Piibel aga räägib distsiplineerimisest teises valguses. „Mu poeg, ära põlga Jehoova karistust [„distsiplineerimist”, UM],” kirjutas tark kuningas Saalomon (Õpetussõnad 3:11). Need sõnad ei viita distsiplineerimisele üldiselt, vaid distsiplineerimisele, mis tuleb Jehoovalt ning põhineb tema ülevatel põhimõtetel. Vaid selline distsiplineerimine toob vaimset kasu ning on lausa soovitav. Inimese mõtteviisil põhinev distsiplineerimine, mis ei järgi Jehoova üllaid põhimõtteid, on aga tihti julm ja valus. See selgitabki, miks paljud suhtuvad distsiplineerimisse negatiivselt.

Miks meid õhutatakse Jehoova distsiplineerimist vastu võtma? Pühakirjas kirjeldatakse jumalikku distsiplineerimist kui Jumala armastuse väljendust inimeste vastu. Saalomon ütles: „Keda Jehoova armastab, seda ta noomib, otsekui isa poega, kellele ta head tahab!” (Õpetussõnad 3:12).

Distsiplineerimine või karistus?

Piiblilises kontekstis on distsiplineerimisel palju aspekte – see tähendab suunamist, õpetamist, kasvatamist, noomimist, parandamist ja isegi karistamist. Jehoova distsiplineerib aga alati armastusest, eesmärgiga tuua distsiplineeritavale kasu, mitte kunagi pole see mõeldud üksnes karistamiseks.

Mis mõttes olid Jumala karistused „hirmu täheks neile, kes tulevikus on jumalatud”? Paulus viitab kirjas tessalooniklastele meie päevile kui ajale, mil Jumal oma Poja Jeesus Kristuse kaudu „maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile”. Paulus lisab, et need „saavad nuhtluseks igavese hukatuse” (2. Tessalooniklastele 1:8, 9). On selge, et selline karistus pole mõeldud õpetamiseks ega puhastamiseks. Kui aga Jehoova kutsub oma teenijaid tema distsiplineerimist vastu võtma, ei mõtle ta sellega mittekahetsevate patustajate karistamist.

On märkimisväärne, et Piibel ei kirjelda Jehoovat eeskätt karistajana. Temast räägitakse eelkõige kui armastavast õpetajast ja kannatlikust kasvatajast (Iiob 36:22; Laul 71:17; Jesaja 54:13). Tõesti, jumalikku distsiplineerimist, mille eesmärgiks on kedagi parandada, saadab alati armastus ja kannatlikkus. Kuna kristlased mõistavad distsiplineerimise eesmärki, on neil tänu sellele kergem seda vastu võtta ja nad suudavad säilitada õige hoiaku, kui neil tuleb teisi distsiplineerida.