Jehoova õnnistus teeb rikkaks
„Jehoova õnnistus — see on see, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa valu sinna juurde.” — ÕPETUSSÕNAD 10:22, NW.
1—3. Kuigi paljud muretsevad materiaalsete asjade pärast, millist materiaalse jõukuse kohta käivat tõsiasja peaksid kõik tunnustama?
MÕNED inimesed räägivad kogu aeg rahast — või sellest, et neil seda ei ole. Paraku on neil sellest viimastel aastatel palju rääkida. Aastal 1992 elas isegi rikas Lääs üle majandusliku languse perioodi ja nii juhtivtöötajad kui ka lihttöölised jäid ilma tööta. Paljud mõtlesid, kas nad kunagi enam näevad püsiva heaolu aega.
2 Kas on vale muretseda oma ainelise heaolu pärast? Ei, teatud määral on see vaid loomulik. Samal ajal on olemas üks põhitõde, mida me peame jõukuse kohta tunnustama. Lõppkokkuvõttes tulevad kõik materiaalsed asjad Loojalt. Tema on „Jumal Jehoova . . . , kes on laotanud maa ja sellest võrsuva, kes on andnud hingeõhu selle rahvale ja vaimu neile, kes seal rändavad”. — Jesaja 42:5.
3 Kuigi Jehoova ei määra ette, kes on rikas ja kes on vaene, oleme meie kõik vastutavad selle eest, kuidas me kasutame seda osa, mis meil „maast ja sellest võrsuvast” on. Kui me kasutame oma jõukust selleks, et teiste üle isandana valitseda, peab Jehoova meid vastutavaks. Ja igaüks, kes orjab rikkust, mitte aga Jehoovat, leiab, et „kes loodab oma rikkuse peale, langeb”. (Õpetussõnad 11:28; Matteuse 6:24; 1. Timoteosele 6:9) Aineline heaolu, millega ei kaasne Jehoovale allaheitlik süda, on lõppkokkuvõttes väärtusetu. — Koguja 2:3—11, 18, 19; Luuka 16:9.
Kõige tähtsam heaolu
4. Miks on vaimne heaolu materiaalsest küllusest parem?
4 Lisaks ainelisele heaolule räägib Piibel vaimsest heaolust. See on ilmselgelt parem. (Matteuse 6:19—21) Vaimne heaolu toob kaasa rahuldustpakkuva vahekorra Jehoovaga, mis võib kesta igavesti. (Koguja 7:12) Pealegi ei jää vaimselt rikkad Jumala sulased sugugi kaotajateks kosutavate materiaalsete õnnistuste suhtes. Uues maailmas ühendatakse vaimne jõukus ainelise heaoluga. Ustavad inimesed naudivad materiaalset julgeolekut, mis ei ole saavutatud kibedas konkurentsis või oma tervise ja õnne ohverdamisega, nagu tänapäeval nii sageli juhtub. (Laul 72:16; Õpetussõnad 10:28; Jesaja 25:6—8) Nad näevad, et „Jehoova õnnistus . . . teeb [igas suhtes] rikkaks, ja ta ei lisa valu sinna juurde”. — Õpetussõnad 10:22, NW.
5. Millise tõotuse materiaalsete asjade kohta andis Jeesus?
5 Isegi tänapäeval on neil, kes hindavad vaimseid asju, teatud rahu, kui küsimus on materiaalsetes asjades. On tõsi, et nad teevad oma arvete maksmiseks ja perekonna toitmiseks tööd. Majandusliku languse perioodil võivad mõned oma töö isegi kaotada. Ent taolised mured ei mata neid enese alla. Selle asemel usuvad nad Jeesuse tõotusse, kes ütles: „Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? . . . Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” — Matteuse 6:31—33.
Vaimne jõukus tänapäeval
6, 7. a) Kirjelda mõningaid Jumala rahva vaimse heaolu külgi. b) Milline prohvetiennustus tänapäeval täitub ja missuguseid küsimusi see tõstatab?
