„Tulge Jumala ligi”
„Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (JAKOOBUSE 4:8)
1., 2. a) Mida inimesed sageli väidavad? b) Mida manitses Jakoobus tegema ja miks seda oli vaja?
„JUMAL on meiega.” Need sõnad on kaunistanud rahvuslikke sümboleid ja isegi sõdurite vormirõivaid. „Me loodame Jumalale” on kirjutatud loendamatutele rahatähtedele. Tavaliselt väidavad inimesed, et neil on Jumalaga head suhted. Ent kas pole sa nõus, et tegelikult nõuavad sellised suhted palju rohkemat kui vaid neist rääkimist või loosungite tegemist?
2 Piibel näitab, et sellised suhted Jumalaga on võimalikud. Siiski tuleb pingutada. Isegi mõned 1. sajandil elanud võitud kristlased pidid parandama oma suhteid Jehoova Jumalaga. Kristlik ülevaataja Jakoobus pidi manitsema mõningaid seoses lihalike kalduvuste ja vaimse ebapuhtusega. Keset seda nõuannet ütles ta järgmised jõulised sõnad: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:1–12). Mida mõtles Jakoobus sõnadega „tulge ligi”?
3., 4. a) Mida võisid mõningatele Jakoobuse lugejatele 1. sajandil meenutada sõnad „tulge Jumala ligi”? b) Miks me võime kindlad olla, et Jumalale on võimalik läheneda?
3 Jakoobus kasutas väljendit, mis oli tuttav paljudele tema lugejatele. Moosese Seaduses olid kirjas juhendid, kuidas preestrid pidid ’liginema Jehoovale’ tema rahva eest (2. Moosese 19:22). See võis Jakoobuse lugejatele meenutada, et Jehoovale lähenemist ei saa pidada endastmõistetavaks. Jehoova on suurim aukandja universumis.
4 Teisest küljest aga märgib üks piibliõpetlane, et „selles manitsuses [Jakoobuse 4:8] väljendub jõuline optimism”. Jakoobus teadis, et Jehoova on alati kutsunud ebatäiuslikke inimesi enda ligi (2. Ajaraamat 15:2). Jeesuse ohver avas veel täielikumas mõttes tee Jehoovale ligipääsuks (Efeslastele 3:11, 12). Tänapäeval on miljonitele avanenud tee Jumalale lähenemiseks! Aga kuidas me saaksime sellest imelisest võimalusest kinni haarata? Vaadelgem põgusalt kolme viisi, kuidas me saame tulla Jehoova Jumala ligi.
Jätka Jumala tundmaõppimist
5., 6. Kuidas ilmneb noore Saamueli näitest, mida tähendab „õppida tundma” Jumalat?
5 Tekstis Johannese 17:3 ütles Jeesus: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” Selles ja paljudes teistes tõlgetes erineb see salm natuke Uue Maailma Tõlkest. Selle asemel, et öelda lihtsalt „tunneksid”, esineb seal väljend „õpiksid tundma” Jumalat. Ka mitmed õpetlased märgivad, et siin algtekstis olev kreeka sõna tähendab midagi enamat kui lihtsalt tundmist – see osutab kestvale tegevusele, mis võib viia koguni lähedase tutvuseni.
6 Mõte sellest, et Jumalat on võimalik lähedalt tundma õppida, polnud Jeesuse päevil sugugi uudne. Näiteks Heebrea Kirjadest võime lugeda, et kui Saamuel oli väike poiss, siis ta „ei tundnud veel Jehoovat” (1. Saamuel 3:7). Kas see tähendab, et Saamuel teadis oma Jumalast väga vähe? Ei tähenda. Tema vanemad ja preestrid olid talle kindlasti palju õpetanud. Kuid selles salmis esinev heebrea sõna võib ühe õpetlase ütluse kohaselt „tähistada väga lähedast tutvust”. Saamuel polnud veel Jehoovat lähedalt tundma õppinud, nagu ta seda tegi hiljem, teenides Jehoova esindajana. Kui Saamuel üles kasvas, õppis ta Jehoovat tõesti tundma ja tal kujunesid temaga lähedased isiklikud suhted (1. Saamueli 3:19, 20).
