Pea kalliks Jehoova valvsat hoolt

1., 2. Kuidas erineb Jehoova tähelepanelikkus meie suhtes sellest, kuidas kasutatakse turvakaameraid?

PALJUDES riikides paigaldatakse üha rohkem turvakaameraid, et jälgida liiklust ja salvestada õnnetusjuhtumeid. Mõnikord aitab liiklusavarii salvestis võimuesindajatel leida põgenenud autojuhti ja teda vastutusele võtta. Niisiis, mida rohkem elektrooniline silm inimeste tegemisi jälgib, seda raskem on kurjategijatel oma tegude tagajärgede eest põgeneda.

² Niisamuti, „Jehoova silmad on igas paigas” (Õpet. 15:3). Kas see tähendab, et meid saadab kõikjal tema kriitiline pilk, et karistada meid niipea, kui mõni meie eksimus selleks võimalust annab? (Jer. 16:17; Heebr. 4:13.) Mitte mingil juhul! Jehoova valvab meid eeskätt selle pärast, et ta armastab igaühte meist ja on huvitatud meie heaolust (1. Peetr. 3:12).

 3. Millist viit punkti me hakkame arutama, et näha, kuidas Jehoova meie eest hoolitseb?

³ Mis aitab meil mõista, et Jehoova valvab meid armastusest meie vastu? Vaatame, millest ilmneb tema hoolitsus. Ta 1) hoiatab meid, kui oleme sattumas valele teele, 2) kutsub meid korrale, kui oleme eksinud, 3) juhatab meid oma Sõna põhimõtete kaudu, 4) aitab meid, kui seisame silmitsi katsumustega, ja 5) tasub meile, kui leiab meis head.

 4. Mis oli Jehoova eesmärk, kui ta hoiatas Kaini teda varitseva patu eest?

⁴ Esiteks arutame seda, kuidas Jumal meid hoiatab, kui meis hakkab arenema mõni vale kalduvus (1. Ajar. 28:9). Et mõista, mil moel ilmneb Jehoova valvsus sellises olukorras, mõtle, kuidas ta suunas Kaini, kui see sai väga vihaseks pärast seda, kui Jumal tema teguviisi heaks ei kiitnud. (Loe 1. Moosese 4:3—7.a) Jehoova õhutas Kaini head tegema. Samuti hoiatas ta, et kui Kain seda ei tee, siis luurab patt ta ukse taga. Jumal küsis Kainilt seoses patuga: „Kas sina alistad ta?” (UM). Jehoova soovis, et Kain saaks talle taas meelepäraseks. Kui Kain oleks hoiatust kuulda võtnud, oleks ta võinud Jumalaga jälle heades suhetes olla.

 5. Millistel viisidel hoiatab Jehoova meid kahjulike kalduvuste eest, mis meil võivad olla?

⁵ Niisamuti näevad Jehoova silmad seda, mis on meie südames. Me ei saa varjata tema eest oma sisimaid soove ja ajendeid. Meie armastav Isa tahab, et me käiks õigel teel, kuid ta ei sunni meid seda tegema. Oma Sõna Piibli kaudu hoiatab ta meid, kui oleme minemas vales suunas. Mismoodi ta seda teeb? Kui loeme iga päev Piiblit, leiame sageli piiblikohti, mis aitavad meil saada jagu mõnest valest soovist või kahjulikust kalduvusest. Ka meie kristlikud väljaanded võivad heita valgust mingile probleemile, millega me oleme maadelnud, ja näitavad, kuidas seda lahendada. Koguduse koosolekutel saame kõik nõu, mis tuleb just õigel ajal!

6., 7. a) Miks võib öelda, et miljonitele mõeldud vaimne toit tõendab Jehoova hoolt iga oma teenija vastu? b) Mida meil tuleb teha, et Jehoova isiklikust tähelepanust oleks meile abi?

