Arenda jumalakartust
„Karda Jehoovat ja tagane kurjast!” — ÕPETUSSÕNAD 3:7.
1. Kellele on Õpetussõnad kirjutatud?
PIIBLI Õpetussõnade raamat on täis vaimseid nõuandeid. Alguses andis Jehoova selle õpiku selleks, et juhendada oma eelpiltlikku Iisraeli rahvast. Tänapäeval leiab sellest tarku ütlusi tema püha kristlik rahvas, „kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud”. — 1. Korintlastele 10:11; Õpetussõnad 1:1—5; 1. Peetruse 2:9.
2. Miks on Õpetussõnad 3:7 toodud hoiatus tänapäeval väga ajakohane?
2 Pöördume nüüd teksti Õpetussõnad 3:7 juurde ja loeme: „Ära ole iseenese silmis tark! Karda Jehoovat ja tagane kurjast!” Juba meie esimeste esivanemate ajast alates, kui Madu ahvatles Eevat lubadusega, et nad saavad ’tundma head ja kurja’, ei ole inimeste tarkusega suudetud inimkonna vajadusi rahuldada. (1. Moosese 3:4, 5; 1. Korintlastele 3:19, 20) See ei ole veel ühelgi ajalooperioodil olnud nii selge kui käesoleval 20. sajandil — neil „viimseil päevil”, mil inimkond kannatab selliste nuhtluste all nagu rassism, vägivald ja kõiksugune ebamoraalsus, lõigates oma ateistliku ja evolutsioonilise mõtlemise vilju. (2. Timoteosele 3:1—5, 13; 2. Peetruse 3:3, 4) See on „uus maailmakorratus”, mida ei ÜRO ega maailma lõhenenud religioonid ei suuda korda seada.
3. Milliseid sündmusi kuulutati meie ajaks ette?
3 Jumala prohvetlikus Sõnas antakse meile teada, et deemonlikud jõud on läinud välja „kõige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sõtta kõigeväelise Jumala suureks päevaks . . . paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks”. (Ilmutuse 16:14, 16) Peagi haarab neid kuningaid ehk valitsejaid suur hirm Jehoova ees. See sarnaneb selle hirmuga, mis tabas kaananlasi, kui Joosua tuli koos iisraellastega nende üle kohtuotsust täide saatma. (Joosua 2:9—11) Kuid tänapäeval ’lööb rahvaid ja karjatab neid raudkepiga’ „kõigeväelise Jumala tulise viha” väljendamiseks see isik, keda Joosua ette kujutas — Kristus Jeesus, „kuningate Kuningas ja isandate Isand”. — Ilmutuse 19:15, 16.
4, 5. Kes saavad pääste, ja miks just nemad?
4 Kes sellel ajal pääseb? Ei pääse mitte need, kes on hirmust kangestunud, vaid kõik need, kes on arendanud harrast kartust Jehoova vastu. Selle asemel et iseenese silmis tark olla, ’taganevad nad kurjast’. Nad toidavad alandlikult oma meeli sellega, mis on hea, et kogu kurjust oma mõtlemisest välja tõrjuda. Nad kannavad südames tervet lugupidamist Suveräänse Issanda Jehoova, „kõige maailma kohtumõistja” vastu, kes peagi kaotab kõik need, kes hoiavad kinni kurjusest, nagu ta hävitas ka kõlbeliselt rikutud Soodoma elanikud. (1. Moosese 18:25) Tõepoolest, Jumala enda rahvale ’on Jehoova kartus eluallikas surmapaeltest pääsemiseks’. — Õpetussõnad 14:27.
5 Sellel Jumala kohtumõistmise päeval mõistavad kõik need, kes on Jehoovale mittemeeldimise kartuses talle täielikult andunud, kui õiged on Õpetussõnad 3:8 toodud piltlikud sõnad: „[Jehoova kartus] on su ihule terviseks ja luudele-kontidele kosutuseks!”
