ning hindav suhtumine meie õnnistustesse ja Jumala antud eesõigustesse. Näiteks võime rõõmuga mõtiskleda oma eesõiguse üle olla Jumala „pühas teenistuses”. (Luuka 1:75, NW) Sellega on seotud eesõigus kanda nime Jehoova tunnistajad. (Jesaja 43:10—12) Sinna võime lisada rõõmu teadmisest, et kui me Jumala Sõna järgime, siis me meeldime Temale. Ja millist rõõmu küll pakub vaimse valguse peegeldamise teel paljude aitamine, et nad võiksid pimedusest välja tulla! — Matteuse 5:14—16; võrdle 1. Peetruse 2:9.
5. Mis on jumaliku rõõmu allikas?
5 Kuid siiski ei ole Jehoova teenimine südamerõõmuga pelgalt positiivse mõtteviisi küsimus. Muidugi tuleb positiivne seisukoht kasuks. Kuid jumalik rõõm ei ole midagi, mida me saavutame iseloomu arendades. See on Jehoova vaimu vili. (Galaatlastele 5:22, 23) Kui meil see rõõm puudub, tuleb meil ehk võtta ette muudatusi, et me enam ei mõtleks ega tegutseks kuidagi pühakirja-vastaselt, mis ju kurvastaks Jumala vaimu. (Efeslastele 4:30) Aga kui me oleme Jehoovale andunud, siis ärgem kartkem, et kui me mõnikord siirast rõõmu ei tunne, on see Jumala hukkamõistu märk. Me oleme ebatäiuslikud ja meile saab mõnikord osaks valu, kurbus ja isegi depressioon, kuid Jehoova mõistab meid. (Laul 103:10—14) Niisiis, palugem tema püha vaimu ja pidagem meeles, et selle vili rõõm tuleb Jumalalt. Meie armastav taevane Isa vastab sellistele palvetele ja võimaldab meil teenida teda südamerõõmuga. — Luuka 11:13.
Kui rõõm puudub
6. Mida me peaksime tegema, kui meil Jumala teenistuses puudub rõõm?
6 Kui meil teenistuses puudub rõõm, siis võime lõpuks kaotada Jehoovat teenides esialgse innukuse või isegi osutuda talle ustavusetuks. Seepärast teeksime targasti, kui kaaluksime alandlikult ja palvemeeles oma ajendeid ning võtaksime ette vajalikud muudatused. Et meil oleks Jumala antud rõõm, peame teenima Jehoovat armastusest ning kõigest oma südamest, hingest ja meelest. (Matteuse 22:37) Me ei tohi teenida võistlusvaimust lähtudes, sest Paulus kirjutas: „Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus. Ärgem olgem ahned tühjale aule, üksteist ärritades [„üksteises võistlusvaimu õhutades”, NW], üksteist kadestades.” (Galaatlastele 5:25, 26) Me ei leia tõelist rõõmu, kui teenime sellepärast, et tahame teiste seast välja paista või otsime kiitust.
7. Kuidas me saame oma südamerõõmu uuesti sütitada?
7 Me leiame rõõmu siis, kui elame Jehoovale pühendumise kohaselt. Kui olime äsja Jumalale pühendunud, püüdsime kristliku eluviisi innukalt omaks võtta. Me uurisime Pühakirja ja käisime korrapäraselt koosolekutel. (Heebrealastele 10:24, 25) See andis meile rõõmu osaleda teenistuses. Aga mida teha siis, kui meie rõõm on kahanenud? Piibliuurimine, koosolekutel käimine, teenistuses osalemine — täiel määral tegutsemine kõigis kristluse valdkondades — peaks tooma meie ellu vaimse tasakaalu ning uuesti sütitama esimese armastuse ja endise südamerõõmu. (Ilmutuse 2:4) Siis me ei ole sellised, kes on üsna rõõmutud ja vajavad sagedasti vaimset abi. Kogudusevanemad tulevad küll heal meelel appi, kuid igaüks meist peab elama Jumalale pühendumise kohaselt. Mitte keegi teine ei saa seda meie eest teha. Niisiis, seadkem endile sihiks järgida reeglipärast kindlakskujunenud kristlikku eluviisi, nii et elaksime Jehoovale pühendumise kohaselt ja et meil oleks tõeline rõõm.
8. Miks on puhas südametunnistus nii tähtis, kui me tahame olla rõõmsad?
8 Kui me tahame, et meil oleks Jumala vaimu vili rõõm, peab meil olema puhas südametunnistus. Iisraeli kuningas Taavet oli õnnetu seni, kuni püüdis oma pattu salata. Tundus koguni, et ta üdi on kuivanud, ja võis olla, et ta jäi füüsiliselt haigeks. Millist kergendust ta küll tundis, kui ta oli kahetsenud ja oma pattu tunnistanud! (Laul 32:1—5) Meiegi ei saa olla rõõmsad, kui me mõnda tõsist pattu varjame. Vägagi tõenäoliselt elame selle tagajärjel murerohket elu. On kindel, et sel teel ei saa meile osaks rõõm. Kuid patu tunnistamine ja kahetsemine toob kergenduse ning me saame rõõmsa vaimu tagasi. — Õpetussõnad 28:13.