⁶ Kõik sellised hoiatused tõendavad, et Jehoova armastab meid ja jälgib tähelepanelikult igaüht meist. On tõsi, et Piibel on olnud olemas juba palju sajandeid, Jumala organisatsiooni väljaanded on kirjutatud miljonitele lugejatele ja nõuanded meie koosolekutel on mõeldud tervele kogudusele. Ent Jehoova suunab kõigil neil viisidel just sinu tähelepanu oma Sõnale, nii et sa võiksid püsida õigel teel. Järelikult võib öelda, et kõik see on tõendiks Jehoova armastavast isiklikust hoolest sinu vastu.

⁷ Et Jumala hoiatustest abi oleks, on vaja kõigepealt mõista, et ta peab silmas meie parimaid huve. Seejärel tuleb meil tema Sõna juhatust järgida ja püüda kõrvaldada igasugused mõtted, mis on talle vastumeelt. (Loe Jesaja 55:6, 7.) Kui võtame kuulda Jehoova hoiatusi, säästame end suurest südamevalust. Aga mis saab siis, kui me oleme mõnele halvale kalduvusele järele andnud? Millist abi meie hooliv Isa meile siis annab?

8., 9. Millele me peaksime mõtlema, kui mõni kaaskristlane meile nõu annab? Too näide olukorrast, kus Jehoova teenijale anti vajalikku nõu.

⁸ Jehoova hool meie vastu ilmneb ka sellest, et ta kutsub meid korrale. (Loe Heebrealastele 12:5, 6.) Mõistagi ei ole see alati kerge, kui keegi sulle nõu annab või sind distsiplineerib (Heebr. 12:11). Kuid pea meeles, et nõu andjal pole samuti kerge. Ta peab viima end hästi kurssi sellega, kuidas see, mida sa teed, ohustab su suhteid Jumalaga. Tal tuleb arvestada sinu tunnetega ning ta on valmis panustama oma aega ja energiat, et näidata sulle Piibli alusel, milles sul tuleb end Jumala soosingusse jäämiseks parandada. See kõik peegeldab Jehoova, selle juhatuse allika hoolt sinu vastu.

⁹ Vaatame näiteks, kuidas Jehoova aitas ühte venda nõuandja vahendusel. Sellel vennal oli varem olnud harjumus vaadata pornograafiat, kuid tõe juurde tulles sai ta sellest pahest võitu. Tema kunagine kalduvus polnud aga kadunud, justnagu söed on pärast lõkke kustutamist ikka tulised. Kui vend ostis uue telefoni, süttis tema vana nõrkus jälle (Jaak. 1:14, 15). Ta hakkas telefoniga internetist pornograafilisi saite vaatama. Kord telefonikuulutustööd tehes andis vend oma telefoni ühele kogudusevanemale. Telefoni kasutades märkas vanem kahtlaste saitide aadresse. Selline asjadekäik osutus õnnistuseks meie vennale, kelle vaimsus oli ohtu sattunud. Saanud õigeaegset nõu, võttis ta seda kuulda ning vabanes viimaks oma halvast harjumusest. Kui tänulikud me võime olla oma armastavale taevasele isale, kes näeb isegi meie varjatud patte ja kutsub meid korrale enne, kui läheme liiga kaugele.

10., 11. a) Kuidas me saame Jumala juhatust vastu võtta? b) Kuidas koges üks pere, et on tark lasta Jehooval end juhtida?

¹⁰ Laulukirjutaja laulis Jehoovale: „Oma nõuga juhatad sa mind” (Laul 73:24). Kui me vajame Jehoova juhatust, tuleks meil uurida Piiblist, milline on tema vaade antud olukorrale. Nii on meil võimalik õppida teda tundma „kõigil oma teedel”. Lisaks sellele, et Piibli põhimõtete järgimine teeb meid rikkamaks vaimselt, aitab see meil ka oma materiaalsete vajaduste eest hoolitseda (Õpet. 3:6).