Austa Jehoovat
6. Mis peaks ajendama meid Õpetussõnad 3:9 toodud sõnu järgima?
6 Meie hindamist täis kartus ning ka tugev armastus Jehoova vastu peaksid ajendama meid järgima Õpetussõnad 3:9 toodud sõnu: „Austa Jehoovat oma varandusega ja uudseviljaga kõigest oma saagist.” Meid ei sunnita Jehoovat oma andidega austama. Need peaksid olema vabatahtlikud, nagu 2. Moosese 35:29 kuni 5. Moosese 23:24 on vanas Iisraelis toodud ohvrite kohta koguni 12 korda öeldud. See uudsevili Jehoovale peaks olema parim and, mida meil on anda, tunnustamaks tema headust ja heldust, mida ta meie heaks on osutanud. (Laul 23:6) See peaks peegeldama meie kindlat otsust alati ’otsida esmalt Jumala riiki ja Tema õigust’. (Matteuse 6:33, UT) Ja mis on selle tulemuseks, kui me austame Jehoovat oma varandusega? „Siis su aidad täituvad küllusega ja viina-aamid [„veinivaadid”, NW] ajavad üle!” — Õpetussõnad 3:10.
7. Millist uudsevilja me peame Jehoovale ohverdama, ja mis on selle tulemus?
7 Jehoova õnnistab meid peamiselt vaimses mõttes. (Malakia 3:10) Seetõttu peaks see uudsevili, mida me temale ohverdame, olema samuti peamiselt vaimne. Me peaksime kasutama oma aega, energiat ja elujõudu tema tahte täitmiseks. See omakorda toidab meid, samamoodi nagu selline tegevus oli Jeesusele jõuduandvaks „roaks”. (Johannese 4:34) Meie vaimsed aidad saavad täis ja me tunneme ülevoolavat rõõmu, mida sümboliseerib vein. Kui me palume lootusrikkalt Jumalat, et ta meile igaks päevaks piisavalt materiaalset toitu annaks, siis saame oma varast Kuningriigi ülemaailmse töö heaks korrapäraselt ka oma heldekäelise osa anda. (Matteuse 6:11) Kõik, mis meil on, kaasa arvatud materiaalsed vahendid, oleme saanud oma armastavalt taevaselt Isalt. Ta kallab meile õnnistusi juurde sedavõrd, kuivõrd meie neid väärtuslikke asju tema kiitmiseks kasutame. — Õpetussõnad 11:4; 1. Korintlastele 4:7.
Armastavad noomitused
8, 9. Kuidas me peaksime suhtuma noomimisse ja distsiplineerimisse?
8 Alates 11. ja 12. salmist räägitakse Õpetussõnade 3. peatükis jälle südamlikest isa ja poja vahelistest suhetest, mis valitsevad jumalakartlikes perekondades ja ka Jehoova ning tema armastatud vaimsete maapealsete laste vahel. Me loeme: „Mu poeg, ära põlga Jehoova karistust [„distsiplineerimist”, NW] ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Jehoova armastab, seda ta noomib, otsekui isa poega, kellele ta head tahab!” Maailmalikud inimesed põlgavad noomimist. Jehoova rahvas peaks selle rõõmuga vastu võtma. Apostel Paulus tsiteeris seda Õpetussõnade mõtet, öeldes: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust [„distsiplineerimist”, NW] ja ära saa araks, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab [„distsiplineerib”, NW] . . . Mingi karistus [„distsiplineerimine”, NW], kui see on käes, ei näi olevat rõõmuks, vaid on kurbuseks; aga pärast toob see neile, kes sellega on õpetatud, õiguse rahuvilja.” — Heebrealastele 12:5, 6, 11.
9 Tõepoolest, me kõik vajame väljaõpetamiseks noomimist ja distsiplineerimist, ükskõik kas me saame seda oma vanematelt, kristliku koguduse kaudu või oma isikliku uurimise käigus piiblitekstide üle mõtiskledes. Distsipliini vastuvõtmine on elu ja surma küsimus, nagu ka Õpetussõnad 4:1 ja 13 öeldakse: „Kuulge, pojad, isa manitsust [„distsipliini”, NW], ja pange tähele, et õpiksite mõistma! Haara kinni õpetusest [„distsipliinist”, NW], ära lase lahti, hoia seda, sest see on su elu!”