6 Seepärast on Jehoova rahvas otsustanud panna Kuningriigi oma elus esikohale, ja kui õnnistatud selle liikmed on! Nad tunnevad inimeste jüngriteks tegemise töös rõõmu rikkalikust edust. (Jesaja 60:22) Nad on Jehoovast õpetatud ja tunnevad rõõmu heade vaimsete asjade katkematust voolust, mida antakse läbi „ustava ja mõistliku orja”. (Matteuse 24:45—47, NW; Jesaja 54:13) Pealegi on nende peal Jehoova vaim ja see vormib nad meeldivaks rahvusvaheliseks vennaskonnaks. — Laul 133:1; Markuse 10:29, 30.
7 See on tõesti vaimne heaolu, midagi sellist, mida ei saa raha eest. See viib silmapaistvalt täide Jehoova tõotuse: „Tooge kogu kümnis varaaita, et mu kojas oleks toidust, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni!” (Malakia 3:10) Me oleme tänapäeval näinud selle tõotuse täitumist. Miks siis Jehoova, kogu jõukuse Allikas, palub oma sulastel tuua kümnendikku ehk kümnist? Kes saab kümnisest kasu? Neile küsimustele vastamiseks vaadelgem, miks Jehoova ütles Malakia kaudu need sõnad viiendal sajandil e.m.a.
Kümnis ja ohvrid
8. Millest Iisraeli aineline heaolu vastavalt Seaduselepingule sõltus?
8 Malakia ajal ei läinud Jumala rahval hästi. Miks? Osaliselt oli see seotud ohvrite ja kümnisega. Iisrael oli siis Moosese Seaduselepingu all. Seda lepingut tehes tõotas Jehoova, et kui Iisrael täidab oma osa, õnnistab tema neid vaimselt ja materiaalselt. Niiviisi sõltus Iisraeli heaolu tema ustavusest. — 5. Moosese 28:1—19.
9. Miks Jehoova nõudis vanaaja Iisraeli päevil, et Iisrael maksaks kümnist ja tooks ohvreid?
9 Üks osa Iisraeli kohustustest Seaduse all oli tuua templisse ohvreid ja maksta kümnist. Mõned ohvrid põletati täielikult ära Jehoova altaril, samal ajal kui teised jagati ära preestrite ja ohvri toojate vahel ning teatud osad ohverdati Jehoovale. (3. Moosese 1:3—9; 7:1—15) Kümnise kohta rääkis Mooses iisraellastele: „Kõik maa kümnis, niihästi seemnest kui puude viljast, on Jehoova päralt; see on pühitsetud Jehoovale.” (3. Moosese 27:30) Kümnis anti leviitidest töölistele tabernaaklis ja hiljem templis. Need leviidid, kes ei olnud preestrid, pidid saadud kümnisest kümnendiku andma omakorda Aaroni soost preestritele. (4. Moosese 18:21—29) Miks Jehoova nõudis, et Iisrael maksaks kümnist? Esiteks said nad seeläbi otsesel viisil ilmutada Jehoova headuse hindamist. Ja teiseks said nad abistada leviite, kes võisid nii keskenduda oma kohustustele, mille hulka kuulus Seaduse õpetamine. (2. Ajaraamat 17:7—9) Nii toetati ka puhast kummardamist ja igaüks sai sellest kasu.
10. Mis juhtus siis, kui Iisrael jättis kümnise ja ohvrid toomata?
10 Kuigi kümnist ja ohvreid kasutasid hiljem leviidid, olid need tegelikult annid Jehoovale ja pidid seega olema hea kvaliteediga, tema väärilised. (3. Moosese 22:21—25) Mis juhtus siis, kui iisraellased ei toonud kümnist või kui nad tõid kehvemaid ohvreid? Seaduses ei olnud ette nähtud karistust, kuid sellel siiski olid omad tagajärjed. Jehoova hoidis tagasi oma õnnistust, ja leviidid, kes olid ilma jäänud materiaalsest toetusest, jätsid maha oma templikohustused, et ennast elatada. Nii kannatas kogu Iisrael.