7., 8. a) Miks ei peaks meid heidutama Piibli sügavamad õpetused? b) Millised on mõned sügavad Jumala Sõna tõed, mida meil oleks hea uurida?
7 Kas sina omandad teadmisi Jehoova kohta, et õppida teda lähemalt tundma? Selleks tuleb sul hakata ’himustama’ Jumala pakutavat vaimset toitu (1. Peetruse 2:2). Ära rahuldu vaid algteadmistega. Püüa saada teada sügavamaid Piibli õpetusi (Heebrealastele 5:12–14). Kas sellised õpetused heidutavad sind ja tekitavad tunde, et need on liiga keerulised? Sel juhul pea meeles, et Jehoova on „Suurim Õpetaja” (Jesaja 30:20, UM). Tema teab, kuidas aidata ebatäiuslikel inimestel mõista sügavaid tõdesid. Ja ta võib õnnistada su siiraid püüdeid mõista seda, mida ta soovib sulle õpetada (Laul 25:4).
8 Miks mitte uurida oma suhtumist seoses mõningate „Jumala sügavustega”? (1. Korintlastele 2:10.) Need pole mingid kuivad teemad, mille üle väitlevad ehk teoloogid ja vaimulikud. Need on elulähedased õpetused, mis annavad vaimustava ettekujutuse meie armastava Isa mõtetest ja tunnetest. Näiteks lunastus, „püha saladus” ning mitmesugused lepingud, mille kaudu Jehoova on õnnistanud oma rahvast ja teostanud oma eesmärke – need ja paljud teised seesugused teemad annavad ainet meeldivaks ja kasulikuks uurimistööks (1. Korintlastele 2:7, UM).
9., 10. a) Miks uhkus on ohtlik ja mis aitab seda vältida? b) Miks me peaksime püüdma olla alandlikud, kui mõtleme Jehoova teadmistele?
9 Kui sa kasvad sügavamate vaimsete tõdede tundmises, ole ettevaatlik ohu suhtes, mis võib kaasneda teadmistega – uhkus (1. Korintlastele 8:1). Uhkus on ohtlik, sest see viib inimesed Jumalast eemale (Õpetussõnad 16:5; Jakoobuse 4:6). Pea meeles, et mitte ühelgi inimesel pole põhjust hoobelda oma teadmistega. Sellele osutavad näiteks sissejuhatavad sõnad ühes raamatus, mis annab ülevaate inimkonna teaduslikest edusammudest lähiajaloos: „Mida rohkem me teame, seda rohkem me mõistame, kui vähe me teame. ... Kõik, mida oleme teada saanud, pole midagi, võrreldes sellega, mida me veel ei tea.” Sellist alandlikkust on meeldiv kohata. Ja kui mõtleme suurimale teadmiste kogule – Jehoova Jumala teadmistele –, on meil veelgi rohkem põhjust alandlikuks jääda. Miks?
10 Pane tähele mõningaid Piibli ütlusi Jehoova kohta. „Väga sügavad on su mõtted!” (Laul 92:6.) „[Jehoova] mõistus on määratu!” (Laul 147:5.) „[Jehoova] mõistus on uurimatu!” (Jesaja 40:28.) „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust!” (Roomlastele 11:33.) On selge, et me ei saa mitte kunagi teada kõike, mida Jehoova kohta on võimalik teada (Koguja 3:11). Ta on õpetanud meile palju imelist, aga siiski jääb meie jaoks ikka veel lõputu hulk teadmisi, mida võime omandada. Kas ei tee see väljavaade meid ühest küljest rõõmsaks ja samas ka alandlikuks? Kui me siis uusi asju õpime, kasutagem oma teadmisi alati selleks, et saada Jehoovaga lähedasemaks ja aidata ka teistel seda teha – ning mitte kunagi selleks, et iseennast ülistada (Matteuse 23:12; Luuka 9:48).
