„Pea mu käske, et sa jääksid elama”

TA OLI noor, intelligentne, „jumekas ja ilusa välimusega”. Tema peremehe naine oli meelas ja häbematu. Olles noormehest lootusetult sisse võetud, püüdis see naine teda iga päev võrgutada. „Ühel päeval, kui Joosep tuli koju oma toimetusi tegema ja ühtki inimest pererahvast ei olnud kodus, ta haaras kinni tema kuuest, öeldes: „Maga mu juures!”” Ent patriarh Jaakobi poeg Joosep jättis oma kuue ja põgenes Pootifari naise juurest (1. Moosese 39:1–12).

Loomulikult ei page mitte igaüks kiusatusse viivast olukorrast. Näiteks vaadelgem, kuidas läks ühel noormehel, keda muistse Iisraeli kuningas Saalomon öösel tänavatel hulkumas nägi. Noormees lasi end ahvatleda isemeelsel naisel, minnes „lihtsameelselt ... temale järele, nagu härg, keda viiakse tappa” (Õpetussõnad 7:21, 22).

Kristlastele antakse nõu: „Põgenege hooruse eest” (1. Korintlastele 6:18). Noorele kristlikule jüngrile Timoteosele kirjutas apostel Paulus: „Põgene nooreea himude eest!” (2. Timoteosele 2:22). Kui satume olukorda, mis paistab viivat hooruse, abielurikkumise või muu kõlbelise väärteoni, peaksime samuti otsustavalt põgenema, nagu pages Joosep Pootifari naise juurest. Mis aitab meil sellises olukorras otsustavalt tegutseda? Piibli Õpetussõnade raamatu 7. peatükis annab Saalomon väärtuslikku nõu. Ta mitte ainult ei õpeta, kuidas end kaitsta kõlvatute inimeste ahvatluste eest, vaid paljastab ka selliste inimeste võtteid, näitlikustades seda ilmekalt looga, kus liiderlik naine võrgutas noormehe.

Seo mu käsud enesele sõrmede ümber

Kuningas alustab isaliku nõuandega: „Mu poeg, hoia mu sõnu ja pane mu käsud enesele tallele! Pea mu käske, et sa jääksid elama, hoia mu õpetust kui oma silmatera!” (Õpetussõnad 7:1, 2).

Lapsevanematel, iseäranis isadel, on Jumalalt saadud vastutus õpetada oma lastele Jumala mõõdupuid hea ja halva kohta. Mooses innustas isasid: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:6, 7). Apostel Paulus kirjutas: „Teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4). Seega hõlmavad tallele pandud ja väärtuslikud vanemlikud õpetused kindlasti meeldetuletusi, käske ja seadusi, mis on kirjas Jumala Sõnas Piiblis.

Vanemlik õpetus võib hõlmata ka teisi korraldusi, perekondlikke reegleid, mis kehtestatakse pereliikmete heaoluks. Sellised reeglid võivad olla küll sõltuvalt vajadustest perekonniti erinevad ning vanemad on need, kes otsustavad, mis on nende perekonna jaoks kõige parem. Nende kehtestatud reeglid väljendavad tavaliselt nende siirast armastust ja hoolt. Nõuanne noortele oleks, et nad järgiksid neid vanemate edasiantud reegleid ja Pühakirja õpetusi. Sellistesse juhtnööridesse tuleb tõepoolest suhtuda „kui oma silmaterasse”, hoida neid äärmiselt hoolikalt. Sel viisil saame vältida Jehoova mõõdupuude eiramise tagajärge surma ning ’jääda elama’.

„Seo need [mu käsud] enesele sõrmede ümber, kirjuta need oma südamelauale,” jätkab Saalomon (Õpetussõnad 7:3). Sõrmed on kogu aeg meie vaateväljas ja neil on oluline roll meie eesmärkide täideviimisel. Niisamuti on õppetunnid, mis on saadud piiblilise kasvatuse käigus või Piibli tundmaõppimisel, meile pidevaks meeldetuletuseks ja juhatuseks kõigis meie tegemistes. Me peame kirjutama need käsud oma südamelauakestele, muutma need endale loomuomaseks.

Unustamata tarkuse ja arusaamise tähtsust, õhutab kuningas: „Ütle tarkusele: „Sa oled mu õde!” ja hüüa mõistust [„arusaamist”, UM] sugulaseks” (Õpetussõnad 7:4). Tarkus on oskus Jumala antud teadmisi õigesti kasutada. Me peaksime olema kiindunud tarkusesse nagu kallilt armastatud õesse. Mis on aga mõistus ehk arusaamine? See on võime näha asja olemust ja leida selle mõte, tunnetades seoseid osade ja terviku vahel. Arusaamine peab olema meile sama lähedane kui omainimene.