Rõõmus ootus
9., 10. a) Millise tõotuse sai Aabraham, aga kuidas tema usk ja rõõm proovile pandi? b) Kuidas me võime saada kasu Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi eeskujust?
9 Üks asi on olla rõõmus algul, kui oleme alles õppinud tundma Jumala eesmärki, kuid hoopis teine asi on säilitada rõõm ka aastate möödudes. Seda saab selgitada ustava Aabrahami näite varal. Pärast seda kui ta oli teinud Jumala käsul katse ohverdada oma poeg Iisak, andis ingel edasi järgmise sõnumi: „Ma vannun iseenese juures, ütleb Jehoova: Sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainust poega, ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo [„seemne”, NW] väga paljuks nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres, ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad! Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!” (1. Moosese 22:15—18) Kahtlemata oli Aabraham selle tõotuse üle ülimalt rõõmus.
10 Ehk lootis Aabraham, et Iisak on see „seeme”, kelle kaudu saabuvad tõotatud õnnistused. Aga kui möödusid aastad ja Iisaki kaudu ei olnud midagi imelist teostunud, pani see ehk Aabrahami ning tema pere usu ja rõõmu proovile. Kuna Jumal seda tõotust tema pojale Iisakile ja hiljem selle pojale Jaakobile taas kinnitas, veendusid nad, et see Seeme tuleb alles tulevikus, ja see aitas neil säilitada usu ja rõõmu. Aabraham, Iisak ja Jaakob surid, ilma et oleksid näinud Jumala poolt neile antud tõotuse täitumist, kuid nad ei olnud Jehoova rõõmutud sulased. (Heebrealastele 11:13) Ka meie võime teenida Jehoovat ikka usu ja rõõmuga, kui ootame tema tõotuste täitumist.
Rõõm tagakiusamisest hoolimata
11. Miks me võime olla rõõmsad, vaatamata tagakiusamisele?
11 Meie kui Jehoova sulased võime teenida Jehoovat südamerõõmuga ka siis, kui kannatame tagakiusamist. Jeesus kuulutas õnnelikuks need, keda tema pärast taga kiusatakse, ja apostel Peetrus ütles: „Sedamööda nagu teil on osa Kristuse kannatamistest, olge rõõmsad, et võiksite rõõmustuda ning hõisata tema au ilmumisel. Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis te olete õndsad, sest au ja Jumala Vaim hingab teie peal.” (1. Peetruse 4:13, 14; Matteuse 5:11, 12) Kui teid õigluse pärast taga kiusatakse ja teid tabavad kannatused, on teil Jehoova vaim ja heakskiit, ning see kindlasti suurendab rõõmu.
12. a) Miks me võime usukatsetele rõõmuga vastu minna? b) Millise tähtsa õppetunni võib saada juhtumist pagendatud leviidiga?
12 Me võime usukatsetele rõõmuga vastu minna, sest Jumal on meie Varjupaigaks. See saab ilmsiks Lauludes 42 ja 43. Keegi leviit oli mingil põhjusel pagenduses. Ta tundis Jumala pühamus kummardamise järele sellist puudust, et ta oli otsekui janunev emahirv, kes kuivas ja mahajäetud piirkonnas tunneb igatsust vee järele. Ta ’janunes’ ehk igatses Jehoova järele ja eesõiguse järele kummardada Jumalat tema pühamus. (Laul 42:2, 3) Selle pagendatu kogemus peaks ajendama meid ilmutama tänulikkust selle vastu, et meil on võimalik Jehoova rahvaga läbi käia. Kui tagakiusamise tõttu tekib selline olukord, et meid vangistatakse ja me ei saa mõnda aega teistega koos olla, siis meenutagem, kuidas me minevikus tundsime üheskoos pühas teenistuses olles rõõmu, ja palugem vastupidavust, ’oodates Jumalat’, et ta võimaldaks meil jälle ühes tema kummardajatega korrapäraselt tegutseda. — Laul 42:5, 6, 12; 43:3—5.
„Teenige Jehoovat rõõmuga”
13. Kuidas näitab Laul 100:1, 2, et rõõm peab olema meie jumalateenistuse väljapaistev joon?
13 Rõõm peab olema meie jumalateenistuse väljapaistev joon. See ilmnes lauliku esitatud tänulaulus: „Hõisake Jehoovale kõik ilmamaad! Teenige Jehoovat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!” (Laul 100:1, 2) Jehoova on „õnnelik Jumal”, ja ta tahab, et tema sulased leiaksid rõõmu Temale pühendumisest tulenevate kohustuste täitmisest. (1. Timoteosele 1:11, NW) Kõigist rahvastest inimesed peaksid juubeldama Jehoovas ja meie kiitusväljendused peaksid olema valjud kui võiduka armee ’hõisked’. Kuna jumalateenistus värskendab, peaks sellega kaasnema rõõm. Sellepärast kutsuski laulik inimesi üles tulema Jumala juurde „hõiskamisega”.