Väljenda armastust Jehoova vastu
11., 12. a) Kuidas peaksid teadmised Jehoova kohta meid mõjutama? b) Mis näitab, kas inimese armastus Jehoova vastu on ehtne?
11 Apostel Paulus osutas tabavalt seosele teadmiste ja armastuse vahel. Ta kirjutas: „Seda ma palun Jumalalt, et teie armastus veel rohkem ja rohkem kasvaks selges tunnetamises [„koos täpsete teadmistega”, UM] ja kõiges tajumises” (Filiplastele 1:9). Selle asemel, et meid uhkeks teha ja ennast täis ajada, peaks iga tõde, mille saame teada Jehoova ja tema eesmärkide kohta, kasvatama meie armastust oma taevase Isa vastu.
12 Muidugi on palju neid, kes küll väidavad, et nad armastavad Jumalat, aga tegelikult ei pea see paika. Tugevad tunded nende südames võivad isegi siirad olla. Sellised tunded on head, koguni kiiduväärsed, kui nad on kooskõlas täpsete teadmistega. Aga iseenesest pole need veel sama, mis tõeline armastus Jumala vastu. Miks mitte? Pane tähele, kuidas Jumala Sõna kirjeldab sellist armastust: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3). Seega armastus Jehoova vastu on ehtne vaid siis, kui see väljendub talle kuulekates tegudes.
13. Kuidas aitab jumalakartus meil väljendada armastust Jehoova vastu?
13 Jumalakartus aitab meil Jehoovale kuuletuda. See sügav lugupidamine ja aukartus Jehoova vastu tuleneb sellest, kui omandame tema kohta teadmisi ja õpime tundma tema piiritut pühadust, aulisust, jõudu, õiglust, tarkust ja armastust. Selline kartus on väga oluline, et võiksime temaga lähedaseks saada. Pane tähele, mida öeldakse Laulus 25:14: „Jehoova osadus [„lähedased suhted Jehoovaga”, UM] on neil, kes teda kardavad.” Seega, kui me tunneme tervet kartust valmistada pahameelt oma kallile taevasele Isale, võime temaga lähedaseks saada. Jumalakartus aitab meil järgida tarka nõuannet, mis on kirjas Õpetussõnad 3:6: „Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Mida see tähendab?
14., 15. a) Millised on mõned otsused, mis meil tuleb teha igapäevases elus? b) Kuidas me saame teha selliseid otsuseid, millest ilmneb meie jumalakartus?
14 Sul tuleb iga päev teha otsuseid, nii suuri kui väikseid. Näiteks millest vestelda töö- ja koolikaaslaste või naabritega? (Luuka 6:45.) Kas sa täidad sulle antud ülesandeid hoolikalt või püüad ajada läbi võimalikult väheste pingutustega? (Koloslastele 3:23.) Kas oled saamas üha lähedasemaks nendega, kes armastavad Jehoovat vähe või üldse mitte, või püüad tugevdada oma suhteid inimestega, kellel on vaimne meelelaad? (Õpetussõnad 13:20.) Mida sa teed selle heaks, et edendada Jumala Kuningriigi huve isegi väikestes asjades? (Matteuse 6:33.) Kui su igapäevaseid otsuseid juhivad Pühakirja põhimõtted, näiteks need, millele viidatakse selles lõigus, siis sa tõesti õpid tundma Jehoovat „kõigil oma teedel”.