Miks peaksime kinni pidama Pühakirja õpetustest ning taotlema tarkust ja arusaamist? Selleks, et need „hoiaks sind võõra naise eest, võõramaa naise eest, kes räägib libedaid sõnu” (Õpetussõnad 7:5). Tõesti, need kaitsevad meid libekeelsete ja keelitavate võõraste, kõlvatute isikute eest.a

Noor mees kohtab kavalat naist

Iisraeli kuningas kirjeldab järgnevalt stseeni, mida ta ise pealt nägi: „Ma vaatasin oma koja aknast, heitsin pilgu läbi aknaava [„võre”, Suur Piibel] ja ma nägin kogenematute seas, märkasin poiste hulgas meeletut noort meest: ta käis mööda tänavat kuni selle nurgani ja sammus siis naise koja poole, videvikus, kui päev õhtule jõudis, öö ja pimeduse saabudes” (Õpetussõnad 7:6–9).

Saalomon vaatab läbi aknavõre, mis kujutas endast ilmselt peenelt välja nikerdatud sõrestikku. Kui ööpimedus hakkab tänavatel võimust võtma, silmab ta üht iseäranis kaitsetut noormeest, kel puudub vahetegemisvõime ja kaine mõistus ning kes on seetõttu meeletu. Ilmselt on see mees teadlik, mis kandis ta liigub ja mis võib temaga seal juhtuda. Noormees jõuab „selle nurgani”, mis jääb teele naise maja juurde. Kes on see naine? Millega ta tegeleb?

Tähelepanelik kuningas jätkab: „Vaata, naine tuli temale vastu, hooraehtes ja kavala südamega! Ta oli rahutu ja isemeelne, ta jalad ei püsinud kodus: puhu oli ta tänaval, puhu turgudel, ja ta varitses iga nurga juures” (Õpetussõnad 7:10–12).

Naise riietus räägib ise enda eest (1. Moosese 38:14, 15). See on siivutu nagu prostituudil. Lisaks on naine kavala südamega ehk „salalik” (Suur Piibel). Ta on rahutu ja isemeelne, käratseja, kangekaelne ja kiimaline. Kodusolemisele eelistab ta avalikke kohti, et tänavanurkadel varitsedes püüda oma saaki. Ta ootab just kedagi selle noormehe sarnast.

„Palju meelitussõnu”

Siis kohtabki noormees riukalikku plaani hauduvat liiderlikku naist. See haaras täielikult Saalomoni tähelepanu! Kuningas jutustab: „Ta haaras temast kinni, suudles teda ja ütles temale häbitu näoga: „Ma pidin viima tänuohvreid ja ma tasusin täna oma tõotused! Seepärast ma tulin välja sulle vastu, sind otsima, ja ma leidsin sind!” (Õpetussõnad 7:13–15).

See naine on libekeelne ning häbitult räägib ta oma jultunud juttu. Kogu tema lugu oli hoolikalt plaanitud võrgutama seda noort meest. Teatades, et ta on sel päeval viinud tänuohvrid ja tasunud oma tõotused, püüab ta näidata end õiglasena, vihjates sellele, et ta on igati vaimne inimene. Jeruusalemma templi tänuohvrite hulka kuulusid liha, õli, jahu ja vein (3. Moosese 19:5, 6; 22:21; 4. Moosese 15:8–10). Kuna ohverdaja võis võtta endale ja oma perele osa tänuohvrist, siis annab naine oma teadaandega mõista, et tal on majas küllaldaselt süüa ja juua. Loo mõte on selge: noormehel temaga juba igav ei hakkaks. Naine olevat tulnud oma majast välja just teda otsima. Kui liigutav – kui sellist juttu muidugi uskuda. „On küll õige, et ta otsis kedagi,” ütleb üks piibliõpetlane, „kuid kas tuli ta tõesti otsima just seda meest? Teda võinuks uskuda vaid mõni rumaluke, nagu too noormees tõenäoliselt oligi.”

Teinud end ahvatlevaks vastavate riiete, libedate sõnade, hellitlevate puudutuste ja magusate huultega, lisas naine oma võrgutustele veel lõhnad. Ta lausub: „Ma katsin oma voodi vaipadega, kirju Egiptuse lõuendiga. Ma riputasin voodisse mürri, aaloet ja kaneeli” (Õpetussõnad 7:16, 17). Peenelt oli ta oma voodi kaunistanud värviliste Egiptuse lõuenditega ja lõhnastanud mürri, aaloe ja kaneeliga.