Suurim õnn
10, 11. Millised on mõned Õpetussõnad 3:13—18 toodud sõnade meeldivad tahud?
10 Järgnevalt esitatakse imeliselt kaunid sõnad, mis on tõesti ’meeldivad ja täpsed tõesõnad’! (Koguja 12:10, NW) Need Saalomoni sõnad, mille ta inspiratsiooni all kirja pani, kirjeldavad tõelist õnne. Need on sõnad, mis me peaksime oma südamesse talletama. Me loeme:
11 „Õnnis [„õnnelik”, NW] on inimene, kes leiab tarkuse, ja inimene, kes jõuab arusaamisele [„kellel on vahetegemisvõime”, NW], sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast! See on kallim kui pärlid, ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav! Selle paremal käel on pikk iga ja vasakul käel rikkus ning au! Selle teed on armsad teed ja kõik selle rajad on rahu! See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad, õnnis [„õnnelik”, NW], kes seda suudab hoida!” — Õpetussõnad 3:13—18.
12. Millist kasu me peaksime tarkusest ja vahetegemisvõimest saama?
12 Kui tihti küll mainitakse Õpetussõnade raamatus sõna „tarkus” — kokku 46 korda! „Jehoova kartus on tarkuse algus.” Just see jumalakartlik praktiline tarkus, mis põhineb Jumala Sõna tundmisel, aitab Jumala rahval Saatana maailmas möllavatest ohtlikest tormidest turvaliselt läbi tüürida. (Õpetussõnad 9:10) Vahetegemisvõime, millele viidatakse Õpetussõnades „Pühakirja uue maailma tõlke” järgi 19 korda, on tarkuse parem käsi, mis aitab meil Saatana kavaluste vastu võidelda. Sellel suurel Vaenlasel on oma kavalate rünnakute sepitsemises aastatuhandete pikkune kogemus. Kuid meil on õpetajaks midagi palju väärtuslikumat kui kogemus — jumalakartlik vahetegemisvõime, oskus teha vahet õige ja vale vahel ning valida õige teguviis. Seda Jehoova meile oma Sõna kaudu õpetabki. — Õpetussõnad 2:10—13, NW; Efeslastele 6:11.
13. Mis võib meid majanduslike raskuste ajal kaitsta, ja kuidas?
13 Tänapäeva maailma majanduslik kaos on Hesekiel 7:19 toodud prohvetiennustuse täitumise eelkuma: „Oma hõbeda nad viskavad tänavaile ja nende kuld on roojane; nende hõbe ja kuld ei päästa neid Jehoova vihapäeval.” Ka kogu maapealne materiaalne vara kokku ei ole isegi mitte võrreldav tarkuse ja vahetegemisvõime päästva jõuga. Tark kuningas Saalomon ütles ühel teisel korral: „Tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku!” (Koguja 7:12) Kõik need, kes tänapäeval käivad Jehoova meeldivatel teedel ja kes valivad targalt „pika ea” — igavese elu, mille Jumal kingib kõigile, kes näitavad üles usku Jeesuse lunastusohvrisse —, on tõesti õnnelikud! — Õpetussõnad 3:16; Johannese 3:16; 17:3.
Kasva tõelises tarkuses
14. Kuidas on Jehoova tarkuse ilmutamises eeskuju andnud?
14 On loogiline, et meie, inimesed, kes loodi Jumala sarnaseks, püüame kasvada tarkuses ja vahetegemisvõimes — omadustes, mida Jehoova ise oma imelise loomistöö valmistamisel ilmutas. „Jehoova on tarkusega rajanud maa, mõistusega [„vahetegemisvõimega”, NW] valmistanud taevad!” (Õpetussõnad 3:19, 20) Ta ei loonud elusolendeid mingi müstilise ja seletamatu evolutsiooniprotsessi kaudu, vaid otsese loomise kaudu, kõik „nende liikide järgi” ja targal eesmärgil. (1. Moosese 1:25) Kui Jumal lõi lõpuks inimese, kes on loomadest palju intelligentsem ja võimekam, ei tahtnud Jumala inglitest poegade kiiduavaldused taevastes kuidagi vaibuda. (Võrdle Iiob 38:1, 4, 7.) Jehoova sügavat ettenägelikkust, tema tarkust ja tema armastust võib selgesti näha kõikides tema maistes loomistöödes. — Laul 104:24.