„Pange tähele oma teguviisi”
11, 12. a) Milleni viis see, et Iisrael jättis Seaduse täitmise hooletusse? b) Millise volitatud ülesande andis Jehoova Iisraelile, kui ta tõi nad Babülonist tagasi?
11 Iisraeli ajaloo jooksul püüdsid mõned inimesed eeskujulikult Seadust täita, kaasa arvatud kümnise maksmine. (2. Ajaraamat 31:2—16) Kuid üldiselt oli rahvas hoolimatu. Ikka ja jälle rikkusid nad lepingut Jehoovaga, kuni ta lõpuks lubas nad vallutada ja aastal 607 e.m.a. Babüloni pagendada. — 2. Ajaraamat 36:15—21.
12 See oli vali distsiplineerimine, kuid 70 aasta pärast tõi Jehoova oma rahva kodumaale tagasi. Mitmed Paradiisi kohta käivad ennustused Jesaja raamatus pidid pärast seda naasmist esialgselt täituma. (Jesaja 35:1, 2; 52:1—9; 65:17—19) Aga peamine põhjus, miks Jehoova oma rahva tagasi tõi, ei olnud mitte maise paradiisi rajamine, vaid templi ülesehitamine ja tõelise kummardamise taastamine. (Esra 1:2, 3) Kui Iisrael oleks Jumalale sõnakuulelik, järgneks materiaalne kasu, ja Jehoova õnnistus teeks neid rikkaks nii vaimselt kui ka materiaalselt. Vastavalt sellele ehitasid juudid 537. aastal e.m.a., kohe pärast kodumaale saabumist, Jeruusalemma altari ja hakkasid templi juures tööle. Kuid nad kohtasid tugevat vastupanu ja katkestasid töö. (Esra 4:1—4, 23) Selle tulemusena ei olnud Iisraelil Jehoova õnnistust.
13, 14. a) Mis järgnes sellele, kui Iisrael jättis templi üles ehitamata? b) Kuidas tempel lõpuks üles ehitati, aga milliseid hilisemaid Iisraeli-poolseid eksimusi on kirja pandud?
13 Aastal 520 e.m.a. tõi Jehoova esile prohvetid Haggai ja Sakarja, soovitamaks Iisraelile tungivalt, et nad pöörduksid tagasi templiehitustöö juurde. Haggai näitas, et rahvas kannatas materiaalsete raskuste all, ja ta sidus selle nende vähese innuga Jehoova koja suhtes. Ta ütles: „Nüüd ütleb vägede Jehoova nõnda: pange tähele oma teguviisi! Te külvate palju, aga saate pisut; sööte, aga kõht ei saa täis; joote, aga janu ei kao; riietute, aga ei saa sooja; ja kes teenib palgalisena, teenib katkisse kukrusse! Nõnda ütleb vägede Jehoova: pange tähele oma teguviisi! Minge mägedele, tooge puid ja ehitage koda üles, siis on mul sellest hea meel ja ma ilmutan oma auhiilgust.” — Haggai 1:5—8.
14 Haggaist ja Sakarjast julgustatuna panid iisraellased tähele oma teguviisi ja tempel ehitati üles. Ent umbes 60 aastat hiljem külastas Nehemja Jeruusalemma ja leidis, et Iisrael oli jälle Jehoova Seaduse suhtes hoolimatuks muutunud. Ta parandas selle olukorra. Kuid teisel külaskäigul leidis ta, et asjad olid jälle halvenenud. Ta teatab: „Ma sain teada, et leviitidele ei olnud antud nende osa ja seepärast olid leviidid ja lauljad, kes pidid teenistust pidama, põgenenud igaüks oma põllule.” (Nehemja 13:10) See probleem parandati ja „kogu Juuda tõi kümnist viinast, viljast ja õlist varaaitadesse”. — Nehemja 13:12.