14., 15. Kuidas käib Laul 100:3—5 Jehoova rõõmsa rahva kohta tänapäeval?
14 Laulik jätkas: „Teadke [tunnistage, tunnustage], et Jehoova on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari!” (Laul 100:3) Kuna Jehoova on meie Looja, siis me oleme tema omad, otsekui lambad on karjase omad. Jumal hoolitseb meie eest nii hästi, et me ülistame teda tänumeeles. (Laul 23) Veel laulis laulik Jehoova kohta: „Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! Sest Jehoova on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve!” — Laul 100:4, 5.
15 Tänapäeval tuleb Jehoova pühamu õuedesse kõigist rahvastest rõõmsaid inimesi, et tuua tänu ja kiitust. Me ülistame rõõmsalt Jumala nime, kõneldes Jehoovast alati head, ja tema ülevad omadused ajendavad meid teda kiitma. Ta on läbinisti hea ning tema heldusele ja kaastundele oma sulaste vastu võib alati loota, sest see kestab igavesti. Jehoova on „põlvest põlve” ustav, ilmutades armastust nende vastu, kes teevad tema tahtmist. (Roomlastele 8:38, 39) Niisiis on meil kindlasti mõjuvaid põhjusi ’teenida Jehoovat rõõmuga’.
Olge rõõmsad lootuses
16. Millistes lootustes ja ootustes võivad kristlased rõõmustada?
16 Paulus kirjutas: „Olge rõõmsad lootuses.” (Roomlastele 12:12) Jeesuse Kristuse võitud järelkäijad rõõmustavad kirkas surematu taevase elu lootuses, mille Jumal oma Poja kaudu neile võimalikuks on teinud. (Roomlastele 8:16, 17; Filiplastele 3:20, 21) Ka kristlastel, kellel on igavese elu lootus Paradiisis maa peal, on põhjust rõõmustamiseks. (Luuka 23:43) Kõigil Jehoova ustavatel sulastel on põhjust rõõmustada Kuningriigi lootuses, sest nad kas kuuluvad taevasesse valitsusse või elavad selle maistes valdustes. Milline rõõmurikas õnnistus! — Matteuse 6:9, 10; Roomlastele 8:18—21.
17., 18. a) Mida ennustatakse Jesaja 25:6—8? b) Kuidas on see Jesaja prohvetiennustus täitunud praegu ja kuidas see täitub tulevikus?
17 Ka Jesaja ennustas sõnakuulelikule inimkonnale rõõmsat tulevikku. Ta kirjutas: „Vägede Jehoova valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega, selitatud viinadega! Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid! Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud!” — Jesaja 25:6—8.
18 See vaimne pidu, millel meie kui Jehoova kummardajad tänapäeval osaleme, on tõepoolest rõõmurikas võõruspidu. Tegelikult voolab meie rõõm lausa üle, kuna me teenime Jumalat innukas ootuses, et uues maailmas toimub tema tõotatud võõruspidu sõnasõnaliste heade asjadega. (2. Peetruse 3:13) Jehoova eemaldab Jeesuse ohvri alusel „katte”, mis katab inimkonda Aadama pattu tõttu. Milline rõõm on näha, et patt ja surm on eemaldatud! Milline rõõm on tervitada ülesäratatud inimesi, näha, et pisarad on kadunud, ja elada paradiislikul maal, kus Jehoova rahvast enam ei teotata, vaid kus nad on andnud suurele pilkajale Kurat-Saatanale Jumala ees vastuse! — Õpetussõnad 27:11.
19. Kuidas me peaksime reageerima neile ootustele, mida Jehoova on meie kui oma tunnistajate ette seadnud?
19 Kas ei täida teadmine, mida Jehoova oma sulaste heaks teeb, teie südant rõõmu ja tänumeelega? Sellised ülevad ootused valmistavad meile tõepoolest rõõmu! Pealegi võime õnnistusrikkas lootuses toetuda meie õnnelikule, armastavale, heldekäelisele Jumalale, väljendades järgmisi mõtteid: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest.” (Jesaja 25:9) Särav lootus kindlalt meeles, tehkem kõik, mis suudame, et teenida Jehoovat südamerõõmuga.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Kuidas me saame teenida Jehoovat „südamerõõmuga”?
◻ Mida me saame teha, kui meie jumalateenistuses puudub rõõm?
◻ Miks võib Jehoova rahval olla rõõm, vaatamata tagakiusamisele?
◻ Milliseid põhjusi on meil rõõmustamiseks lootuses?
[Pildid lk 17]
Kõigis kristliku elu valdkondades osalemine suurendab meie rõõmu