¹¹ Mõtle näiteks ühele meie vennale Filipiinidelt mägisest piirkonnast Masbate saarelt. Ta oli farmer, kes elas ja töötas renditud maal. Nad teenisid abikaasaga pioneeridena ning neil oli suur pere. Ühel päeval said nad ehmatava uudise: maaomanik teatas, et nad peavad tema maalt ära kolima. Millest selline käsk? Seda peret süüdistati alusetult ebaausas käitumises. Ehkki vend tundis muret, kus nad elama hakkavad, ütles ta perele: „Küll Jehoova aitab meid. Ta hoolitseb meie eest alati, ükskõik mis ka ei juhtuks.” Venna usaldus ei olnud asjatu. Mõni päev hiljem kuulis see pere oma kergenduseks, et nad ei peagi lahkuma. Mis oli juhtunud? Maaomanik oli tähele pannud, et hoolimata süüdistusest juhindus see tunnistajate pere Piibli põhimõtetest, jäädes lugupidavaks ja rahumeelseks. See avaldas talle nii suurt muljet, et ta mitte ainult ei lubanud neil oma maale jääda, vaid andis neile harimiseks maad juurdegi. (Loe 1. Peetruse 2:12.) Jehoova tõepoolest juhib meid oma Sõna kaudu, et aidata meil eluraskustega toime tulla.

12., 13. Millistes olukordades võivad mõned küsida, kas Jumal ikka näeb nende kannatusi?

¹² Proovilepanev olukord võib aga mõnikord pikale venida. Võib-olla tuleb meil taluda mõnd kroonilist tervisehäda, tagakiusamist või pereliikmete kestvat vastuseisu. Raskeks katsumuseks võib kujuneda ka tõsine erimeelsus mõne kogudusekaaslasega.

¹³ Näiteks võib sulle haiget teha mõne usukaaslase märkus, mis tundus sulle ülekohtune. Sa võid mõelda: „Sellist asja Jehoova organisatsioonis küll olla ei tohiks!” Kuid vend, kes sulle märkuse tegi, võib koguduses ülesandeid juurdegi saada ja teiste silmis heas kirjas olla. „Kuidas see on võimalik?” mõtled sina. „Kas Jehoova ei näe? Miks ta midagi ette ei võta?” (Laul 13:2, 3; Hab. 1:2, 3.)

14. Mis võib olla üks põhjus, miks Jumal ei sekku mõne meie isikliku probleemi lahendamisse?

¹⁴ Jehooval võib olla mõjuv põhjus mitte sekkuda. Näiteks, kuigi sa võid tunda, et sulle tehti liiga, võib Jumal asjasse teisiti suhtuda. Tema vaatepunktist on sul ehk vaja parandada oma hoiakus või käitumises midagi, mille peale sa ise pole tulnud. Märkuses, mis sind nii haavas, võis tegelikult peituda nõuanne, mida sa vajasid. Vend Karl Klein, kes teenis ka juhtivas kogus, rääkis oma eluloos, kuidas vend Rutherford teda kord otsekoheselt noomis. Hiljem, kui nad jälle kohtusid, tervitas vend Rutherford teda heatujuliselt: „Tere, Karl!” Kuid vend Klein, keda näris pahameel saadud nõuande pärast, pomises vaid mokaotsast tere. Mõistes, et vend Klein peab tema vastu vimma, hoiatas vend Rutherford teda, et ta ei satuks Kuradi lõksu. Vend Klein kirjutas hiljem: „Kui me haume oma venna vastu vaenulikke mõtteid, eriti kui ta on öelnud meile midagi, mida tal on oma ülesannete tõttu õigus öelda, oleme Kuradile kerge saak.”b

15. Mille mõistmine aitab sul jääda kannatlikuks, kui ootad katsumuses olles Jehoovalt abi?

¹⁵ Kui mõnele meie katsumusele ei paista lõppu tulevat, võib tekkida oht muutuda kannatamatuks. Mis aitaks meil vastu pidada? Kujuta näiteks ette, et sõidad autoga ja jääd ummikusse. Sa ei tea, kui palju aega võib ootamisele kuluda. Kui sa ärrituksid ja püüaksid teist teed leida, võid hoopis ära eksida, ja nii võtaks sihtkohta jõudmine lõpuks isegi rohkem aega, kui see oleks võtnud siis, kui sa oleksid kannatlikult oodanud. Samuti on ka katsumuste puhul. Kui sa oled kannatlik ja järgid Jumala Sõna põhimõtteid, aitab Jehoova sul jõuda sihtkohta ehk lõpuni vastu pidada.