15. a) Miks ei piisa vaid tarkuses kasvamisest? b) Millise kindlustunde peaksid Õpetussõnad 3:25, 26 toodud sõnad meile andma?
15 Lisaks sellele, et me peame nendes Jehoova omadustes — tarkuses ja vahetegemisvõimes — kasvama, tuleb meil nendest ka kõvasti kinni hoida, see tähendab, et me ei tohi tema Sõna uurimist mitte kunagi kergelt võtta. Ta manitseb meid: „Mu poeg, ära kaota neid silmist: säilita arukus ja otsustusvõime, siis on need su hingele eluks ja kaela ümber kaunistuseks!” (Õpetussõnad 3:21, 22) Nii võime elada julgelt ja rahuliku meelega, seda isegi siis, kui „äkilise hukatuse” päev tuleb nagu varas ja tabab Saatana maailma. (1. Tessalooniklastele 5:2, 3) Ka siis, kui suur viletsus saabub, ei pea sa ’kartma äkilist hirmutust ega õelate õnnetust, kui see tuleb!’ „Sest Jehoova on kõigil su teedel ja hoiab su jalga püünise eest!” — Õpetussõnad 3:23—26.
Armasta hea tegemist
16. Mille tegemist kristlastelt lisaks innukale teenimisele veel nõutakse?
16 Käes on aeg ilmutada innukust Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisel tunnistuseks kõikidele rahvastele. Kuid seda tunnistustööd peavad toetama ka teised kristlikud teod, nagu näidatakse Õpetussõnad 3:27 ja 28: „Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! Ära ütle oma ligimesele: ’Mine praegu ära ja tule teinekord tagasi, küll ma homme annan!’, kui sa seda kohe saad teha.” (Võrdle Jakoobuse 2:14—17.) Kuna maailmas on palju vaesust ja nälga, siis on meil mõnikord olnud hädasti vaja oma kaasinimesi ja eriti oma vaimseid vendi aidata. Kuidas on Jehoova tunnistajad sellele vajadusele vastanud?
17—19. a) Millised suured vajadused rahuldati 1993. aasta jooksul, ja millist vastukaja sellele osutati? b) Mis näitab, et meie vennad, kes piiramisrõngas vaevlevad, on ’saanud täie võidu’?
17 Vaata ühte näidet: eelmisel aastal vajati hädasti abi endises Jugoslaavias. Naabermaade vennaskond asus seepeale imepäraselt tegutsema. Eelmise talve karmide kuude jooksul õnnestus neil mõned abikolonnid sõjapiirkonda saata ja puudustkannatavatele tunnistajatele uusi väljaandeid, sooje riideid, toitu ja arstimeid viia. Kord taotlesid vennad luba, et toimetada sinna 15 tonni abisaadetisi, kuid nad said loa koguni 30 tonni jaoks! Austria Jehoova tunnistajad saatsid kiiresti teele veel kolm veoautot. Ühtekokku jõudis ettenähtud sihtpunkti 25 tonni abi. Kui rõõmsad küll meie vennad seda külluslikku vaimset ja materiaalset abi saades olid!
18 Millist vastukaja need abisaanud vennad osutasid? Tolle aasta alguses kirjutas üks kogudusevanem: „Sarajevos elavad vennad ja õed on elus ja terved, ja mis kõige tähtsam: me oleme ikka vaimselt tugevad, et seda hullumeelset sõda üle elada. Toidu osas oli olukord väga raske. Õnnistagu Jehoova teid ja tasugu teile teie pingutuste eest, mida te meie heaks olete teinud. Võimud peavad Jehoova tunnistajatest väga sügavalt lugu nende eeskujuliku eluviisi pärast ja selle pärast, et nemad võimudest lugu peavad. Oleme tänulikud ka vaimse toidu eest, mida te meile saatsite.” — Võrdle Laul 145:18.