15 Tegelikult me peaksime iga otsuse tegemisel juhinduma järgmistest küsimustest: Mida Jehoova soovib, et ma teeksin? Kuidas ma saaksin talle kõige rohkem heameelt valmistada? (Õpetussõnad 27:11.) Selline jumalakartlik teguviis on suurepärane võimalus väljendada armastust Jehoova vastu. Jumalakartus ajendab meid ka olema puhtad – vaimselt, moraalselt ja kehaliselt. Pea meeles, et samas salmis, milles Jakoobus innustab kristlasi ’tulema Jumala ligi’, ta ka manitseb: „Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad!” (Jakoobuse 4:8).
16. Mis pole Jehoovale andmise eesmärk, kuid mida me võime andmisega alati väljendada?
16 Muidugi tähendab armastuse osutamine Jehoova vastu palju rohkemat kui vaid hoidumist halvast. Armastus ajendab meid ka tegema seda, mis on õige. Millist vastukaja me osutame näiteks Jehoova ülimale heldekäelisusele? Jakoobus kirjutas: „Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt” (Jakoobuse 1:17). On selge, et kui anname Jehoovale midagi meile kuuluvat, ei tee me teda sellega rikkaks. Kõik olemasolev juba kuulubki temale (Laul 50:12). Ja kui me anname Jehoovale oma aega või energiat, ei rahulda me sellega mingit tema vajadust, mis muidu jääks rahuldamata. Isegi kui me keelduksime kuulutamast head sõnumit Jumala Kuningriigist, võiks ta panna kivid kisendama! Aga miks on siis vaja anda Jehoovale meie vara, aega ja energiat? Eelkõige sellepärast, et niiviisi me saame väljendada armastust tema vastu kogu südamest, hingest, meelest ja jõust (Markuse 12:29, 30).
17. Mis võib ajendada meid rõõmsalt andma Jehoovale?
17 Kui me Jehoovale midagi anname, peaksime seda tegema rõõmsalt, „sest Jumal armastab rõõmsat andjat” (2. Korintlastele 9:7). Põhimõte, mis on kirjas 5. Moosese 16:17, võib aidata meil olla rõõmsad andjad: „Igaüks [ilmugu] anniga, nagu ta jõud lubab, vastavalt Jehoova, su Jumala õnnistusele, mida ta sulle on andnud.” Kui mõtiskleme selle üle, kui heldekäeline on Jehoova olnud meie vastu, tunneme soovi anda rõõmuga ka talle. Seesugune andmine rõõmustab tema südant väga sarnaselt sellega, nagu armastatud lapse väike kingitus valmistab rõõmu tema vanemale. Sel viisil osutatud armastus aitab meil tulla Jehoova ligi.
Saa lähedasemaks palve kaudu
18. Miks tasub mõelda sellele, kuidas parandada oma palvete kvaliteeti?
18 Omaette palvetamine annab meile hindamatuid võimalusi avameelselt ja usalduslikult rääkida meie taevase Isaga (Filiplastele 4:6). Kuna palvetamine on hädavajalik, et võiksime tulla Jumala ligi, tasub võtta hetk aega selleks, et mõelda oma palvete kvaliteedi üle. Muidugi ei pea palved olema sõnaosavuse ja organiseerituse musternäidiseks, kuid nad peaksid olema siirad ja väljendama mõtteid, mis tulevad südamest. Kuidas me saame parandada oma palvete kvaliteeti?
19., 20. Miks on hea mõtiskleda enne palvetamist ja millised on mõningad teemad, mille üle oleks kohane mõtiskleda?
19 Me võime proovida mõtiskleda enne palvetamist. Kui eelnevalt mõtiskleme, võime esitada konkreetsemaid ja sisukamaid palveid ning vältida harjumust korrata fraase, mis tunduvad tuttavad ja meenuvad kergesti (Õpetussõnad 15:28, 29). Ehk on abi sellest, kui mõtleme teemadele, mida Jeesus mainis oma eeskujupalves, ja seejärel analüüsime, kuidas need on seotud meie olukorraga (Matteuse 6:9–13). Näiteks võime endalt küsida, millist väikest osa loodan mina täita Jehoova tahte teostumisel siin maa peal. Kas võime ehk rääkida Jehoovale oma soovist olla temale nii kasulikud kui võimalik ja paluda abi, et täita kõik ülesanded, mida ta on meile andnud? Kas koormab meid mure materiaalsete vajaduste pärast? Milliste pattude eest me vajaksime andestust ja kelle vastu me ise peaksime andestavamad olema? Millised kiusatused meid vaevavad ja kas mõistame, kui hädasti me vajame Jehoova kaitset selles suhtes?