16. Mis on veel üks põhjus, miks Jehoova võib hoiduda meie katsumusse sekkumast?

¹⁶ Jehoova võib hoiduda meie katsumusse sekkumast ka selleks, et lasta sel meid vormida. (Loe 1. Peetruse 5:6—10.) Ent me ei peaks arvama, et Jumal on see, kes põhjustab katsumusi (Jaak. 1:13). Enamiku hädade taga on meie vastane Kurat. Jumal aga võib kasutada rasket olukorda, et aidata meil vaimselt kasvada. Ta näeb meie kannatusi ja kuna ta hoolib meist, hoolitseb ta selle eest, et need kestaks vaid „pisut aega”. Kas sina oled Jumalale tänulik, et ta valvab sind katsumuste ajal, ja kas sa oled kindel, et ta valmistab ka väljapääsu? (2. Kor. 4:7—9.)

17. Keda Jehoova otsib ja mis eesmärgil?

¹⁷ Põhjus, miks Jumal meid läbi uurib, on väga südantsoojendav. Nägija Hanani kaudu ütles Jehoova kuningas Aasale: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajar. 16:9). Kuigi Jumal nägi, et Aasa ei hoidnud siira südamega tema poole, võib ta „võimsasti aidata” sind, kui teed edaspidigi seda, mis on õige.

18. Mida tuleks sul seoses Jehoovaga meeles hoida, kui sulle tundub, et su heategusid ei hinnata? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁸ Jumal tahab, et me otsiksime head, armastaksime head ja teeksime head, et ta võiks meile tasuda (Aamos 5:14, 15; 1. Peetr. 3:11, 12). Jehoova paneb tähele õigeid ja õnnistab neid (Laul 34:16). Mõtle näiteks heebrea ämmaemandatele Sifrale ja Puuale, kes elasid ajal, kui Iisrael oli Egiptuses orjuses. Need kaks naist kartsid Jumalat, selle asemel et kuuletuda vaaraole, kes oli käskinud neil tappa kõik heebrealaste vastsündinud poisid. Nende jumalakartlik süda ajendas neid lapsi ellu jätma. Hiljem õnnistas Jehoova Sifrat ja Puuat suurte peredega (2. Moos. 1:15—17, 20, 21). Nende head teod ei jäänud Jehoova silmade eest varjule. Aeg-ajalt võime tunda, et meie head teod ei lähe kellelegi korda. Kuid Jehoovale on need olulised. Ta paneb tähele igat meie head tegu ja ka tasub meile (Matt. 6:4, 6; 1. Tim. 5:25; Heebr. 6:10).

19. Kuidas koges üks õde seda, et head teod ei jää Jehoovale märkamata?

¹⁹ Üks õde Austriast koges, et tema väsimatud pingutused ei jäänud Jehoova tähelepaneliku pilgu eest varjule. Kuna ta on ungari päritolu, anti talle ühe ungari keelt kõneleva inimese aadress, et ta temale kuulutaks. Õde läks viivitamata kohale, kuid kedagi polnud kodus. Ta käis seal üha uuesti ja uuesti. Mõnikord tundus talle, et keegi on küll kodus, kuid ust ei avatud. Ta pani postkasti kirju ja kirjandust ning jättis oma kontaktandmed. Pärast seda kui ta oli poolteist aastat visalt püüdnud seda inimest kätte saada, avas see lõpuks ukse. Seal seisis sõbralik naine, kes ütles: „Palun tulge sisse. Ma lugesin kõike, mida te mulle jätsite, ja ootasin teid.” Naine oli saanud keemiaravi ning ei tahtnud seetõttu vahepeal inimestega kohtuda. Nüüd aga hakkas ta meie õega Piiblit uurima. Jah, Jehoova tasus sellele õele tema usinate pingutuste eest!

20. Mis tundeid tekitab teadmine, et Jehoova valvas pilk on sinu peal?

²⁰ Jehoova näeb sinu häid tegusid ja õnnistab sind. Kui mõtled sellele, et Jumal valvab sinu üle, siis pole sul vaja tunda, nagu oleks sa mingi tundetu turvakaamera pilgu all. See hoopis lähendab meid oma hooliva Jumalaga, kes tõesti soovib meile parimat.