Jehoovalt varastamine
15, 16. Milliste puuduste tõttu noomib Jehoova Iisraeli Malakia kaudu?
15 Aeg, mil Malakia ennustas, langes ilmselt samale perioodile ja see prohvet räägib meile enamatki Iisraeli ustavusetusest. Ta paneb kirja Jehoova sõnad Iisraelile: „Kui mina olen isa, kus on siis minu au? Ja kui mina olen Issand, kus on siis minu kartus? ütleb vägede Jehoova teile, preestrid, kes põlgate minu nime!” Mis oli valesti? Jehoova selgitab: „Kui te toote ohvriks pimeda, siis [teie ütluse kohaselt] ei olevat see paha; või kui te toote lonkaja või tõbise, siis [teie ütluse kohaselt] ei olevat see paha!” — Malakia 1:6—8.
16 Malakia näitab kujukalt, et kuigi iisraellased tõid ohvreid, reetis toodud ohvrite halb kvaliteet nende suurt lugupidamatust. Malakia kirjutas veel: „Oma vanemate päevist alates te olete lahkunud mu seadlustest ega ole neid pidanud! Pöörduge tagasi minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Jehoova!” Iisraellased tahtsid teada, mida nad konkreetselt peaksid tegema, ja küsisid: „Kuidas me peaksime pöörduma?” Jehoova vastas: „Kas maine inimene varastab Jumalalt? Aga teie varastate minult.” (NW) Kuidas sai Iisrael varastada Jehoovalt, kogu jõukuse Allikalt? Jehoova vastas: „Kümnise ja tõstelõivuga!” (Malakia 3:7, 8) Jah, oma kümnised ja ohvrid toomata jättes varastas Iisrael Jehoovalt!
17. Millist eesmärki kümnis ja ohvrid Iisraelis teenisid, ja millise tõotuse Jehoova kümnise suhtes annab?
17 See ajalooline taust näitab kümnise ja ohvrite tähtsust Iisraelis. Need olid selleks, et tõendada andjapoolset hindamist. Ja need aitasid tõelist kummardamist materiaalselt toetada. Seepärast jätkas Jehoova Iisraeli julgustamisega: „Tooge kogu kümnis varaaita.” Näidates, mis sellele järgneks, tõotas Jehoova: „Ma . . . kallan teile õnnistust küllastuseni!” (Malakia 3:10) Jehoova õnnistus teeks nad rikkaks.
„Tõelise Issanda” kohtumõistmine
18. a) Kelle tulemise eest Jehoova hoiatab? b) Millal templisse tulemine toimus, kes selles osalesid ja milline oli selle tulemus Iisraeli jaoks?
18 Jehoova hoiatas Malakia kaudu veel, et ta tuleb oma rahva üle kohut mõistma. „Vaata, ma läkitan oma ingli [„käskjala”, NW] ja tema valmistab minu ees teed! Ja äkitselt tuleb oma templi juurde [„tõeline”, NW] Issand, keda te otsite, ja lepingu ingel [„käskjalg”, NW], keda te igatsete! Vaata, ta tuleb.” (Malakia 3:1) Millal tõotatud templisse tulemine toimus? Matteuse 11:10 viitas Jeesus Malakia prohvetiennustusele käskjalast, kes valmistab teed, ja rakendas seda Ristija Johannese kohta. (Malakia 3:23; Matteuse 11:14) Aastal 29 m.a.j. oli seega kätte jõudnud kohtumõistmise aeg! Kes oli teine käskjalg, lepingu käskjalg, kes tuleks templisse koos Jehoova, „tõelise Issandaga”? See oli Jeesus ise, ja ta tuli kahel korral Jeruusalemma templisse ning puhastas selle dramaatiliselt, visates välja ebaausad rahavahetajad. (Markuse 11:15—17; Johannese 2:14—17) Pidades silmas seda esimese sajandi kohtumõistmise aega, küsib Jehoova prohvetlikult: „Kes suudab taluda tema tulekupäeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes?” (Malakia 3:2) Iisrael ei jäänud püsima. Teda kontrolliti ja ta leiti olevat nõuetele mittevastav ning 33. aastal m.a.j. heideti ta Jehoova väljavalitud rahvana kõrvale. — Matteuse 23:37—39.