20 Lisaks võime mõelda inimestele, keda teame eriti vajavat Jehoova abi (2. Korintlastele 1:11). Aga ka tänamist ei tohi unustada. Kui peatume ja mõtleme, võime kindlasti iga päev märgata põhjusi tänada Jehoovat ja ülistada teda küllusliku headuse eest (5. Moosese 8:10; Luuka 10:21). Seda teha on kasulik ka selle poolest, et see aitab meil hakata suhtuma elusse positiivsemalt ja hindavamalt.
21. Millised Pühakirja näited võivad olla meile eeskujuks, kui pöördume palves Jehoova poole?
21 Ka uurimine võib parandada meie palveid. Jumala Sõnas leidub tähelepanuväärseid palveid, mida on esitanud ustavad mehed ja naised. Näiteks kui satume kokku keerulise probleemiga, mille tõttu tunneme muret ja isegi hirmu enda või oma lähedaste heaolu pärast, võime uuesti lugeda läbi palve, mille Jaakob esitas enne kohtumist oma kättemaksuhimulise venna Eesaviga (1. Moosese 32:10–13). Samuti võime uurida palvet, mille esitas kuningas Aasa, kui Jumala rahvast ohustas sõjavägi, kuhu kuulus umbes miljon etiooplast (2. Ajaraamat 14:10, 11). Kui meid vaevab probleem, mis ähvardab tuua teotust Jehoova heale nimele, tasub mõelda palvele, mille Eelija esitas Baali kummardajate juures Karmeli mäel, või Nehemja palvele seoses Jeruusalemma haletsusväärse olukorraga (1. Kuningate 18:36, 37; Nehemja 1:4–11). Kui loeme selliseid palveid ja mõtiskleme nende üle, kasvab meie usk ja me saame mõtteid, kuidas oleks kõige parem Jehoova poole pöörduda muredega, mis meid rõhuvad.
22. Mis on 2003. aasta tekst ja mida me võime terve selle aasta jooksul aeg-ajalt endalt küsida?
22 On selge, et pole suuremat au ega kõrgemat eesmärki, kui järgida Jakoobuse nõuannet: „Tulge Jumala ligi” (Jakoobuse 4:8). Tehkem seda, kasvades samal ajal Jumala tundmises ja püüdes üha rohkem väljendada oma armastust tema vastu ning saades temaga lähedasemaks oma palvete kaudu. Pidades silmas aastateksti Jakoobuse 4:8, uurigem iseennast terve 2003. aasta jooksul, kas me tõesti tuleme Jehoova ligi. Aga mida arvata selle ütluse teise poole kohta? Mis mõttes Jehoova „tuleb teie ligi” ja millised õnnistused sellega kaasnevad? Järgmine artikkel käsitleb seda teemat.
Kas sa mäletad?
• Miks tasub Jehoova ligi tulemist võtta tõsiselt?
• Milliseid eesmärke me võime püstitada seoses Jehoova tundmaõppimisega?
• Kuidas me saame väljendada ehtsat armastust Jehoova vastu?
• Kuidas me võime palve kaudu Jehoovaga lähedasemaks saada?
[Väljavõte lk 12]
Aastatekst 2003. aastal on: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8)
[Pilt lk 8, 9]
Kui Saamuel üles kasvas, õppis ta Jehoovat lähemalt tundma
[Pilt lk 12]
Eelija palve Karmeli mäel on meile heaks eeskujuks