19 Need ohtlikus piirkonnas elavad vennad on näidanud oma hindamist üles ka innuka põlluteenistusega. Paljud inimesed tulevad nende juurde kodust piibliuurimist paluma. Tuzla linnas, kuhu toimetati viis tonni toiduabi, olid 40 kuulutajat teenistuses keskmiselt 25 tundi kuus, mis oli koguduse üheksale pioneerile suurepäraseks abiks. Jeesuse surma Mälestusõhtul oli seal märkimisväärne arv kohalolijaid — 243 inimest. Need kallid vennad on tõesti ’saanud täie võidu tema läbi, kes meid on armastanud’. — Roomlastele 8:37.
20. Milline „tasakaal” loodi endises Nõukogude Liidus?
20 Ka see heldekäelisus, mida ilmutati suure hulga toiduabi ja soojade riiete saatmisel endisesse Nõukogude Liitu, on sealsetele vendadele indu juurde toonud. Näiteks viibis Moskvas 1993. aastal Mälestusõhtul 7549 inimest, võrreldes 3500-ga eelmisel aastal. Sama aja jooksul tõusis selle linna koguduste arv 12-lt 16-le. Terves endises Nõukogude Liidus (välja arvatud Balti riigid) kasvas koguduste arv 14 protsenti, Kuningriigi kuulutajate arv 25 protsenti ja pioneeride arv 74 protsenti. Milline innukas ja ennastohverdav vaim neil küll on! See tuletab meile meelde seda, kuidas esimesel sajandil „tasakaal” saavutati. Kristlased, kellel oli vaimseid ja materiaalseid vahendeid, tegid heldekäelisi annetusi neile, kes elasid raskemates oludes, ja samas tõi nende raskustes vaevlevate vendade innukus annetajatele rõõmu ja julgustust. — 2. Korintlastele 8:14.
Vihka kurja!
21. Kuidas tarku ja rumalaid Õpetussõnade 3. peatüki lõpus vastandatakse?
21 Järgmisena tuuakse Õpetussõnade 3. peatükis rida vastandusi, mis lõpevad manitsusega: „Ära ole kade mehele, kes teeb vägivalda, ja ära vali ühtki tema teedest, sest pöörane on Jehoova meelest jäle, aga õigetega on tema osadus! Jehoova needus on õela kojas, aga ta õnnistab õiglase eluaset! Pilkajaile on temagi pilkaja, aga alandlikele ta annab armu! Targad pärivad au, aga albid [„rumalad”, NW] jäävad häbisse!” — Õpetussõnad 3:29—35.
22. a) Kuidas me võime hoiduda sellest, et meid tabab rumalate saatus? b) Mida targad vihkavad ja milles nad kasvavad, ning millise tasu nad selle eest saavad?
22 Mida me peame tegema, et meid ei arvataks rumalate hulka? Me peame õppima kurja vihkama, lausa jälestama seda, mida Jehoova jälestab: kõiki selle vägivaldse ja veresüüd kandva maailma kõveraid teid. (Vaata ka Õpetussõnad 6:16—19.) Meie peame kasvama hoopis selles, mis on hea — õigluses ja tasaduses —, et võiksime alandlike ja Jehoovat kartvate inimestena saada „rikkuse, au ja elu”. (Õpetussõnad 22:4) Sellise tasu saavad meist kõik need, kes rakendavad lojaalselt ellu innustust: „Looda Jehoova peale kõigest südamest.”
Kuidas sa selgitad?
◻ Kuidas selle uurimise juhttekst tänapäeval kehtib?
◻ Kuidas me võime Jehoovat austada?
◻ Miks me ei tohiks distsiplineerimist põlata?
◻ Kust me võime leida suurimat õnne?
◻ Kuidas me võime armastada head ja vihata kurja?
[Pilt lk 18]
Neid, kes oma parima Jehoovale ohvriks toovad, õnnistatakse rikkalikult