19. Mil viisil pöördus jäänus tagasi Jehoova juurde esimesel sajandil ja millise õnnistuse ta sai?
19 Kuid Malakia kirjutas ka seda: „[Jehoova] istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Jehoovale õige ohvrianni [„õigluses”, NW]!” (Malakia 3:3) Kooskõlas sellega, samal ajal kui enamik neist, kes väitsid end Jehoovat teenivat, heideti esimesel sajandil kõrvale, mõned puhastati ja nad tulid Jehoova juurde, ohverdades vastuvõetavaid ohvreid. Kes need olid? Need, kes olid osutanud vastukaja Jeesusele, lepingu käskjalale. Nelipühil aastal 33 m.a.j. oli 120 vastukaja osutanut kogunenud ülakambrisse Jeruusalemmas. Tugevdatuna pühast vaimust, hakkasid nad õigluses tooma ohvriandi ja nende arv kasvas kiiresti. Peatselt levisid nad üle Rooma keisririigi. (Apostlite teod 2:41; 4:4; 5:14) Niiviisi pöördus jäänus tagasi Jehoova juurde. — Malakia 3:7.
20. Mis juhtus Jumala uue Iisraeliga siis, kui hävitati Jeruusalemm ja tempel?
20 See Iisraeli jäänus, mis hõlmas niiöelda Iisraeli tüve külge jätkatud mittejuute, oli uus „Jumala Iisrael”, rahvas, mis moodustati vaimuga võitud kristlastest. (Galaatlastele 6:16; Roomlastele 11:17) Aastal 70 m.a.j. tuli lihaliku Iisraeli peale „päev, . . . põlev nagu ahi”, kui Rooma armee hävitas Jeruusalemma ja tema templi. (Malakia 3:19; Luuka 19:41—44) Mis juhtus Jumala vaimse Iisraeliga? Jehoova oli „neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib”. (Malakia 3:17) Võitud kristlaste kogudus võttis kuulda Jeesuse prohvetlikku hoiatust. (Matteuse 24:15, 16) Nad jäid ellu ja Jehoova õnnistus tegi neid jätkuvalt vaimselt rikkaks.
21. Millised küsimused jäävad Malakia 3:1 ja 10 kohta?
21 Kuidas see küll Jehoovat õigeks mõistab! Aga kuidas täitub Malakia 3:1 tänapäeval? Ja kuidas peaks kristlane vastama Malakia 3:10 julgustusele tuua kogu kümnis varaaita? Seda käsitletakse järgmises artiklis.
Kas sa suudad selgitada?
◻ Kes on lõppkokkuvõttes kogu jõukuse Allikas?
◻ Miks on vaimne heaolu parem kui materiaalne jõukus?
◻ Millist eesmärki teenisid Iisraelis kümnis ja ohvrid?
◻ Millal tuli Jehoova, „tõeline Issand”, templisse Iisraeli üle kohut mõistma ja millise tulemusega?
◻ Kes pöördus tagasi Jehoova poole pärast tema templisse tulekut esimesel sajandil m.a.j.?
[Pilt lk 10]
Jeesus, lepingu käskjalg, kes esindas Jehoovat, tuli esimesel sajandil m.a.j. templisse, et kohut mõista