„Tule, joobume kallistusist hommikuni, tundkem rõõmu armastusest!” jätkab ta. Selline kutse tähendab midagi enamat kui vaid meeldivat õhtusööki kahele. See lubab arvata seksuaalseid naudinguid. Noormehele tõotab selline kutse seiklusi ja põnevust. Edasise peibutisena lisab naine: „Sest mu mees ei ole kodus, ta läks pikale teekonnale. Ta võttis rahakukru ühes, ta tuleb koju alles täiskuu ajaks!” (Õpetussõnad 7:18–20). Sellega kinnitab ta, et karta pole midagi, kuna tema abikaasa on ärireisil ning on mõnda aega ära. Kui oskuslikult meelitab ta noormeest! „Ta võrgutas teda paljude meelitussõnadega, ahvatles oma libedate huultega!” (Õpetussõnad 7:21.) Sellisele ahvatlusele suudaks vastu panna vaid Joosepi-sugune mees (1. Moosese 39:9, 12). Kas see noormees suudab seda?

„Nagu härg, keda viiakse tappa”

Saalomon teatab: „Lihtsameelselt läks mees temale järele, nagu härg, keda viiakse tappa, otsekui ahelasse pandud hull, nagu lind, kes tõttab võrku ega tea, et see maksab tema hinge, kuni nool lõhestab ta maksa!” (Õpetussõnad 7:22, 23).

Noormees ei suuda kutsele vastu panna. Kainet mõistust eirates läheb ta naisele järele „nagu härg, keda viiakse tappa”. Nii nagu ahelais mees ei saa põgeneda karistuse eest, nii kistakse see noor mees pattu tegema. Ta ei näe mingit ohtu enne, kui „nool lõhestab ta maksa”, see tähendab, enne, kui ta saab haava, mis võib põhjustada surma. See võib tähendada füüsilist surma, milleni võib viia mõni sugulisel teel leviv haigus.b Haav võib põhjustada ka tema vaimulikku surma, „see maksab tema hinge”. Kogu tema olemus ja elu on tõsiselt häiritud ning ta on Jumala vastu rängalt patustanud. Nõnda käitudes tormab ta surmahaardesse otsekui lind püünisesse!

„Ära eksi tema radadele”

Nähtut kokku võttes toonitab tark kuningas: „Ja nüüd, pojad, kuulge mind, ja pange tähele mu suu sõnu! Ärgu pöördugu su süda tema teedele, ära eksi tema radadele! Sest palju on mahalööduid, keda tema on viinud langusele, rohkesti on neid, keda tema on tapnud! Tema koda on põrgutee – see viib alla surma kambritesse!” (Õpetussõnad 7:24–27).

On selge, et Saalomon soovitab pöörduda kõrvale kõlvatute inimeste surmateelt ja elada (Õpetussõnad 7:2). Kuivõrd ajakohane on see nõuanne praegu! Meil tuleb kindlasti eemale hoida säärastest kohtadest, kus vaid oodatakse seda, et meid lõksu püüda. Miks peaksime ise selliste inimeste plaanide õnnestumisele kaasa aitama ja sääraseid kohti külastama? Tõesti, miks peaksime kuuluma meeletute hulka ning rändama „võõraste” teedel?

„Võõras naine”, keda kuningas nägi, ahvatles noormeest kutsega „tundkem rõõmu armastusest”. Kas pole mitte paljusid noori, iseäranis tüdrukuid, sarnasel viisil ära kasutatud? Ent mõelgem järele: kui keegi püüab ahvatleda teist seksuaalselt vääralt käituma, kas on see siis tõeline armastus või isekas lõbu? Miks peaks mees, kes naist siiralt armastab, sundima teda tegutsema vastu tema kristlikku kasvatust ja südametunnistust? „Ärgu pöördugu su süda tema teedele,” manitseb Saalomon.

Võrgutaja sõnad on tavaliselt libedad ja hästi läbimõeldud. Kui ilmutame tarkust ja arusaamist, aitab see meil neid läbi näha. Ärgem kunagi unustagem, et Jehoova käsud kaitsevad meid. Püüdkem seega alati täita Jumala käske, et jääksime elama, ja seda lausa igavesti (1. Johannese 2:17).

[Allmärkused]

[Pildid lk 29]

Kuidas sa suhtud vanemate kehtestatud reeglitesse?

[Pilt lk 31]

Jumala käskude täitmine tähendab elu